Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics最新文献

{"title":"Isiku mitu nägu kriisisuhtluses","authors":"Ilona Tragel, Külli Habicht","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.06","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.06","url":null,"abstract":"Artikkel annab ülevaate mitmuse esimese isiku väljendamise vahendite (verbivormid ja asesõnad) ja viisakusväljendite (ekspressiivsed kõneaktid palumine, vabandamine ja tänamine) kasutamisest koroonapiirangusiltidel. Uurimuse lähtematerjal oli 900 koroonapiirangute uksesilti perioodist 13.03.2020–29.11.2021. Analüüsi eesmärk on iseloomustada sildi autori (saatja) sõna- ja vormivalikutes avalduvaid keskseid interpersonaalseid strateegiaid. Analüüsiti 1005 mitmuse esimese isiku kasutust ning 506 viisakusväljendit. Leiti, et mitmuse esimese isiku vormidest on ülekaalus eksklusiivse kasutusega vormid. Analüüsi tulemus näitas, et mitmuse esimese isiku eksklusiivse kasutusega siltidel on viisakusväljendeid kasutatud peaaegu kaks korda rohkem kui inklusiivse kasutusega siltidel. Võib oletada, et see on tingitud funktsionaalsest vajadusest tasakaalustada direktiivsete sõnumite interpersonaalsust, et sõnum oleks lisaks kaasavusele ka käsu või soovitusena tõsiseltvõetav. Abstract. Ilona Tragel, Külli Habicht: Many faces of person on Estonian COVID-signs. This article will provide an overview of an analysis of verb forms, pronouns, and linguistic expressions of politeness (such as requesting, apologizing, and thanking) on 900 Estonian COVID-19 signs. The signs were collected from 13 March 2020 to 29 November 2021. The aim of the analysis is to describe the main interpersonal strategies present in the sign’s author word and form choices. We analysed 1,005 usages of the 1st person plural and 506 expressions of politeness. We found that exclusive forms were prevalent among the 1st person plural forms. The signs with 1st person plural exclusive forms also included twice as many expressions of politeness when compared to the inclusive forms of the same person. We thus may assume that the signs’ authors were trying to balance the credibility of their commands or suggestions and maintaining inclusive interpersonal relations with their addressees.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"109 49","pages":"0"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136395","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"<i>Täitsa lambist</i>: Evidence of ongoing case grammaticalisation from teenagers’ and adults’ spoken language","authors":"Mari Aigro, Virve-Anneli Vihman","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.12","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.12","url":null,"abstract":"Eleven out of fourteen Estonian nominal cases are generally regarded as semantic cases, rather than grammatical, but some are more grammaticalised (i.e. less semantic) than others. These can be said to be (semi-)grammatical cases, carrying both semantic and syntactic functions. This study focusses on elative and allative case, which stand out among semantic cases in terms of multifunctionality and a higher degree of grammaticalisation. We investigate whether we can find evidence that the grammaticalisation of these cases is ongoing through an apparent time study. While previous approaches have used written data to investigate diachronic change in cases, the present study uses spontaneous spoken data by teenagers and adults to study the nature of grammatical change. This is the first study to diachronically investigate case characteristics related to multifunctionality and grammaticalisation through a quantitative distributional approach. Kokkuvõte. Mari Aigro, Virve-Anneli Vihman. Täitsa lambist: elatiivi ja allatiivi grammatiseerumise tõendeid noorte ja täiskasvanute suulises keeles. Neljateistkümnest eesti keele käändest peetakse ühtteist semantilisteks kääneteks, kuid mõned neist paistavad olevat teistest enam grammatiseerunud. Neid võiks ka pidada (pool)grammatilisteks, kuna nad markeerivad muuhulgas verbide argumente. Käesolev uuring keskendub elatiivile ja allatiivile, mis on varasemates uuringutes esile tõusnud multifunktsionaalsuse ja grammatiseerumise poolest. Uuringus võrreldakse elatiivi ja allatiivi distributsiooni spontaanses täiskasvanute ja teismeliste suulises keeles, et uurida pseudodiakroonilisel meetodil, kas nende käänete grammatiseerumine on eesti keeles aktiivne või on tegu funktsionaalselt passiivsete kategooriatega. See on esimene uuring, mis kvantifitseerib käänete multifunktsionaalsusega seotud distributiivsed omadused, et hinnata käändeid hõlmavate grammatiliste muutuste intensiivsust.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"110 14","pages":"0"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136388","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Kolme (inter)subjektiivsusmarkeri lugu: <i>ehk</i>, <i>äkki</i>, <i>järsku</i>","authors":"Helle Metslang","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.11","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.11","url":null,"abstract":"Polüseemsetel sõnadel ehk, äkki ja järsku on erinevaid tähendusi ja kasutusi, kuid kõigile kolmele ühine on toimimine episteemilise modaalsuse partiklina. Ehk on eesti keeles tõenäoliselt alati partiklina toiminud. Äkki on korpuseandmete põhjal hakanud toimima ka modaalpartiklina 20. sajandi jooksul. Äkki sünonüümil järsku leidub mõningaid kasutusi modaalpartiklina, kuid partiklistumine on veel üsna algusjärgus. Alles kujuneva partiklina kopeerib järsku neid funktsioone, mis samatähenduslikul sõnal äkki ilmselt sammhaaval on kujunenud. Partikli ehk kasutuses domineerib subjektiivsus (kõneleja hinnang lause sisule), äkki ja järsku puhul on valdav intersubjektiivne kasutus (miratiivsus, mitmesugused küsivad ja direktiivsed suhtlusfunktsioonid ja nende pehmendamine). Eri partiklitel on erinevad registrieelistused. Vana ja väljakujunenud partikkel ehk esineb enam kirjalikes registrites, nii netis kui trükitekstides. Uuemad partiklid äkki ja järsku levivad ennekõike suulises ja seejärel netisuhtluses. Seejuures paistavad mõned tekstiliigid (foorumid, netikommentaarid, tabloidajakirjandus) silma eripäraste kasutusviisidega. Abstract. Helle Metslang: The story of three (inter)subjectivity markers: ehk, äkki, järsku. The Estonian polysemous words ehk, äkki and järsku have different meanings and uses, but all three have in common the function as an epistemic modal particle. Ehk, that is used also as a conjunction, has probably always functioned as a particle in Estonian. Based on the corpus data, äkki (‘suddenly’, ‘perhaps’) has developed into a modal particle during the 20th century. Its synonym järsku (‘suddenly’) also finds some uses as an epistemic particle, but its pragmaticalization is still in its early stages. As a developing particle, järsku copies the functions that äkki has developed step by step. The use of ehk is mostly subjective (expression of the speaker’s assessment of the content of the sentence). In the case of particles äkki and järsku, intersubjectivity (mirativity, various interrogative and directive functions and their softening) is dominating. Different particles have different register preferences. The old and well-established particle ehk appears more in written registers, in both web and printed texts. Developing particles äkki and järsku spread primarily through spoken and online communication. At the same time, some types of text (forums, internet commentaries, tabloid journalism) stand out for their distinctive uses of modal particles.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"110 25","pages":"0"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136504","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"<i>'Sellepärast tahate 'kiirabi või</i>. Päästekorraldaja ebaviisakus eesti hädaabikõnedes","authors":"Tiit Hennoste, Andriela Rääbis, Piret Upser, Kirsi Laanesoo-Kalk, Andra Rumm, Andra Annuka-Loik","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.09","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.09","url":null,"abstract":"Artikli teema on päästekorraldajate keeleline ebaviisakus helistaja suhtes Eesti hädaabikõnedes. Uurimuse eesmärk on leida, millistes suhtlustegevustes ebaviisakus esineb, mis selle esile kutsub ja milline on ebaviisakuse keeleline vorm. Analüüs tõi esile kolm rühma ebaviisakaid suhtlustegevusi: (a) etteheited helistajale, (b) ebaviisakalt vormistatud küsimused, infopalved, palved ning (c) ebaviisakad abipalve tagasilükkamised ja järsud ühepoolsed kõne lõpetamised. Valdavalt on ebaviisakuse vallandajaks helistaja. Ühe rühma moodustavad joobes või ebaviisakad helistajad ja inimesed, kes ei järgi suhtlusnorme. Teise rühma moodustavad juhtumid, milles helistaja antud info ei sobi päästekorraldaja rutiinidega või Häirekeskuse töönormidega. Üksikjuhtudel esineb päästekorraldaja ebaviisakus ka ilma helistajapoolse mõjurita. Päästekorraldajad vormistavad ebaviisakused samal viisil nagu teistes uuritud keeltes. Keeleliste vahendite seas on nii ebaviisakusega seotud häälduslikud, sõnavaralised ja süntaktilised vahendid kui ka kõnevoorude vormistamise võtted. Eraldi tõstame esile pragmaatilised partiklid ja järsud kõnelõpetamised, mida meie teada varasemas literatuuris välja toodud ei ole. Abstract. Tiit Hennoste, Andriela Rääbis, Piret Upser, Kirsi Laanesoo- Kalk, Andra Rumm, Andra Annuka-Loik: `Sellepärast tahate `kiirabi või. Call-takers impoliteness in Estonian emergency calls. The topic of the article is the linguistic impoliteness (rudeness, face attack) of call-takers towards the caller in Estonian emergency calls. The purpose of the research is to find out the social actions where impoliteness occurs, its triggers and the linguistic form of rudeness. The data consists of audio-recorded calls from the emergency call corpus of the University of Tartu. The analysis revealed that impoliteness could be divided into three groups: (a) reproaches to the caller, (b) rudely formulated questions, requests for information and directives and (c) rudely formulated refusals of help and unilateral closings of the call. Impoliteness is generally triggered by the caller. One group includes drunk or rude callers and callers who do not follow social norms of interaction. The second group consists of cases where the information provided by the caller does not meet the standards of the call-takers or the Emergency Response Center. Only in a few cases, the call-taker initiates an impolite social action without the influence of the caller. Estonian call-takers express rudeness using the similar means as in the other languages studied. Linguistic tools associated with rudeness are found in pronunciation, vocabulary, syntax, and techniques of formulating turns in dialogue. In particular, we highlight pragmatic particles/markers and unilateral closings that, as far as we know, have not been presented in previous literature.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"110 19","pages":"0"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136508","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Third-person overt pronoun and zero reference in Estonian. Insights from two experiments","authors":"Helen Hint, Maria Reile, Elsi Kaiser","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.04","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.04","url":null,"abstract":"This study reports two experiments that investigate the variation between two Estonian third-person referential devices – zero reference vs. the overt pronoun ta. First, in a speech-restoration paradigm (Experiment 1), we test whether the structure of a reference chain affects referential choice. Second, drawing on Experiment 1, we designed an acceptability judgement task (Experiment 2) to explore a possible systematic variation between zero reference vs. overt pronoun in different sentential configurations (two separated sentences vs. one coordinated sentence). Our findings suggest that sentential configuration affects referential choice. Thus, our study accords with earlier observations that salience-only accounts cannot fully explain referential choice. Furthermore, this study supports the form-specific account of reference, by showing that zero reference is more sensitive to sentential configuration than the overt pronoun. We suggest that along with microstructure and the local coherence effects on referential devices, it is necessary to consider macrostructure and the effect of discourse segmenting on referential devices. Kokkuvõte. Helen Hint, Maria Reile, Elsi Kaiser: Kolmanda isiku eksplitsiitne pronoomen ja nullviitamine eesti keeles. Tähelepanekuid kahe katse tulemustest. Artiklis analüüsime eesti keele kolmanda isiku nullviitamise ja eksplitsiitse personaalpronoomeni ta vaheldumist ja referentsiaalseid omadusi. Viisime läbi kaks katset. Esimeses katses uurisime, kas valikut nullviitamise ja ta vahel mõjutab viiteahela struktuur ehk see, millised on olnud eelnevad samale referendile osutavad viitevahendid. Teises katses testisime, kas viitevahendi vastuvõetavuse hinnangut mõjutab lausete omavahelise ühendamise viis (kas kasutatakse kaht iseseisvat lauset või üht kahe rindliikmega lauset). Katsete tulemused näitavad, et viiteahela struktuur nullviitamise ja eksplitsiitse pronoomeni valikut üksinda ei mõjuta, vaid on seotud lausungite ühendamisega. Viimane on aga oluline tunnus eraldiseisvana: nullviitamine on tavalisem siis, kui kasutatakse üht rinnastusseoses olevate liikmetega lauset, ta esineb pigem siis, kui kaks (liht)lauset on omavahel punktiga eraldatud. Teisalt mõjutab lausete ühendamise viis eelkõige nullviitamist, samas kui ta kasutus ei näita selle tunnuse suhtes olulisi erinevusi. Siinne uurimus osutab selgelt, et viitevahendite kasutuses peegeldub diskursuse töötluse mitmetahulisus. Lisaks kohesioonisuhetele mõjutab viitevahendi valikut diskursuse üldisem ülesehitus. Seega on siinse uurimuse tulemused kooskõlas mitmefaktorilise ja vormispetsiifilise lähenemisega viitamisele.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"115 6","pages":"0"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135136219","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Eessõna / Foreword","authors":"Liina Lindström, Lydia Risberg, Helen Plado, Elisabeth Kaukonen","doi":"10.12697/jeful.2023.14.1.00","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.00","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"13 1","pages":"0"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135729902","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Normi määramisest: lühikese ülivõrde varieerumise juhtumiuuring","authors":"Ann Siiman","doi":"10.12697/jeful.2023.14.1.06","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.06","url":null,"abstract":"Siinse uurimuse esimene eesmärk on kirjeldada eesti vormistiku normimise uuemaid tendentse. Teine eesmärk on neist tulemustest lähtuvalt käsitleda lühikese ülivõrde tegelikku kasutust ja teha selle põhjal normimise ettepanekuid. „Eesti kirjakeele normi rakendamise korra“ (RT I, 14.06.2011, 3) järgi on eesti kirjakeele norming määratud keelehooldeallikate kõrval ka Emakeele Seltsi (ES) keeletoimkonna otsustega ning soovin välja selgitada, kuidas on keeletoimkonna otsuseid põhjendatud ja otsuste põhjendamiseks andmeid kogutud. ESi otsuste analüüsi põhjal teen lühikese ülivõrde varieerumise juhtumiuuringu riigieksamikirjandite, Eesti Keele Instituudi (EKI) keelenõuandmebaasi, korpuse ja küsitluste abil. Andmekogumisviiside võrdluses järeldan, et küsitlused või üldisemalt katsed on sobivaim meetod normingu ja tegeliku keelekasutuse võrdlemiseks. Jagan sõnad kahte rühma: normingu järgi lühikese ülivõrdeta ja normingu järgi diftongilise ülivõrdeta sõnad. Tulemusena selgub, et mõlema sõnarühmaga eelistatakse normingukohaseid vorme. Enamiku uuritavate sõnade ülivõrdemoodustus aga varieerub mingil määral ehk norming tuleb üle vaadata. Teen ettepanekud muuta diftongiline ülivõrre normingukohaseks kõigis muuttüüpides või ainult tubli-, oluline-, sepp-, padi- ja õnnelik-tüübis või tõsta üksiksõnu rööptüüpidesse. Abstract. Ann Siiman: On the norm determination: A case study of the short superlative variation. The first goal of this study is to describe the newer tendencies of the standardization of the Estonian formal system. The second goal is to discuss the actual use of the short superlative based on these results and to make suggestions for normalization. Since, according to Language Act, the standard of Standard Estonian is determined by the dictonaries and the language committee of the Mother Language Society (MLS), I aim to find out how the decisions of the language committee have been justified and data collected in order to substantiate the decisions. Based on the analysis of MLS’s decisions I make a short case study of superlative variation using national exam papers, a Institute of Estonian Language’s language counselling database, a corpus and surveys. Comparing the data collection methods, I conclude that surveys or experimental methods in general are the most appropriate method for comparing normative and actual language use. I divide the words into two groups: words without short superlatives by normalization and words without diphthong superlatives by normalization. As a result, it appears that both groups of words give preference to standard forms. However, the superlative formation of most of the words studied varies to some extent, so the normalization needs to be reviewed. I propose to make the diphthong superlative standard in all inflectional types, or only in tubli-, oluline-, sepp-, padi-, and õnnelik-types, or to move individual words to parallel inflectional types.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"85 1","pages":"0"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135730234","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Language ideologies and beliefs about language in Estonia and Estonian language planning","authors":"Liina Lindström, Lydia Risberg, Helen Plado","doi":"10.12697/jeful.2023.14.1.01","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.01","url":null,"abstract":"Throughout Estonian history, the language ideologies prevailing in Europe have had great influence on Estonian language planning. Language planners, in turn, have influenced the views of Estonian society. In this paper we analyse how language ideologies have supported myths and beliefs throughout the history of cultivating Standard Estonian. The privileged status of Standard Estonian (compared to local dialects) strengthened considerably from the early 20th century. Although Estonian language planning became more tolerant and democratic since the 1980s, a totalitarian understanding of the language still remains in the background. Using foreign words and the mixing of languages and registers is considered especially objectionable due to the ideology of a small nation, which has to defend itself and its language. In the 2020s, discussions about language change and the principles of language planning re-emerged. These have been interesting, because language planning wishes to make the “top-down” language norms of Standard Estonian closer to actual language use, while language maintenance experts still see any potential changes as a threat to the Estonian language and even the nation. Kokkuvõte. Liina Lindström, Lydia Risberg, Helen Plado: Keeleideoloogiad ja uskumused keele kohta Eestis ja eesti keelekorralduses. Euroopas valitsevad keeleideoloogiad on aja jooksul eesti keelekorraldusele suurt mõju avaldanud. Keelekorraldajad on omakorda mõjutanud eesti ühiskonnas valitsevaid arusaamu. Artiklis analüüsime, kuidas keeleideoloogiad on alates 19. sajandist toetanud müüte ja uskumusi eesti kirjakeele kohta. 20. sajandi algul tugevnes kirjakeele staatus (võrreldes kohalike murretega) järsku, samuti süvenes hoiak, et on olemas „õige“ ja „vale“ keel. Kuigi eesti keelekorraldus muutus alates 1980. aastatest leebemaks ja demokraatlikumaks, on taustal püsinud siiski totalitaarne arusaam keelest. Võõrsõnu ja keelte ning registrite segamist peetakse eriti halvaks ideoloogia tõttu eestlastest kui väikesest rahvast, kes on pidanud ja peab ennast ja oma keelt pidevalt kaitsma. 2020. aastatel järjekordselt esile kerkinud uued arutelud on huvitavad, sest keelekorraldus soovib norminguid hoida tegeliku keelekasutusega kooskõlas, kuid keeletoimetajad ja õpetajad näevad võimalikke muudatusi ohuna nii eesti keelele kui isegi rahvusele. Niisiis on pika aja jooksul levinud keeleideoloogiad eestlastes tugevalt juurdunud.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"23 1","pages":"0"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135730242","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Keeldkõne mitmuse 1. isiku vormide varieerumine ja tüpoloogiline keelemuutus: kas probleem keelekorralduse jaoks?","authors":"Liina Lindström","doi":"10.12697/jeful.2023.14.1.07","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.07","url":null,"abstract":"Artiklis käsitletakse eesti keele mitmuse 1. isiku keeldkõne moodustamise ja kasutamise varieerumist, keelemuutuse kulgu ning järeldusi keelekorralduse jaoks. Mitmuse 1. isiku keeldkõnet saab moodustada nii imperatiivi keeldkõne vorme kasutades (ärgem tehkem) kui ka indikatiivi lõppe kasutades eitussõnal ja põhisõnal (ärme teeme) või ainult eitussõnal (ärme tee). Eesti keele ühendkorpusest 2019 saadud 4964-lauselise juhuvalimi põhjal selgub, et eitussõna ärme kasutus laieneb, ärgem kahaneb ning lõputa konstruktsiooni (ärme tee) kasutus kasvab. Ärgem- ja ärme-konstruktsiooni valikus on märgata mõningaid kinnistunud väljendeid, mis üht või teist varianti eelistavad. ärgem-konstruktsiooni kasutatakse rohkem retoorilise üleskutsena koos mitteagentiivsete verbidega, ärme-konstruktsiooni kõnelejat kaasavalt ja agentiivsete verbidega. Keelemuutuse suund on indikatiivse lõputa konstruktsiooni kasutuse laienemisele. See on ühtlasi tüpoloogiline muutus, sest sümmeetriline keeldkõnevorm asendub asümmeetrilisega. Seetõttu on keelekorraldus pikalt seda muutust tõrjunud, ent 2022. aasta lõpul siiski aktsepteerinud ka lõputa vormi. Abstract. Liina Lindström: Variation in prohibitive 1Pl forms and typological shift: a problem for language planning? Estonian shows extensive variation in the formation and use of 1Pl prohibitive forms. Older forms use a special imperative (prohibitive) negation verb, which can be conjugated (ärgem); imperative endings are repeated on the main verb (är­gem teh­kem ‘let’s not do it’). New forms use indicative endings on the negation verb (ärme) and main verb; however, the main verb may also occur as a bare stem (ärme teeme or ärme tee ‘let’s not do it’). In this paper, the variation between these three main constructions is analysed on the basis of data taken from the Estonian National Corpus 2019. It appears that use of the imperative construction (ärgem) is decreasing and use of indicative forms (ärme) is increasing; with indicative forms, there is a preference for the main verb to occur as a bare stem. This can also be seen as a typological change: symmetric negation of the imperative is replaced with an asymmetric negation construction. The imperative construction (ärgem), however, is still widely used for rhetorical purposes especially with non-agentive verbs, such as unustama ‘forget’, while the indicative construction (ärme) is typically used speaker-inclusively with agentive verbs. Language planning has resisted the asymmetric negation type so far, but accepted it finally in 2022.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"13 1","pages":"0"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135730092","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Sõnatähenduste normimise traditsioon ja selle murdmine eesti keelekorralduses","authors":"Lydia Risberg, Margit Langemets","doi":"10.12697/jeful.2023.14.1.02","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.02","url":null,"abstract":"Eesti keelekorralduse traditsioon normida õigekeelsussõnaraamatuga (ÕS) üldkeele sõnade tähendusi on pikalt kujundanud ühiskonna arusaama (eesti) keele toimimisest. Alates 1980. aastatest on keelekorralduses sõnade tähendusi normimise asemel „leebemalt“ suunatud, neid kirjakeelde sobimatuks peetud ja nende kohta soovitusi antud (mh ÕSides 1999–2018). Artiklis anname ülevaate eesti keele sõnatähenduste normimise ajaloost üldisemalt alates 19. sajandi teisest poolest, analüüsides olulisemaid keelekorraldusega seotud väljaandeid. Teeme üldistusi ja järeldusi sõnatähenduste normimise kohta, tuginedes oma varasemale sõnatähendustega seotud uurimistööle: kasutuspõhise keeleteooria ja korpuslingvistika süvenemisega eesti keeleteaduses on ka keelekorralduses jõutud arusaamale, et tähendused ei püsi sõnaraamatus kinni: (uue) tähenduse kasutusse jäämine sõltub keelesisestest ja -välistest teguritest, mitte ÕSist. Abstract. Lydia Risberg, Margit Langemets: Breaking the tradition of standardizing word meanings in Estonian language planning. The tradition of the Estonian language planning to standardize the meanings of general language through the formal Dictionary of Standard Estonian (DSE) has long influenced society’s understanding of how (Estonian) language works. Since the 1980s, instead of standardizing the meanings, the language planning has been more “lenient”, considering certain meanings inappropriate for the standard language and making recommendations on them (e.g. in the DSE 1999–2018). In this article, we will give an overview of the history of the standardization of word meanings in the Estonian language planning since the second half of the 19th century, analyzing the most important publications related to it. We draw generalizations and conclusions about the standardization of meanings based on our earlier research on word meanings: with the deepening of usage-based linguistics and corpus linguistics in Estonian linguistics, the understanding has been reached in language planning that meanings do not remain fixed in the dictionary: the (new) meaning’s survival in use depends on internal and external factors, not on the formal DSE.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"13 1","pages":"0"},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-10-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"135730241","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}