规范词义的传统及其在爱沙尼亚语言系统中的打破

IF 0.3 0 LANGUAGE & LINGUISTICS
Lydia Risberg, Margit Langemets
{"title":"规范词义的传统及其在爱沙尼亚语言系统中的打破","authors":"Lydia Risberg, Margit Langemets","doi":"10.12697/jeful.2023.14.1.02","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Eesti keelekorralduse traditsioon normida õigekeelsussõnaraamatuga (ÕS) üldkeele sõnade tähendusi on pikalt kujundanud ühiskonna arusaama (eesti) keele toimimisest. Alates 1980. aastatest on keelekorralduses sõnade tähendusi normimise asemel „leebemalt“ suunatud, neid kirjakeelde sobimatuks peetud ja nende kohta soovitusi antud (mh ÕSides 1999–2018). Artiklis anname ülevaate eesti keele sõnatähenduste normimise ajaloost üldisemalt alates 19. sajandi teisest poolest, analüüsides olulisemaid keelekorraldusega seotud väljaandeid. Teeme üldistusi ja järeldusi sõnatähenduste normimise kohta, tuginedes oma varasemale sõnatähendustega seotud uurimistööle: kasutuspõhise keeleteooria ja korpuslingvistika süvenemisega eesti keeleteaduses on ka keelekorralduses jõutud arusaamale, et tähendused ei püsi sõnaraamatus kinni: (uue) tähenduse kasutusse jäämine sõltub keelesisestest ja -välistest teguritest, mitte ÕSist. Abstract. Lydia Risberg, Margit Langemets: Breaking the tradition of standardizing word meanings in Estonian language planning. The tradition of the Estonian language planning to standardize the meanings of general language through the formal Dictionary of Standard Estonian (DSE) has long influenced society’s understanding of how (Estonian) language works. Since the 1980s, instead of standardizing the meanings, the language planning has been more “lenient”, considering certain meanings inappropriate for the standard language and making recommendations on them (e.g. in the DSE 1999–2018). In this article, we will give an overview of the history of the standardization of word meanings in the Estonian language planning since the second half of the 19th century, analyzing the most important publications related to it. We draw generalizations and conclusions about the standardization of meanings based on our earlier research on word meanings: with the deepening of usage-based linguistics and corpus linguistics in Estonian linguistics, the understanding has been reached in language planning that meanings do not remain fixed in the dictionary: the (new) meaning’s survival in use depends on internal and external factors, not on the formal DSE.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"13 1","pages":"0"},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2023-10-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"1","resultStr":"{\"title\":\"Sõnatähenduste normimise traditsioon ja selle murdmine eesti keelekorralduses\",\"authors\":\"Lydia Risberg, Margit Langemets\",\"doi\":\"10.12697/jeful.2023.14.1.02\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"Eesti keelekorralduse traditsioon normida õigekeelsussõnaraamatuga (ÕS) üldkeele sõnade tähendusi on pikalt kujundanud ühiskonna arusaama (eesti) keele toimimisest. Alates 1980. aastatest on keelekorralduses sõnade tähendusi normimise asemel „leebemalt“ suunatud, neid kirjakeelde sobimatuks peetud ja nende kohta soovitusi antud (mh ÕSides 1999–2018). Artiklis anname ülevaate eesti keele sõnatähenduste normimise ajaloost üldisemalt alates 19. sajandi teisest poolest, analüüsides olulisemaid keelekorraldusega seotud väljaandeid. Teeme üldistusi ja järeldusi sõnatähenduste normimise kohta, tuginedes oma varasemale sõnatähendustega seotud uurimistööle: kasutuspõhise keeleteooria ja korpuslingvistika süvenemisega eesti keeleteaduses on ka keelekorralduses jõutud arusaamale, et tähendused ei püsi sõnaraamatus kinni: (uue) tähenduse kasutusse jäämine sõltub keelesisestest ja -välistest teguritest, mitte ÕSist. Abstract. Lydia Risberg, Margit Langemets: Breaking the tradition of standardizing word meanings in Estonian language planning. The tradition of the Estonian language planning to standardize the meanings of general language through the formal Dictionary of Standard Estonian (DSE) has long influenced society’s understanding of how (Estonian) language works. Since the 1980s, instead of standardizing the meanings, the language planning has been more “lenient”, considering certain meanings inappropriate for the standard language and making recommendations on them (e.g. in the DSE 1999–2018). In this article, we will give an overview of the history of the standardization of word meanings in the Estonian language planning since the second half of the 19th century, analyzing the most important publications related to it. We draw generalizations and conclusions about the standardization of meanings based on our earlier research on word meanings: with the deepening of usage-based linguistics and corpus linguistics in Estonian linguistics, the understanding has been reached in language planning that meanings do not remain fixed in the dictionary: the (new) meaning’s survival in use depends on internal and external factors, not on the formal DSE.\",\"PeriodicalId\":40321,\"journal\":{\"name\":\"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\",\"volume\":\"13 1\",\"pages\":\"0\"},\"PeriodicalIF\":0.3000,\"publicationDate\":\"2023-10-19\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"1\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.02\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"0\",\"JCRName\":\"LANGUAGE & LINGUISTICS\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.02","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 1

摘要

欧洲的语言传统规范(ÕS)被认为是对欧洲语言的重要贡献。Alates 1980. aastatest on keelekorralduses sõnade tähendusi normimise assemel "leebemalt" suunatud, neid kirjakeelde sobimatuks peetud ja nende kohta soovitusi antud (mh ÕSides 1999-2018).第 19 条:"在国家、地区和国际层面,我们都有自己的标准"。在此基础上,我们建议您使用 "标准 "和 "规范 "这两个词,并在此基础上使用 "标准 "和 "规范 "这两个词:在此基础上,我们提出了一个新的概念,即 "在一个国家的国家教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中,在一个国家的教育系统中"。摘要Lydia Risberg、Margit Langemets:打破爱沙尼亚语言规划中词义标准化的传统。爱沙尼亚语言规划通过正式的《标准爱沙尼亚语词典》(DSE)来规范一般语言含义的传统,长期以来一直影响着社会对(爱沙尼亚)语言如何运作的理解。自 20 世纪 80 年代以来,语言规划并没有使词义标准化,而是更加 "宽松",认为某些词义不适合标准语言,并提出了相关建议(如在《标准爱沙尼亚语词典》1999-2018 中)。本文将概述自 19 世纪下半叶以来爱沙尼亚语言规划中词义标准化的历史,分析与此相关的最重要出版物。我们根据早先对词义的研究,对词义标准化进行归纳并得出结论:随着基于用法的语言学和语料库语言学在爱沙尼亚语言学中的深入发展,语言规划中已经达成了这样的认识,即词义在词典中并不是固定不变的:(新)词义在使用中的存续取决于内部和外部因素,而不是正式的 DSE。
本文章由计算机程序翻译,如有差异,请以英文原文为准。
Sõnatähenduste normimise traditsioon ja selle murdmine eesti keelekorralduses
Eesti keelekorralduse traditsioon normida õigekeelsussõnaraamatuga (ÕS) üldkeele sõnade tähendusi on pikalt kujundanud ühiskonna arusaama (eesti) keele toimimisest. Alates 1980. aastatest on keelekorralduses sõnade tähendusi normimise asemel „leebemalt“ suunatud, neid kirjakeelde sobimatuks peetud ja nende kohta soovitusi antud (mh ÕSides 1999–2018). Artiklis anname ülevaate eesti keele sõnatähenduste normimise ajaloost üldisemalt alates 19. sajandi teisest poolest, analüüsides olulisemaid keelekorraldusega seotud väljaandeid. Teeme üldistusi ja järeldusi sõnatähenduste normimise kohta, tuginedes oma varasemale sõnatähendustega seotud uurimistööle: kasutuspõhise keeleteooria ja korpuslingvistika süvenemisega eesti keeleteaduses on ka keelekorralduses jõutud arusaamale, et tähendused ei püsi sõnaraamatus kinni: (uue) tähenduse kasutusse jäämine sõltub keelesisestest ja -välistest teguritest, mitte ÕSist. Abstract. Lydia Risberg, Margit Langemets: Breaking the tradition of standardizing word meanings in Estonian language planning. The tradition of the Estonian language planning to standardize the meanings of general language through the formal Dictionary of Standard Estonian (DSE) has long influenced society’s understanding of how (Estonian) language works. Since the 1980s, instead of standardizing the meanings, the language planning has been more “lenient”, considering certain meanings inappropriate for the standard language and making recommendations on them (e.g. in the DSE 1999–2018). In this article, we will give an overview of the history of the standardization of word meanings in the Estonian language planning since the second half of the 19th century, analyzing the most important publications related to it. We draw generalizations and conclusions about the standardization of meanings based on our earlier research on word meanings: with the deepening of usage-based linguistics and corpus linguistics in Estonian linguistics, the understanding has been reached in language planning that meanings do not remain fixed in the dictionary: the (new) meaning’s survival in use depends on internal and external factors, not on the formal DSE.
求助全文
通过发布文献求助,成功后即可免费获取论文全文。 去求助
来源期刊
CiteScore
0.80
自引率
50.00%
发文量
20
审稿时长
12 weeks
×
引用
GB/T 7714-2015
复制
MLA
复制
APA
复制
导出至
BibTeX EndNote RefMan NoteFirst NoteExpress
×
提示
您的信息不完整,为了账户安全,请先补充。
现在去补充
×
提示
您因"违规操作"
具体请查看互助需知
我知道了
×
提示
确定
请完成安全验证×
copy
已复制链接
快去分享给好友吧!
我知道了
右上角分享
点击右上角分享
0
联系我们:info@booksci.cn Book学术提供免费学术资源搜索服务,方便国内外学者检索中英文文献。致力于提供最便捷和优质的服务体验。 Copyright © 2023 布克学术 All rights reserved.
京ICP备2023020795号-1
ghs 京公网安备 11010802042870号
Book学术文献互助
Book学术文献互助群
群 号:481959085
Book学术官方微信