Kolme (inter)subjektiivsusmarkeri lugu: <i>ehk</i>, <i>äkki</i>, <i>järsku</i>

IF 0.3 0 LANGUAGE & LINGUISTICS
Helle Metslang
{"title":"Kolme (inter)subjektiivsusmarkeri lugu: &lt;i&gt;ehk&lt;/i&gt;, &lt;i&gt;äkki&lt;/i&gt;, &lt;i&gt;järsku&lt;/i&gt;","authors":"Helle Metslang","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.11","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Polüseemsetel sõnadel ehk, äkki ja järsku on erinevaid tähendusi ja kasutusi, kuid kõigile kolmele ühine on toimimine episteemilise modaalsuse partiklina. Ehk on eesti keeles tõenäoliselt alati partiklina toiminud. Äkki on korpuseandmete põhjal hakanud toimima ka modaalpartiklina 20. sajandi jooksul. Äkki sünonüümil järsku leidub mõningaid kasutusi modaalpartiklina, kuid partiklistumine on veel üsna algusjärgus. Alles kujuneva partiklina kopeerib järsku neid funktsioone, mis samatähenduslikul sõnal äkki ilmselt sammhaaval on kujunenud. Partikli ehk kasutuses domineerib subjektiivsus (kõneleja hinnang lause sisule), äkki ja järsku puhul on valdav intersubjektiivne kasutus (miratiivsus, mitmesugused küsivad ja direktiivsed suhtlusfunktsioonid ja nende pehmendamine). Eri partiklitel on erinevad registrieelistused. Vana ja väljakujunenud partikkel ehk esineb enam kirjalikes registrites, nii netis kui trükitekstides. Uuemad partiklid äkki ja järsku levivad ennekõike suulises ja seejärel netisuhtluses. Seejuures paistavad mõned tekstiliigid (foorumid, netikommentaarid, tabloidajakirjandus) silma eripäraste kasutusviisidega. Abstract. Helle Metslang: The story of three (inter)subjectivity markers: ehk, äkki, järsku. The Estonian polysemous words ehk, äkki and järsku have different meanings and uses, but all three have in common the function as an epistemic modal particle. Ehk, that is used also as a conjunction, has probably always functioned as a particle in Estonian. Based on the corpus data, äkki (‘suddenly’, ‘perhaps’) has developed into a modal particle during the 20th century. Its synonym järsku (‘suddenly’) also finds some uses as an epistemic particle, but its pragmaticalization is still in its early stages. As a developing particle, järsku copies the functions that äkki has developed step by step. The use of ehk is mostly subjective (expression of the speaker’s assessment of the content of the sentence). In the case of particles äkki and järsku, intersubjectivity (mirativity, various interrogative and directive functions and their softening) is dominating. Different particles have different register preferences. The old and well-established particle ehk appears more in written registers, in both web and printed texts. Developing particles äkki and järsku spread primarily through spoken and online communication. At the same time, some types of text (forums, internet commentaries, tabloid journalism) stand out for their distinctive uses of modal particles.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.11","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 0

Abstract

Polüseemsetel sõnadel ehk, äkki ja järsku on erinevaid tähendusi ja kasutusi, kuid kõigile kolmele ühine on toimimine episteemilise modaalsuse partiklina. Ehk on eesti keeles tõenäoliselt alati partiklina toiminud. Äkki on korpuseandmete põhjal hakanud toimima ka modaalpartiklina 20. sajandi jooksul. Äkki sünonüümil järsku leidub mõningaid kasutusi modaalpartiklina, kuid partiklistumine on veel üsna algusjärgus. Alles kujuneva partiklina kopeerib järsku neid funktsioone, mis samatähenduslikul sõnal äkki ilmselt sammhaaval on kujunenud. Partikli ehk kasutuses domineerib subjektiivsus (kõneleja hinnang lause sisule), äkki ja järsku puhul on valdav intersubjektiivne kasutus (miratiivsus, mitmesugused küsivad ja direktiivsed suhtlusfunktsioonid ja nende pehmendamine). Eri partiklitel on erinevad registrieelistused. Vana ja väljakujunenud partikkel ehk esineb enam kirjalikes registrites, nii netis kui trükitekstides. Uuemad partiklid äkki ja järsku levivad ennekõike suulises ja seejärel netisuhtluses. Seejuures paistavad mõned tekstiliigid (foorumid, netikommentaarid, tabloidajakirjandus) silma eripäraste kasutusviisidega. Abstract. Helle Metslang: The story of three (inter)subjectivity markers: ehk, äkki, järsku. The Estonian polysemous words ehk, äkki and järsku have different meanings and uses, but all three have in common the function as an epistemic modal particle. Ehk, that is used also as a conjunction, has probably always functioned as a particle in Estonian. Based on the corpus data, äkki (‘suddenly’, ‘perhaps’) has developed into a modal particle during the 20th century. Its synonym järsku (‘suddenly’) also finds some uses as an epistemic particle, but its pragmaticalization is still in its early stages. As a developing particle, järsku copies the functions that äkki has developed step by step. The use of ehk is mostly subjective (expression of the speaker’s assessment of the content of the sentence). In the case of particles äkki and järsku, intersubjectivity (mirativity, various interrogative and directive functions and their softening) is dominating. Different particles have different register preferences. The old and well-established particle ehk appears more in written registers, in both web and printed texts. Developing particles äkki and järsku spread primarily through spoken and online communication. At the same time, some types of text (forums, internet commentaries, tabloid journalism) stand out for their distinctive uses of modal particles.
三个(主观性)标记的故事:也许、突然和突然;
"也许"、"突然 "和 "突然 "这三个多义词有不同的含义和用法,但它们的共同点是都是表义情态的语素。在爱沙尼亚语中,"也许 "可能一直是一个语气词。根据语料库数据,"也许 "在 20 世纪也开始充当情态语气词。也许同义词 abruptly 也有一些情态语气词的用法,但这种语气词化仍处于早期阶段。作为一个正在形成中的语气词,"突然 "复制了同义词 "突然 "似乎逐渐获得的功能。or 的使用受主观性(说话人对句子内容的评价)的支配,而 suddenly 和 abruptly 的使用则受主体间性(镜像性、各种疑问和指令功能及其软化)的支配。不同的语气词有不同的语域偏好。古老而成熟的语气词 or 更多地出现在书面语篇中,包括在线文本和印刷文本。而较新的语气词 suddenly 和 abruptly 则更多地出现在口语和网络交流中。一些文本类型(论坛、在线评论、小报新闻)因其特定的使用模式而脱颖而出。摘要:Helle Metslang:三个(间)主观性标记的故事:也许、突然、突然。爱沙尼亚多义词 ehk、äkki 和 järsku 的含义和用法各不相同,但三个词都有一个共同的功能,即作为认识论情态语气词。Ehk 也用作连词,它在爱沙尼亚语中可能一直起着质点的作用。根据语料库数据,äkki('突然','也许')在 20 世纪发展成了一个情态语气词。 它的同义词 järsku('突然')也有一些作为认识语气词的用法,但其语用化仍处于早期阶段。 作为一个发展中的语气词,järsku 复制了 äkki 逐步发展起来的功能。ehk 的使用主要是主观的(表达说话人对句子内容的评价),而 äkki 和 järsku 的使用则主要是主观间性(镜像性、各种疑问和指令功能及其软化)。不同的微粒有不同的音域偏好。古老而成熟的微粒 "ehk "更多出现在书面语中,包括网络和印刷文本。发展中的微粒 äkki 和 järsku 则主要通过口语和网络交流传播。同时,某些类型的文本(论坛、网络评论、小报新闻)因其对语气词的独特使用而显得与众不同。
本文章由计算机程序翻译,如有差异,请以英文原文为准。
求助全文
约1分钟内获得全文 求助全文
来源期刊
CiteScore
0.80
自引率
50.00%
发文量
20
审稿时长
12 weeks
×
引用
GB/T 7714-2015
复制
MLA
复制
APA
复制
导出至
BibTeX EndNote RefMan NoteFirst NoteExpress
×
提示
您的信息不完整,为了账户安全,请先补充。
现在去补充
×
提示
您因"违规操作"
具体请查看互助需知
我知道了
×
提示
确定
请完成安全验证×
copy
已复制链接
快去分享给好友吧!
我知道了
右上角分享
点击右上角分享
0
联系我们:info@booksci.cn Book学术提供免费学术资源搜索服务,方便国内外学者检索中英文文献。致力于提供最便捷和优质的服务体验。 Copyright © 2023 布克学术 All rights reserved.
京ICP备2023020795号-1
ghs 京公网安备 11010802042870号
Book学术文献互助
Book学术文献互助群
群 号:481959085
Book学术官方微信