Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics最新文献

{"title":"The verb vajadzēt ‘to need, must’ in Latvian: its Livonian origins, modal and distributional features","authors":"Andra Kalnača, Ilze Lokmane","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.04","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.04","url":null,"abstract":"The focus of this study is on the Latvian modal verb vajadzēt ‘to need, must’ derived from the noun vajaga ‘need, necessity’ believed to be a borrowing from Livonian vajag, vajāg ‘need, necessary’. The objective of this study is to provide a full, comprehensive description of the grammatical forms and distribution of the verb vajadzēt, and an analysis of its modal and evidential semantics. This is essential, first and foremost, for contrastive language studies (vis-à-vis Livonian and Estonian counterparts of the verb vajadzēt) and will help to lay the necessary foundation for further research on modal verbs and their associated syntactic constructions in Latvian (Baltic) and Finnic language contacts. \u0000The verb vajadzēt is part of a larger system of Latvian impersonal modal verbs taking a dative experiencer/agent/possessor; it is also, by virtue of its semantics and functions, one of the primary lexical means for expressing deontic modality in contemporary Latvian. \u0000This study takes a closer look at the distribution, semantics of the verb and its syntactic constructions, which are clearly related to the expression of deontic, sometimes also epistemic, and evidential meanings. In addition, the study provides an overview of the grammatical forms of the verb vajadzēt and its parallel uses with the debitive mood. \u0000Kokkuvõte. Andra Kalnača, Ilze Lokmane: Läti verb vajadzēt ‘vajama, pidama’: selle liivi juured ning modaalsuse ja distributsiooni eripärad. Selle uurimuse keskmes on läti modaalverb vajadzēt ‘vajama, pidama’, mis on tuletatud nimisõnast vajaga ‘vajadus, tarvidus’, mida omakorda peetakse laenuks liivikeelsest sõnast vajag, vajāg ‘vajadus, vajalik’. Uurimuse eesmärk on anda kõikehõlmav ülevaade verbi vajadzēt grammatilistest vormidest ja distributsioonist ning analüüsida selle modaalset ja evidentsiaalset semantikat. See on oluline eelkõige kontrastiivse keeleuurimise jaoks (verbi vajadzēt võrdlemisel liivi ja eesti vastetega) ning aitab luua vajaliku aluse modaalverbide ja nendega seotud süntaktiliste konstruktsioonide edasiseks uurimiseks seoses läti (balti) ja läänemeresoome keelekontaktidega. \u0000Verb vajadzēt on osa suuremast läti üldisikuliste modaalverbide süsteemist, kus kogeja/agent/valdaja ühildub daativis; samuti on see oma semantika ja funktsioonide tõttu üks peamisi leksikaalseid vahendeid deontilise modaalsuse väljendamiseks tänapäeva läti keeles. \u0000Käesolevas uurimuses vaadeldakse lähemalt verbi distributsiooni, semantikat ja selle süntaktilisi konstruktsioone, mis on selgelt seotud deontiliste, mõnikord ka episteemiliste ja evidentsiaalsete tähenduste väljendamisega. Lisaks antakse uurimuses ülevaade verbi vajadzēt grammatilistest vormidest ja selle paralleelsest kasutusest debitiiviga. \u0000Kubbõvõttõks. Andra Kalnača, Ilze Lokmane: Lețkīel verb vajadzēt: sīe līvõd jūrd, modalitāt ja distribūtsij eņtšsuglit. Sīe tuņšlimiz sidāms um lețkīel modāli verb vajadzēt ‘um vajāg’, mis alīzõks um nimsõnā vajaga ‘vajāgõm’, mis tegīž u","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"45 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"80000644","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Livonian polar questions in their areal context","authors":"Miina Norvik, H. Metslang, K. Pajusalu, E. Saar","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.05","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.05","url":null,"abstract":"This paper analyses strategies for forming polar questions and their historical sources in the two main varieties of Livonian – Courland Livonian and Salaca Livonian. The results reveal that the main means for marking polar questions in both varieties are sentence-initial particles. Their usage is compared to the means found in other varieties spoken in the Central Baltic area. This micro-areal comparison offers an in-depth analysis of the main patterns in the area, including their developmental paths. It appears that on several occasions, Livonian, Latvian, Latgalian, and Leivu South Estonian (spoken in Latvia) pattern together as opposed to the Estonian and South Estonian varieties (spoken in Estonia) and Lutsi and Kraasna South Estonian (spoken, respectively, in southeastern Latvia and the southern Pskov region in Russia). The data originate from various sources and different times, and were obtained by using both manual and automated methods; the analyses are qualitative. \u0000Kokkuvõte. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar: Liivi keele üldküsimused areaalsel taustal. Artiklis analüüsitakse üldküsimuse vormistamise strateegiaid ning nende kujunemise allikaid kahes liivi keele põhikujus – Kuramaa liivi keeles ja Salatsi liivi keeles. Tulemused näitavad, et mõlemas on üldküsimusi moodustatud peamiselt lausealguliste partiklitega. Liivi keele üldküsimuste struktuuri võrreldakse areaalselt lähedaste keelte ja murrete moodustusviisidega. Selline mikroareaalne võrdlus võimaldab sügavuti analüüsida Balti areaalis leiduvaid põhilisi üldküsimuste vormimalle ning nende arenguteid. Artiklist ilmneb, et mitmel juhul osutuvad sarnaseks liivi, läti, latgali ja lõunaeesti leivu keelesaare üldküsimuste moodustusviisid, erinedes eesti keele, lõunaeesti murdekujude ning lõunaeesti lutsi ja kraasna keelesaare üldküsimuse moodustusest. Andmestik on kogutud mitmesugustest eri aegade allikatest ning seda on analüüsitud kvalitatiivselt. \u0000Kubbõvõttõks. Miina Norvik, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Eva Saar. Līvõ kīel iļammizt kizzimizt areāl kontekstõs. Kēras sōbõd vaņtõltõd amnämniz kizzimiz lūomiz stratēgijd ja nänt ovātõd kōds līvõ kīel vīțs – Kurmō līvõ kīels ja Salāts līvõ kīels. Tuņšlimi nägțõb, ku mȯlmis sōbõd kȭlbatõd partikõld, mis irdistiz ātõ lieudtõb kītõm īrgandõksõs. Kēra ītlõb līvõ kīel amnämnizt kizzimizt struktūrõ seļļizt īž struktūrõdõks munt ležgõlizt kēļši ja kīelmūrdis. Seļļi ītlimi äbțõb tuņšlõ amā sagdidi amnämnizt kizzimizt formõd modelidi ja nänt suggimizt Vāldamier areāls. Nei īž tuņšlimi nägțõb, ku amnämnizt kizzimizt struktūr pierrõ līvõ kēļ, lețkēļ, ladgal kēļ ja jedālēsti leivu kīelkōla ātõ jõvāgid ītizt – nēši kēļši struktūrõd ātõ mõitizt äbku ēsti kīels, jedālēsti kīelmūrdis, jedālēsti Lutsi ja kraasna kīelkōlis lieudtõb. Tieutõd tuņšlimiz pierāst ātõ kubbõ pandõd īžkižist ovātist ja tuņšlimiz pierāst sōbõd kȭlbatõd kvantitatīvizt metōdõd.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"57 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"90272163","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Spoon-shaped pendants in the culture of the Livonians and inhabitants of Ancient Russia in the 11th–13th centuries: preliminary study results","authors":"Roberts Spirģis, V. Kuznetsova, V. Sobolev","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.10","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.10","url":null,"abstract":"In the culture of the ancient Livonians and Russians there was a particular group of pendants in the shape of household utensils, mostly made of copper alloys. This article deals with spoon-shaped pendants discovered in the settlements and burials of the second part of the 11th–13th century. Spoon-shaped pendants were rather rare for ancient Livonians. We have collected information about 19 finds from the Daugava region. In the territory of ancient Russia, about one hundred items have been found. In the historiography, spoon-shaped pendants were regarded as pagan amulets associated with the idea of satiation, wealth, and well-being. In our opinion, due to the late date of the items and their widespread distribution in Christian lands, they could be miniatures of the Eucharist spoons used in Orthodox communion. \u0000Kokkuvõte. Roberts Spirģis, Valentina Kuznetsova, Vladislav Sobolev: Lusikakujulised ripatsehted 11.–13. sajandi liivi kultuuris ja muistse Venemaa asukatel: esialgsed uurimistulemused. Muistsete liivlaste ja venelaste kultuuris oli eripärane rühm majapidamisesemete kujulisi ripatseid, mis oli tehtud peamiselt vasesulamitest. See artikkel vaatleb lusikakujulisi ripatseid, mida on leitud 11. sajandi teise poole kuni 13. sajandi asulakohtadest ja haudadest. Lusikripatsid olid muistsetel liivlastel üsna haruldased. Autorid on kogunud teavet 19 leiu kohta Daugava piirkonnast. Muinasvene alalt on leitud kokku ligikaudu sada sellist eset. Historiograafias on lusikripatseid peetud paganlikeks amulettideks, mida on seostatud külluse, tervise ja heaolu taotlusega. Autorite arvates võisid hilise esinemisaja ja kristlikes maades laialdase leviku tõttu olla need aga armulaualusika miniatuursed kujutised ortodoksses ühenduses. \u0000Kubbõvõttõks. Roberts Spirģis, Valentina Kuznetsova, Vladislav Sobolev: Kōjvīțlizt tänktõkst 11.–13. āigastsadā līvõd kultūrs ja muiniz Krīevmō jelānikād jūs. Ežmizt tuņšlimizt rezultātõd. Līvõd ja muinizt krīevõd kultūrs īžki kūož um pǟmizõld bronzõst vaļmõstõd kuodažād vīțlizt tänktõkst gruppõn. Kēras sōbõd vaņtõltõd tänktõkst-kōjd, mis sōbõd lieudtõd 11. ā.s. tuoiz pūol – 13. ā.s. jeltõbkūožis agā matūkstkūožis. Līvõd jūs tänktõkstkōjḑi līedab ōrald. Kēras ātõ īdõkubbõ pandõd tieutõd iļ 19 lieudtõd tänktõkst Vēna joug immõrgouțs. Muinizõs Krīevmōl um lieudtõd immõr sadā tänktõkst. Tieudlizõs kērandõksõs aŗŗõbõd, ku tänktõkst-kōjd ātõ pagānd amuletõd, mis ātõ mõttõltõd rikūz ja jõvāvȯlmiz lūomiz pierāst. Sīen vastõ rõkāndõb se, ku tänktõkst ātõ obbizt ja jo laigāld lieudtõb rištusk mōši. Sīepierāst autōrd aŗŗõbõd, ku tänktõkst-kōjd võikst vȱlda pareiznikād usk jumāllōda liturgijs kȭlbatõb kōjd miniatūrd.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"113 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"84911447","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Yiddish varieties in the Livonian contact area","authors":"A. Verschik","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.07","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.07","url":null,"abstract":"The aim of this article is to discuss the Yiddish varieties of Courland and Estonia in the general context of the co-territorial languages: Baltic German, Latvian, Livonian, and Estonian. As a rule, discussion of Yiddish in the region is mostly based on the classical descriptions of the Yiddish varieties from the beginning of the 20th century. It is demonstrated that common features in phonology and lexicon of Courland (and Estonian) Yiddish and Baltic German are, in fact, regional and attested at least in varieties of Estonian but often in Latvian and Livonian as well. It is argued that due to the multilingualism of Jews in the region, a wider perspective of modern contact linguistics and multilingualism and analysis is needed. In the 20th century, multilingual speech was a norm at least among Estonian Jews, and, based on fieldwork data from the 1990s among multilingual Estonian Jews, there is no clear preference of insertional or alternational code-switching. However, if alternational code-switching is preferred in a community, it might explain the low number of conventionalised lexical borrowings (as is the case for Latvian borrowings in Yiddish). \u0000Kokkuvõte. Anna Verschik: Jidiši keelekujud liivi kontaktalal. Artikli eesmärk on kirjeldada Kuramaa ja Eesti jidiši keele variante naaberkeelte (s.o. baltisaksa, läti, liivi ja eesti keele) kontekstis. Reeglina põhineb kohalike jidiši keelekujude analüüs nn klassikalistel, 20. sajandi algusest pärit kirjeldustel. Artiklis näidatakse, et fonoloogilised ühisjooned Kuramaa ja Eesti jidišis ja baltisaksa keeles on tegelikult regionaalsed ning esinevad vähemalt eesti keeles, aga tihtilugu ka läti ja liivi keeles. Kuna tegu on mitmekeelsusega, oleks vaja laiemat, moodsa kontaktlingvistika põhist analüüsi. 20. sajandil oli vähemalt Eesti juutidele omane nn mitmekeelne kõne ning 1990ndatel kogutud välitööandmete põhjal saab väita, et ei ole kindlalt domineerivat koodivahetuse tüüpi (sisestav vs. vahelduv). Kuid siis, kui kogukonnas domineerib vahelduv koodivahetus, seletab see leksikaalsete laenude väikest arvu (nagu nt läti laenude puhul jidišis). \u0000Kubbõvõttõks. Anna Verschik. Jidiš kīelvīțõd līvõ kīel kontaktõd arāl. Kēra merk um kēraldõ Kurmō ja Ēstimō jidiš kīel variantidi kāimad kīeld (s.t. Baltijmōd saksā, lețkīel, līvõ ja ēsti kīel) kontekstõs. Kūožpēļizt jidiš kīelvīțõd analīz alīzõks ātõ n.n. irdizt 20. āigastsadā īrgandõks kēraldõkst. Kēra nägțõb, ku ītizt fonolōgij eņtšsuglitõd Kurmō ja Ēstimō jidišõs ja Baltijmōd saksā kīels āt regionālizt ja nǟdõb ka ēsti kīels, saggõld ka lețkīels ja līvõ kīels. 20. āigastsadās Ēstimō zīḑõdõn vȯļ ummi n.n. setmiņkēļi rõk, ja 1990. āigastis kūoŗdõd tieut pǟl vaņtlõs võib kītõ, ku kīels pūtõb ikšāinagi dominīeriji kōd vaidimiz tīp (sizzõlpandõb vs. mõitantiji). Sīegid siz, až kubgõns dominīerõb mõitantiji kōd vaidimi, se sēļțab piškīzt leksikālizt täpīņtõkst luggõ (nägț. lețkīel täpīņtõkst jidiš kīels).","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"10 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"84925458","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Articulatory properties of Estonian palatalization by Russian L1 speakers Shortened title: Estonian palatalization by Russian speakers","authors":"Anton Malmi, P. Lippus, E. Meister","doi":"10.12697/jeful.2022.13.2.03","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.03","url":null,"abstract":"We studied the articulatory and temporal properties of Estonian palatalization by Russian L1 Estonian L2 speakers and compared the results to Estonian native speakers. The tongue movement of 24 Russian L1 and 21 Estonian L1 speakers were recorded with an electromagnetic articulograph. The speakers articulated phonologically contrastive word pairs and i-stemmed nouns where the final consonant was palatalized. Previous research has shown that palatalization is generally realized by raising the tongue dorsum towards the hard palate. Consequently, the tongue becomes more anterior and wider. This rising of the tongue also lengthens the duration of the segments. The results showed that Russian L1 speakers’ tongue dorsum was higher and more anterior when palatalizing consonants and the subsequent vowels. Compared to native speakers, their tongue was retracted and lower. Russian L1 speakers’ duration of palatalized consonants and the vowels that preceded them were significantly shorter than in the control group. They did not use duration to differentiate palatalization in word pairs as native speakers do. \u0000Kokkuvõte. Anton Malmi, Pärtel Lippus, Einar Meister: Vene emakeelega kõnelejate Eesti palatalisatsiooni artikulatoorsed ja temporaalsed tunnused. Artiklis uuritakse, kuidas vene emakeelega kõnelejad hääldavad eesti keele palatalisatsiooni. Varasemad uurimused on näidanud, et konsonanti palataliseeritakse keeleselja tõstmisega kõva suulae poole. Sellega kaasneb ka eespoolsem keele asend ja laiem keele jaotus suulaes ning hääliku pikem kestus. Uurimismaterjal koosnes sõnadest, kus palatalisatsioon eristas tähendust ja i-tüvelistest nimisõnadest, mis lõppesid pika palataliseeritud konsonandiga. Testsõnu sisaldavaid lauseid salvestasime elektromagnetartikulograafiga. Katses osales 24 vene emakeelega ja 21 eesti emakeelega kõnelejat. Tulemused näitasid, et vene emakeelega kõnelejate keel oli palataliseerimisele omaselt kõrgemal ja eespoolsem. Eestlastega võrreldes oli nende keel aga madalamal ja tagapoolsem. Vene emakeelega kõnelejad ei kasutanud palatalisatsioonipaarides kestust eristava tunnusena nagu emakeelsed kõnelejad seda teevad. Nende vokaalid ja konsonandid olid palatalsatsioonipaarides ja i-tüvelistes nimisõnades lühemad kui emakeelsetel kõnelejatel.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"21 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-07-04","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"85079562","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Morphological inflectional rules for Karelian Proper verbs","authors":"N. Krizhanovskaya, I. Novak, A. A. Krizhanovsky, Nataliya Pellinen","doi":"10.12697/jeful.2022.13.2.02","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.02","url":null,"abstract":"A methodology for the development and implementation of inflectional rules for verbs in Karelian Proper is presented. The materials for this study were lemmas and word forms from the Open corpus of Veps and Karelian languages (VepKar) and the electronic version of the Karelian language Dictionary. The system of rules for automatic verb inflection for the Karelian Proper supradialect is of both practical and theoretical scientific interest. The new rules have already enabled entering 141 000 Karelian Proper word forms in the VepKar dictionary. The new program for word form generation has significantly reduced the time for adding the full inflectional paradigm of any Karelian Proper verb to the VepKar dictionary. One only needs to fill in several template parameters instead of 125 word forms. \u0000Kokkuvõte. Natalia Krizhanovskaya, Irina Novak, Andrew Krizhanovsky, Nataliya Pellinen: Morfoloogilised muutereeglid päriskarjala verbide jaoks. Artiklis esitletakse metodoloogiat, mida kasutati muutereeglite väljatöötamisel ja rakendamisel päriskarjala verbide jaoks. Materjali moodustasid vepsa ja karjala keele avatud korpusest (VepKar) ning karjala keele sõnaraamatu elektroonilisest versioonist kogutud lemmad ja sõnavormid. Esmakordselt arendati välja reeglite süsteem päriskarjala verbivormide automaatseks genereerimiseks. See on teaduslikult huvipakkuv nii praktilise kui ka teoreetilise poole pealt. Uued reeglid on juba võimaldanud lisada 141 000 päriskarjala sõnavormi VepKar sõnaraamatusse. Uus sõnavormide genereerimise programm on oluliselt vähendanud aega, mis kulub täieliku muuteparadigma lisamisele mingi päriskarjala verbi juurde Vepkar sõnaraamatus. 125 sõnavormi asemel on selleks üksnes vaja täita mallid mõningate parameetritega.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"79 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-07-04","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"83238500","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Greater than zero?","authors":"Mikael Varjo","doi":"10.12697/jeful.2022.13.2.01","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.01","url":null,"abstract":"This article focuses on the variation of subject expression in modal constructions of necessity with pitää ‘must, have to’ in Finnish everyday conversations. In spoken Finnish, subjects are typically encoded with both a pronominal and a verbal marker although in principle it is possible to omit the pronominal subject. The modal verbs of necessity, however, are unipersonal which means that the verb does not show agreement with the person of the subject. Omitting the pronominal subject altogether is common in necessity constructions, typically resulting in a so-called zero-person construction which is a type of referentially open personal construction in Finnish. The present article sets out to explore the semantico-grammatical and discourse features of necessity constructions without an overt grammatical subject comparing them with those with a speech act pronoun as their subject. The Generalized Linear Mixed Model (GLMM) is employed to model the differences in the characteristics of the two constructions. After an overview of the statistical results, the article goes on to provide a qualitative analysis of the statistically significant differences. The quantitative findings indicate that different types of subject expression are entwined in the semantico-grammatical and discoursive characteristics of the modal constructions of necessity. The qualitative analysis then shows how these differences are reflected in the ways in which they are used as interactional resources. \u0000Kokkuvõte. Mikael Varjo: Enam kui null? Referentsiaalselt erilised ja avatud netsessiivkonstruktsioonid soome argivestlustes. Käesolevas artiklis uuritakse grammatilise subjekti vaheldumist. Võrdlen omavahel soomekeelses argivestluses esinevaid pitää-verbiga moodustatud modaalseid netsessiivkonstruktsioone, mis esinevad kas subjektita või sisaldavad kõneaktis osalevat subjekti positsioonis pronoomenit (pronoomensubjekti). Soome keeles tähistatakse grammatilist subjekti tüüpiliselt nii pronoomeni kui ka pöördelõpuga, kuigi põhimõtteliselt võib subjekti funktsioonis pronoomeni ära jätta. Netsessiivverbid on siiski vaegpöördelised, esinedes ainult ainsuse 3. pöörde vormis, mis tähendab seda, et verb ei ühildu subjektiga. Netsessiivkonstruktsiooni puhul on tavaline pronoomensubjekti täielik ärajätt, mille tulem on nn üldisikuline konstruktsioon (nollapersoonarakenne) – soome keelele omane referentsiaalselt avatud isikut väljendav konstruktsioon. Üldistatud lineaarse segamudeli (GLMM) tulemused näitavad, et subjektivaheldust mõjutavad mitmed semantilis-grammatilised ning ka diskursiivsed tegurid. Tulemused näitavad, et üldisikulistel netsessiivkonstruktsioonidel on selgelt eristatavad sotsiaalset interaktsiooni liigendavad funktsioonid, näiteks (ühine) planeerimine või soovide väljendamine ja kõnesituatsiooni osalejarollide muutmine. Grammatilist subjekti sisaldavad netsessiivkonstruktsioonid aga rõhutavad pigem teo või tegevuse vajalikkust või kohustuslikkust kui selle otsest algatam","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"100 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-05-26","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"80650224","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Lutsi speakers and rememberers in the late 20th and early 21st centuries","authors":"U. Balodis","doi":"10.12697/jeful.2021.12.2.09","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.09","url":null,"abstract":"This article describes the language of the last speakers of Lutsi as well as their family background and the sources of their language knowledge, in order to show the paths by which Lutsi language knowledge – even if only of a fragmentary sort – has survived up to the present day. The language knowledge of these last speakers is described using observations taken from the field notes and memories of other researchers as well as from my own encounters with them. This information is placed in a historical and regional context by providing a detailed overview of the historical extent of the Lutsi community, theories about Lutsi origins and how this connects with the memory of Lutsi families and observed language variation within the Lutsi speech area, changes in Lutsi speaker numbers and language use, and the history of Lutsi documentation and the observations of the researchers who documented them. \u0000Kokkuvõte. Uldis Balodis: Lutsi keele kõnelejad ja mäletajad 20. ja 21. sajandi vahetusel. Lutsi keelt räägiti mitu sajandit Kagu-Lätis Ludza linna ümbritsevates valdades ja külades. Lutsi keel ja kultuur said tähtsaks osaks nii Latgali kui ka kogu Läti kultuuriajaloost. Lutsi keel on ühendanud Eestit ja Lätit ning saanud nende ühise pärandi sümboliks. Selle artikli esimeses osas kirjeldatakse lutsi keele uurijate (Oskar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit Voolaine, August Sang) mälestusi ja tähelepanekuid ajast, kui seda keelt veel räägiti igapäevaselt. Artikli teises osas antakse ülevaate Põlda valla Jaani küla Nikonovide perekonnast, kes olid viimaseid lutsi keele oskajaid. Samuti vaadeldakse viimaseid lutsi keelepärandi kandjaid tänapäeval – nn mäletajaid –, käsitledes nii nende elulugusid kui ka teadmisi lutsi keelest. \u0000Kokkovyteq Lutsi kielehn. Uldis Balodis: Lutsi kiele kynelejaq ni mälehäjäq 20. ni 21. sā-āstaga vaihtusel. Mitu sā-āstakka kyneldi lutsi kīlt Ludzi ümbre valdohn ni küllihn. Lutsi kīļ um nī Lätkalihn ku kaq kȳ Lätihn kultūri aolū tähtsä oza. Lutsi kīļ um kaq tähtsä köüdüs Läti ni Ēstimā vaihel ni noide ütidze perändüze tunnismärķ. Sjōl kirotuzel um katș ossa. Edimädzehn ozahn ma selledä lutsi kiele ūŗjide (Oskar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit Voolaine, August Sang) mälehüizi ni tähelepandmizi aost, ku tūd kīlt vīl egä päiv kyneldi. Tȳz̦ ehn ozahn tī ülekaehuze Pylda valla Jāni külä Nikonovi perrest, kohn elliq perämädze lutsi kiele myistjaq. Ma ka kynele perämädzist Lutsi inemizist tǟmbädzel pǟväl – nm mälehäjidest –, kiä viļ tīdväq veidüq lutsi kīlt, ni kaq noide elolūst ni kiele tīdmizest.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"18 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-12-20","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"75717449","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Finnic language islands in eastern Latvia: Archaeological background and perspective","authors":"H. Valk","doi":"10.12697/jeful.2021.12.2.04","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.04","url":null,"abstract":"This article discusses the archaeological background of the Leivu and Lutsi Finnic language islands. In contrast to the earlier research tradition, a hidden Finnic presence is suggested by the distribution area of Roman Iron Age tarand graves up to and including the Medieval Period when the presence of a Finnic population in northeastern Latvia (“the Chud in Ochela”) is noted in 1179/80. The Leivu language island west of Alūksne may be the last descendants of this population, formed by the merging of a Finnic substrate and Latgalian superstrate and standing between the Estonians and Livonians. The borders of this Finnic area in northern and northeastern Latvia – a diverse network of communities, existing in parallel with Latgalian ones and based on various ethnic components – are difficult to determine, as archaeological traces of its cultural pattern in the 12th–14th centuries have much in common with the Latgalians despite definite peculiarities. The Finnic traces in the Lutsi area are more difficult to identify archaeologically, although physical anthropology suggests a former Finnic presence there too. \u0000 \u0000 \u0000 \u0000Kokkuvõte. Heiki Valk: Lõunaeesti keelesaared Ida-Lätis: arheoloogiline taust ja perspektiiv. Artikkel käsitleb leivu ja lutsi keelesaarte arheolooglist kujunemist. Erinevalt varasemast, baltikesksest vaatenurgast eeldatakse läänemeresoome rahvastiku varjatud püsimist rooma rauaaja tarandkalmete alal kuni keskajani ja ka keskaja vältel – kirjalikud allikad mainivad aastatel 1179– 1180 “Otšela tšuude” (tinglikult “adsele maarahvast”). Leivu keelesaar võiks endast kujutada selle läänemere substraadi ja latgali superstraadi ühtesulamise tulemusena kujunenud ning eestlaste ja liivlaste vahel paiknenud rahvastiku viimaseid järeltulijaid. Läänemeresoome asuala piire Läti põhja- ja kirdeosas on raske määratleda, kuna ilmselt oli tegemist eriilmeliste, läti asustuse kõrval eksisteerinud kogukondade võrgustikuga ja 12.–14. sajandi rahvastiku kultuuri arheoloogilised jäljed on vaatamata teatud iseärasustele paljuski latgalipärase ilmega. Lutsi asualal on läänemeresoome jälgi arheoloogias raskem leida, kuigi füüsilise antropoloogia andmed sellele viitavad. \u0000 \u0000 \u0000","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"21 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-12-20","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"78165315","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"From Sementovskij to the 20th century. Notes on the Lutsis in the Latvian press","authors":"H. Korjus","doi":"10.12697/jeful.2021.12.2.10","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.10","url":null,"abstract":"The Lutsis, a historically South Estonian-speaking language island community located near the town of Ludza in southeastern Latvia, have come increasingly into public awareness in Latvia over the last decade with the release of books on Lutsi history and language suitable for both professional and lay audiences as well as other new works relating to Lutsi folk culture. However, even before this recent burst of activity, the Lutsis have been mentioned in the Latvian and Estonian press and have also appeared in the field notes of researchers whose work was connected with the Lutsis. This article traces the descriptions of the Lutsis in a variety of sources from the first descriptions in the mid-19th century, through the interwar independence of Latvia, and as late as the 1970s when important expeditions by Latvian researchers documented the impressions of the last Lutsi speakers on the state of their language and culture. \u0000Kokkuvõte. Hannes Korjus: Sementovskijst 20. sajandisse. Märkmeid lutsidest Läti ajakirjanduses. Kunagine lõunaeestikeelne lutside kogukond elas Kagu-Lätis Ludza linna ümbruses. Lätis on nad saanud suurema avaliku tähelepanu osalisteks alles viimastel kümnenditel, kui on ilmunud raamatuid nende ajaloo ja keele kohta nii asjatundjatele kui ka laiemale huvirühmale ning on hakatud elavdama lutsi rahvakultuuri. Siiski ka enne seda viimast aktiivsuse tõusu on lutsidest kirjutatud Läti ja Eesti ajakirjanduses ja on ilmunud välitööde märkmeid lutsidega seotud uurimuste tegijatelt. Antud artikkel jälgib lutside kirjeldusi erinevates allikates alates varastest mainimistest 19. sajandi keskel, jätkates maailmasõdadevahelise perioodiga ning jõudes viimaks 1970. aastateni, kui Läti uurijad dokumenteerisid oma ekspeditsioonidel viimaste lutsi kõnelejate keelelist ja kultuurilist olukorda.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"51 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-12-20","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"73438935","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}