Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics最新文献

{"title":"The place of “Southwestern” Khanty among the Khanty dialects: Testimony of metadata and lexicon","authors":"L. Fejes","doi":"10.12697/jeful.2022.13.2.04","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.04","url":null,"abstract":"Southwestern Khanty is a dialect documented only in the 2008 PhD dissertation by Olga Vaysman. This paper attempts to place Southwestern Khanty among other Khanty dialects. Metadata available on Southwestern Khanty are presented and interpreted: based on these, it remains obscure where Southwestern Khanty is spoken. Additionally, data on the lexicon of Southwestern Khanty are compared with the data of the largest dialectal and etymological dictionary of Khanty. Comparison shows that Southwestern Khanty, despite its name, is closest to the northernmost dialect, Obdorsk Khanty. \u0000Kokkuvõte. László Fejes: “Edelahandi” paiknemine handi murrete hulgas: tõendid metaandmetest ja sõnavarast.Edelahandi murre on dokumenteeritud ainult Olga Vaysmani 2008. aasta doktoritöös. See artikkel püüab asetada edelahandi teiste handi murrete hulka. Esitatakse ja tõlgendatakse edelahandi murde kohta saadaolevaid metaandmeid, mille põhjal jääb segaseks, kus edelahandi murret kõneldakse. Lisaks võrreldakse edelahandi leksikoni andmeid handi suurima murde- ja etümoloogilise sõnaraamatu andmetega. Võrdlus näitab, et edelahandi murre on erinevalt nimetusest kõige lähemal põhjapoolseimale dialektile, obdorski murdele.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"5 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-10-09","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"86495079","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Kas see on sama mis too? Hinnangukatse eesti keele demonstratiivpronoomenite ja demonstratiivadverbidega","authors":"M. Reile, Kristiina Averin, Nele Põldver","doi":"10.12697/jeful.2022.13.2.07","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.07","url":null,"abstract":"Eesti keeles on kaks demonstratiivpronoomenite süsteemi: üheliikmeline, kus kasutatakse demonstratiivpronoomenit seedistantsneutraalselt, ja kaheliikmeline, kus see viitab kõneleja lähedal ning too kaugel olevale referendile. Mõlemas süsteemis lisatakse demonstratiivpronoomenile sageli demonstratiivadverb (nt see siin). Süsteemi valik näib olevat seotud keelekõneleja päritoluga – Lõuna-Eesti päritolu kõnelejad kasutavad kaheliikmelist, Põhja-Eesti päritolu üheliikmelist süsteemi. Uurimuses keskendume kahe demonstratiiviga fraasidele (nt see siin), püstitades kaks küsimust. Esiteks, milline on keelekõnelejate enda arvamus selle kohta, milliseid demonstratiive millises ruumilises olukorras nad kasutaksid. Teiseks, kas see, kuidas keelekõneleja arvab end demonstratiive sisaldavaid lauseid kasutavat kattub vastavate lausete tõlgendamisega samas olukorras. Viisime läbi hinnangukatse, mille tulemusi võrdleme varem avaldatud tõlgenduskatse tulemustega. Mõlema katse andmed koguti järjestikuselt ning samadelt katseisikutelt. Hinnangukatse näitas, et lõunaeestlased hindasid too’d sisaldavate lausete ütlemist tõenäolisemaks kui põhjaeestlased. See’d sisaldavate lausete puhul päritolu hinnanguid ei eristanud. Sarnaselt tõlgenduskatsega osutus ka hinnangukatses oluliseks referendi kaugus, kuid visuaalne esilduvus andis erinevaid tulemusi, viidates kauguse teguri kesksusele ning esilduvuse perifeersusele demonstratiivide tähenduses. \u0000Abstract. Maria Reile, Kristiina Averin, Nele Põldver: Does see equal too? Rating task with Estonian demonstrative pronouns and demonstrative adverbs. Estonian employs two demonstrative pronoun systems – a one-way system (used in North Estonia) where the demonstrative pronoun see is distance neutral, and a two-way system (in South Estonia) where see is the proximal and toothe distal demonstrative pronoun. In both systems, demonstrative adverbs are often added to demonstrative pronouns, forming two-demonstrative phrases (e.g., see siin). We conducted a rating study to investigate these phrases, asking which demonstratives the speakers would use in which spatial settings. In addition, we compared these results with a previously published interpretation study to see whether the speakers’ opinions to use or not use certain demonstratives match their interpretations of these demonstratives. The rating study showed that South Estonians would use the demonstrative toomore likely as compared to North Estonians while origin had no effect on using the demonstrative see. Both experiments showed a similar effect of distance on demonstrative use, but not visual salience.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"63 4","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-10-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"72458150","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Notes on an obsolete tensed negative pronoun construction in Livonian","authors":"Rogier Blokland","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.02","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.02","url":null,"abstract":"In language contact situations indefinite pronouns are susceptible to borrowing and/or calquing, and Livonian, which has been under strong influence of Latvian, is no exception. The negative prefixoid äb, originally the third person singular of the negative auxiliary äb, and calqued on Latvian ne- NEG, has been used to form nouns (e.g., äbkūlzit NEG.obedience ‘disobedience’), adjectives (e.g., äbjõvā NEG.good ‘bad’) and adverbs (e.g., äbknaššõ NEG.nicely ‘nastily’), but in a number of 19th century sources one also finds indefinite pronouns with this same negative prefixoid, e.g., a̤b midāgid ‘nothing’. However, due to the synchronous identity of äb as a tensed negative auxiliary (present tense: äb, past tense: iz), in past tense clauses the negative prefixoid of indefinite pronouns was then also inflected, leading to forms such as is midāgid. For a brief period in the 19th century Livonian therefore had a tensed negative pronominal construction. \u0000Kokkuvõte. Rogier Blokland: Tähelepanekuid ajaliselt määratletud eitusvormi sisaldava vana asesõnakonstruktsiooni kohta liivi keeles. Keelekontaktisituatsioonis võidakse indefiniitseid asesõnu kergesti laenata ja/või tõlkida ning tugeva läti keele mõju all olnud liivi keel ei ole selles suhtes erand. Eitav prefiksoid äb, mis algselt on eituse ainsuse 3. pöörde abiverb, on tõlkelaen läti keelest: ne- NEG. Liivi äb-i abil moodustatakse nimisõnu (nt äbkūlzit NEG.sõnakuulelikkus ‘sõnakuulmatus’), omadussõnu (nt äbjõvā NEG.hea ‘halb’) ja määrsõnu (nt äbknaššõ NEG.ilusasti ‘inetult’), kuid mitmest 19. sajandi allikast on leida ka indefiniitseid asesõnu sama eitava prefiksoidiga, nt a̤b midāgid ‘ei midagi’. Kuna äb on samal ajal ka eituse ajaliselt määratletud abiverb (olevikus äb, minevikus iz), on mineviku ajavormis lausetes indefiniitse asesõna eitav prefiksoid olnud samuti muudetud mineviku ajale vastavaks: is midāgid. Seega esinesid liivi keeles 19. sajandil lühikest aega eituse ajaliselt määratletud pronoomenikonstruktsioonid. \u0000Kubbõvõttõks. Rogier Blokland: Tǟdõlpanmizt iļ vanā azūmsõnā konstruktsij, mis sizāldõb āigas markīertõd kīeldõksformõ. Kīeld kubbõpūtimiz situātsijs äbpīldzizt azūmsõnād võibõd kievāmstiz sōdõ täpīņtõd ja/agā tulktõd ja nei se um ka līvõ kīels, mis um vȯnd viš lețkīel mȯj alā. Kīeldõks prefiksoid äb, mis amā ežmõks um vȯnd 3. pärsōn abverb īdlug kīeldõks form, um kalk lețkīelstõ: ne- NEG. Līvõ kīels sīe äb abkõks sōbõd lūodõd nimsõnād (nägțõbõks, äbkūlzit NEG.kūlzit), ummitsõnād (nägțõbõks, äbjõvā NEG.jõvā) ja vīțsõnād (nägțõbõks, äbknaššõ NEG.knaššõ). Setmiņst 19. āigastsadā ovātst ātõ lieudtõb ka äbpīldzizt azūmsõnād seļļizt eņtš prefiksoidõks, nägțõbõks, a̤b midāgid. Až äb sīel eņtš āigal um ka āigas markīertõd kīeldõks abverb (paldīņizāigas äb, lǟndzāigas iz), siz lǟndzāigas äbpīldziz azumsõnā kīeldõks prefiksoid kītõmis um vȯnd neiīž ka lǟndzāiga vorms: is midāgid. Nei siz 19. āigastsadās līvõ kīels lītizt aigõ ātõ vȯnnõd āigas markīertõd azūmsõnā kīeldõks konstruktsijd.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"21 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"73709102","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"The forms of third person and demonstrative pronouns in spoken Livonian recordings","authors":"Marili Tomingas","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.06","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.06","url":null,"abstract":"This article studies the inflectional forms of Livonian third person and demonstrative pronouns as used in spoken language recordings. In Standard Livonian, these words have the nominative singular forms tämā/ta ‘he/she; this’, se ‘this’, tūo ‘that’, and the nominative plural forms nämād ‘they’ (for tämā), ne ‘they; these’ (for both ta and se), and tuoist ‘those’ (for tūo). The current empirical study describes their use based on Livonian fieldwork recordings from the Archives of Estonian Dialects and Kindred Languages (AEDKL). In the present article, the inflectional forms and the main functional tendencies of Livonian third person and demonstrative pronouns are described, comparing them also to the forms mentioned in earlier Livonian grammars and dictionaries to see if there is any change in their use. \u0000Kokkuvõte. Marili Tomingas: Kolmanda isiku ja demonstratiivpronoomenite vormid suulises liivi keeles. Artikkel uurib liivi keele kolmanda isiku ja demonstratiivpronoomenite käändevorme suulise liivi keele salvestistes. Andmestikuna kasutati 13 salvestist viie liivi keele kõnelejaga. Kuna liivi keeles võib kolmanda isiku ja demonstratiivpronoomenitel olla nii pikki kui ka lühikesi vorme, oli eesmärk teada saada, millisel kujul need suulises keeles esinevad ja kas kasutatakse rohkem pikki või lühikesi vorme. Samuti uuriti, kas demonstratiivpronoomen tūo on suulises keeles veel kasutuses. Tulemusi võrreldi ka varasemate liivi grammatikate andmetega. Ilmnes, et suulises keeles kasutatakse lisaks kirjakeele vormidele ka kolmanda isiku ainsuse nominatiivi vormi tä ja mitmuse vorme nēd, nad ja nät, lisaks kolmanda isiku ainsuse daativi lühikest vormi täm ning demonstratiivpronoomeni se puhul kasutatakse instrumentaalis ja sisekohakäänetes veidi enam lühikesi vorme. \u0000Kubbõvõttõks. Marili Tomingas. Kuolmõnd pärsōn ja nägțijizt azūmsõnād morfolōgij sūlizõs līvõ kīels. Kēra tuņšlõb līvõ kīel kuolmõnd pärsōn ja nägtijizt azūmsõnād morfolōgliži formidi sūlizõs līvõ kīels. Dattõd ātõ perīņ vīd līvõ kīel rõkāndijizt kīelst. Kēra merk vȯļ seļțõ, mingizt azūmsõnād sūlizõs kīelsõ ātõ kȭlbatõd pitkād ja lītizt formõdõks, ja mingizt formõd sōbõd kȭlbatõbõd jemīņ. Sai ka tuņšõltõd, või azūmsõnā tūo vel sōb kȭlbatõd sūlizõs kīels. Tuņšlimizõs um nǟdõb ka rezultātõd ītlimi jedmilizt gramatikādõks ja sõnārōntõdõks. Um nǟdõb, ku sūlizõs kīels kērakīel formõd kūoral sōbõd mūndakõrd kȭlbatõd ka nominatīv formõd tä, nēd, nad ja nät, nei īž ka kuolmõnd pärsōn datīv līti form täm. Instrumentāls ja sizāližis kūožnõtkīs sūlizõs kīelsõ nägțijiz azūmsõnā se lītizt formõd saitõ kȭlbatõd rōz emīņ äbku pitkād.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"54 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"88911720","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"The Livonian jussive: person and function","authors":"M. Dailidėnaitė","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.03","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.03","url":null,"abstract":"Alongside the imperative proper, Livonian has developed a secondary indirect imperative paradigm referred to as the jussive. The category of person is the most controversial category concerning imperatives. The scope of the functions of imperatives has also received a lot of attention. This study focuses on the distribution of the person forms of the Livonian jussive and the covariance between function and person. Jussive occurrences from two corpora have been analysed for person and function, cross-referenced, and analysed for prototypicality of function. The Livonian jussive is most frequently used in the third person, but all person forms are attested. All forms occur in prototypical and non-prototypical imperative functions, but the first-person forms are used more frequently for non-prototypical functions, while other forms are used more often for prototypical functions. The results suggest that prototypicality might be determined both by mood as well as person, meaning that prototypical imperative functions might be different for every person. \u0000Kokkuvõte. Milda Dailidėnaitė: Liivi jussiiv: isik ja funktsioon. Liivi keeles on imperatiivi kõrval välja kujunenud sekundaarne indirektne imperatiiv, mida kutsutakse jussiiviks. Jussiivi kasutatakse kõikide isikutega. Kuna isikukategooria on tekitanud imperatiivide puhul kõige rohkem vaidlusi ning palju tähelepanu on pälvinud ka funktsioonid, milles imperatiivid tüüpiliselt esinevad, on selle uurimuse keskmes liivi jussiivi isikuvormide distributsioon ning isiku ja funktsiooni kovariatsioon. Uurimuses on analüüsitud kahe liivi keele korpuse andmeid. Kõigepealt on määratud jussiivi vormide isik ja funktsioon ning seejärel vaadatud, kui prototüüpselt ja millistes funktsioonides on iga isiku vorme kasutatud. Uurimus näitab, et kolmas isik on kindlalt kõige prototüüpsem liivi jussiivi vorm, kuid kõik isikuvormid on andmetes esindatud. Kõiki jussiivi isikuvorme on kasutatud nii prototüüpsetes kui ka mitteprototüüpsetes funktsioonides. Kolmanda ja teise isiku vormid ilmnevad enamasti prototüüpsetes imperatiivi funktsioonides, esimese isiku vormid aga funktsioonides, mida tavaliselt imperatiividega ei seostata, näiteks mööndlauses, otstarbelauses või küsilauses. Uurimistulemused viitavad sellele, et liivi jussiivi funktsioonide prototüüpsust võib määrata nii kõneviis kui ka isik, mis tähendab, et iga isiku puhul võivad olla prototüüpsed imperatiivi funktsioonid erinevad. \u0000Kubbõvõttõks. Milda Dailidėnaitė: Līvõ kīel jussīv: pärsōn ja funktsij. Līvõ kīels imperatīv kilgs um suggõn sekundāri äbkūoḑi imperatīv, mis sōb nuttõd jussīvõks. Jussīv sōb kȭlbatõd amād pärsōnõdõks. Imperatīvõd kategōrijšti amā jemīņ um rõkāndtõd iļ pärsōn kategōrij. Pǟgiņ tǟdõlpanmiz alā ātõ vȯnnõd ka funktsijd, kus imperatīvõd sōbõd kȭlbatõd. Sīepierāst sīe tuņšlimiz sidāms um kūoḑõn līvõ jussīv pärsōn formõd distributsij, nei īž ka pärsōn ja funktsij kovariātsij. Tuņšlimizõs ātõ kȭlbatõd kōd līvõ kīel korpus datt","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"1 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"77810640","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"The land between Pärnu and Salaca – a contact or border zone for Estonian- and Livonian-speaking people?","authors":"A. Vunk","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.11","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.11","url":null,"abstract":"The land from Salaca to Pärnu was already divided into two language areas before the Middle Ages because of 40 km of uninhabitable terrain. This paper is about the pattern that habitation took as it developed between the 16th and 19th centuries and contemporary information about possible Livonian settlers in this area. The unification of the districts of Pärnu and Salaca during 1582–1693 was the culmination of intensive contacts between neighbours. The war-time setbacks and diseases during the 17th and 18th centuries led to a closer connection with Ruhnu and other islands in the Gulf of Rīga. Additional factors were also involved in the development of a unique form of the language spoken in this area. From the 18th century, most contacts were halted due to serfdom and thus only some details of possible communication between the Livonians and Estonians are given in this paper from this later period. \u0000Kokkuvõte. Aldur Vunk: Maa Pärnu ja Salatsi vahel – kas eesti ja liivi keele kõnelejate segunemis- või piirivöönd? Salatsist kuni Pärnuni ulatunud ala oli juba enne keskaega jagatud kaheks keelevööndiks liivlaste ja eestlaste vahel. Ajalooline rajajoon oli moodustunud kuni 40 km ulatuses asustamata ala tõttu: liivane rannariba Ainažist Võisteni oli elukohaks liiga kitsas ja liivaluidete tagant algas Musta soo nime kandnud soine ala. Artiklis on lühidalt kirjeldatud selle piirkonna maastiku kujunemist; sellele järgneb ülevaade arheoloogiliste uuringute hetkeseisust ja 13. sajandist säilinud allikate tõlgendus asustusloolisest aspektist. Kirjeldataval alal polnud arvatavasti märkimisväärset asustust ajani, kui rajati kalurikülad ja keskaegse Saksa Ordu Liivimaa Tahkuranna mõisas alustati kalapüüdmist ja -kuivatamist strateegiliseks toiduvaruks maakaitseväele. Põhiosa artiklist kirjeldab asustusmustri arengut 16. sajandist kuni 19. sajandini ja kaasaegset informatsiooni võimalikest liivi asukatest selles piirkonnas. Pärnu ja Salatsi maakondade ühendamine ajavahemikuks 1582–1693 oli tihedate kogukondlike kontaktide kulminatsioon kogu piirkonnas ja eriti Tahkuranna mõisa lõunapoolse osa (Orajõe, Kabli, Treimani) ja Uus-Salatsi kõrvalmõisa Ainaži vahel. 17. sajandi esimestel kümnenditel ja aastatel 1695–1711 piirkonda tabanud tagasilöögid viisid nendest taastunud elanikkonna lähedaste kontaktideni Ruhnu ja teiste saartega Liivi lahe ääres. Nii kaasati veelgi naaberkeeli kohaliku murde väljakujunemisse. Alates 18. sajandist on enamus varasemaid sidemeid pärisorjuse süvenemise tõttu katkenud ja seetõttu on artiklis sellest ajast olnud käsitleda vaid üksikuid detaile võimalikest kontaktidest eesti- ja liivikeelsete inimeste vahel. \u0000Kubbõvõttõks. Aldur Vunk: Mō Pǟrnov ja Salāts vaisõ – ēsti ja līvõ kīel rõkāndijizt kubbõ sieggimiz agā rubīž ārā? Arā Salāts ja Pǟrnov vaisõ jõbā jedmõl sidāmtaigõ vȯļ jagdõd kōdõ kīelarrõ līvlizt ja ēstlizt vail. Istōrili rubīžarā vȯļ suggõn pigā 40 kilomētõrt laigā, sīestõ, ku sǟl iz ūo jelānikīdi: jõugi rāndavīrki Ainaž","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"4 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"84528065","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Livonian in the linguistic landscape","authors":"Gunta Kļava, V. Ernštreits","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.08","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.08","url":null,"abstract":"In the context of endangered languages, the linguistic landscape is viewed as an effective way of expressing the symbolic value of a language and enhancing language awareness. It is an area where Livonian has been present only sporadically and with the activity of community members, their supporters, and local institutions over time. This article describes the path of Livonian to a more pronounced presence in the linguistic landscape and its possible significance in the language revitalisation process. This article also describes the laws defining the status and use of Livonian in the public space in Latvia as well as Livonian language practice, including a historical overview of the presence of Livonian in the linguistic landscape. This article also identifies the path for the inclusion of Livonian on official road signs, touching upon the formal and substantive arguments of institutions as well as providing insight into the necessity for the use of Livonian in the public space and the role of the linguistic landscape as a significant input both for language awareness in the community and for the strengthening of understanding of the benefits of multilingualism and multiculturalism in the general public. \u0000Kokkuvõte. Valts Ernšteits, Gunta Kļava: Liivi keele koht keelemaastikul. Ohustatud keelte kontekstis peetakse keelemaastikku efektiivseks keele sümboolse väärtuse väljendamise ja keeleteadlikkuse edendamise vahendiks. See on ala, milles liivi keel esineb sporaadiliselt ja seda enamasti kogukonna, selle toetajate ja kohalike institutsioonide vahendusel. Artikkel käsitleb liivi keele teekonda suurema nähtavuse suunas keelemaastikul ja keelemaastiku võimalikku rolli keele taaselustamise protsessis. Samuti esitleb artikkel õigusakte, mis määratlevad liivi keele staatust ja selle kasutust avalikus ruumis, ning nende rakendamist, lisaks esitades ka ajaloolise ülevaate liivi keele esinemisest keelemaastikul. Artikkel vaatleb samuti pürgimusi kasutada liivi keelt ametlikel liiklusmärkidel ning riigiasutuste formaalseid ja sisulisi vastuargumente sellele initsiatiivile. Samuti toob artikkel üldisemalt esile liivi keele kasutamise vajadust avalikus ruumis, keelemaastiku olulist rolli keeleteadlikkuse edendamisel liivi kogukonnas ning mitmekeelsuse ja kultuurilise mitmekesisuse tähtsusest arusaamisel ühiskonnas. \u0000Kubbõvõttõks. Gunta Kļava, Valts Ernšteits: Līvõ kīel kūož kīel mōnists. Ädāstõd kīeld kontekstõs kīel mōnist võib vȱlda kīel simbōliz vǟrtõks ulznägțimiz ja kīel tǟdõlpanmiz kazāntimiz vaindõks. Se um arā, missõs līvõ kēļ um nǟdõb set sporādliz vīțõ ja amā jemīņ kubgõn, sīe tigtijizt ja pāikalizt institūtsijd abkõks. Kēra nīžõb iļ līvõ kīel riek, laz se vȯlkõ jo jemīņ nǟdõb kīel mōnists, ja kīel mōnist kūož kīel virgtimizõs. Nei īž kēra võtāb īdõkubbõ pandõkši, missõs um kēraltõd līvõ kīel status ja sīe kȭlbatimi immõrgouțs, nīžõb iļ sīe, kui ne pandõkst strōdõbõd, ja tǟmikšõb ka istōriliz iļvaņtlõks iļ sīe, kui līvõ kēļ um vȯnd nǟdõb kīel","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"25 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"86634623","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Language resources and tools for Livonian","authors":"V. Ernštreits, Mark Fišel, Matīss Rikters, Marili Tomingas, T. Tuisk","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.01","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.01","url":null,"abstract":"This article describes linguistic collections of Livonian, development of digital resources, and their usage. The main motivation is to ensure the accessibility of Livonian intangible cultural heritage and linguistic materials for the Livonian and research communities as well as using digital technologies for the purpose of ensuring accessibility and making creation of resources more efficient. This paper also discusses digital technologies and tools needed by the Livonian community and researchers as well as challenges deriving from work with limited resources. A separate section discusses possibilities for adopting language technologies for low-resource languages based on the experiment of building a machine translation module for Livonian. Kokkuvõte. Valts Ernštreits, Mark Fišel, Matīss Rikters, Marili Tomingas, Tuuli Tuisk: Keeleressursid ja -vahendid liivi keele jaoks. Käesolev artikkel annab ülevaate liivi keelekogudest, digitaalsete ressursside arendamisest liivi keele jaoks ja nende kasutamisest, et tagada liivi vaimse kultuuripärandi ja keeleliste materjalide kättesaadavus nii liivi kogukonnale kui ka laiemale teadlaskonnale. Samuti on digitehnoloogia kasutamise eesmärgiks tagada parem ligipääs allikatele ning muuta liivi keele jaoks vajalike ressursside loomine tõhusamaks. Artiklis käsitletakse liivlaste kogukonnale ja teadlastele vajalikke digitehnoloogiaid ja vahendeid ning piiratud ressurssidega tööst tulenevaid väljakutseid. Eraldi alapeatükis analüüsitakse vähese ressursiga keelte keeletehnoloogia kasutuselevõttu, tuginedes liivi masintõlke katsetamisele. Kubbõvõttõks. Valts Ernštreits, Mark Fišel, Matīss Rikters, Marili Tomingas, Tuuli Tuisk: Resursõd ja vaindõkst līvõ kīel pierāst. Kēra tǟmikšõb iļvaņtlimiz iļ līvõ kīel kubūd, līvõ kīel pierāst lūodõd digitālizt resursõd, nänt kazāntimiz ja kȭlbatimiz, višīņtõs līvõd vaimlizt kultūr pierāndõkst ja tarmõs võimiži päzzõ kīel materjalõd jūrõ līvliztõn eņtšõdõn ja ka tuņšlijiztõn. Digitālizt tehnolōgijd kazāntimiz merk um ka parāntõ ovātõd kȭlbatimiz võimiži ja tīedõ līvõ kīel pierāst vajāglizt resursõd lūomiz jo kievāmõks. Kēra nīžõb iļ digitālizt tehnologijd ja vaindõkst, mis ātõ tārpalizt līvõd ja tuņšlijizt pierāst, ja iļ problēmõd, mis suggõbõd piškīzt resursõdõks jelāmizõst. Īžki kabāl um pivāstõd kīel tehnologijd kȭlbatimizõn piškīzt resursõdõks kīeld pierāst – sīesõ alīzõks um kȭlbatõd līvõ kīel mašīntulkõm lūomiz nägțõb.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"37 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"75649218","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"The manifestations of Livonian intangible cultural heritage across the Latvian and Estonian border: framing early field notes from research sites","authors":"Lolita Ozoliņa, V. Ernštreits, Kadri Koreinik, I. Vītola","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.09","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.09","url":null,"abstract":"Today the Livonian core area includes 14 coastal villages on the northern Courland peninsula in the northwest of Latvia. Yet, the manifestations of Livonian intangible heritage can be observed in several cultural landscapes as Livonians once inhabited territories along the Gulf of Rīga, extending into modern Estonian lands and the lower course of the Gauja and Daugava Rivers. Despite the indigenous origin of Livonian culture, these manifestations are often marginalised and not immediately visible. \u0000This paper seeks to describe the first comparative findings from the international research project “Re-voicing cultural landscapes: narratives, perspectives, and performances of marginalised intangible cultural heritage”, which brings together researchers from four European universities, incl. the University of Latvia and the University of Tartu. \u0000Kokkuvõte. Lolita Ozoliņa, Valts Ernštreits, Kadri Koreinik, Ieva Vītola: Liivi vaimse kultuuripärandi manifestatsioonid Lätis ja üle piiri Eestis: raamistamas märkmeid välitöödelt. Nüüdsel ajal tuntakse liivi alana Kuramaa 14 rannaküla Loode-Lätis. Ometi leidub liivi vaimse kultuuripärandi märke nii mõnelgi pool mujal – neil kultuurimaastikel, kus piki Liivi lahe vasak ja paremkallast kulges liivlaste asustus, mis ulatus koguni Koiva ja Väina jõe alamjooksule ja üle riigipiiri Eestissegi. Vaatamata liivi kultuuri põlistele juurtele on need märgid aga marginaalseks kahandatud ja sestap silmale peidetud. Artikkel võtab kirjeldada ja võrrelda esmaseid andmeid rahvusvahelisest uurimisprojektist “Kultuurimaastike hääle taasleidmine: marginaliseeritud vaimse kultuuripärandi narratiivid, väljavaated ja toimimine”, mis toob kokku teadlasi neljast Euroopa ülikoolist, sh Läti ja Tartu ülikoolist. \u0000Kubbõvõttõks. Lolita Ozoliņa, Valts Ernštreits, Kadri Koreinik, Ieva Vītola: Līvõd vaimliz kultūr pierāndõks manifestātsijd Lețmōl ja iļ rubīž Ēstimōl: tǟdõlpanmizt nurmtīestõ. Paldīņiz āigal amā jemīņ neku līvõd jeltõbkūož ātõ tundtõb 14 Kurmō rāndakillõ – Līvõd rānda. Sīegid līvõd vaimliz kultūr pierāndõks um liedtõb ka mūsõ – nēši kultūrmōnistis, kus mȯlmõd pūol Piškīzt mīerda vaņši aigši jelīztõ līvlizt, ja mis ulātizt Koiva ja Vēna jougūd sōņ ja iļ rubīž ka Ēstimōlõ. Vaņtlõmõt līvõ kultūr muinizt jūrd pǟl, se pierāndõks ni um sōnd jo pientizõks ja sīestõ ka siļmšti urgtõd. Kēra nīžõb ja ītlõb ežmiži tuņšlimiztieutidi rovvõdvailizõs tuņšlimizprojekts “Kultūrmōnistõd īel ūd pǟl lieudimi: margināliz vaimliz kultūr pierāndõks naratīvõd, tulbizt võimizt ja pīlimi”, mis tūob īdõkubbõ tuņšlijiži nēļast Eirōp iļīzskūolst, nänt siegās ka Tartu ja Lețmō Iļīzskūolst.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"49 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"83269439","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"A century of Livonian studies at the University of Tartu","authors":"T. Tuisk, K. Pajusalu","doi":"10.12697/jeful.2022.13.1.12","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.12","url":null,"abstract":"The significance of the Livonian language and culture to Estonians is greater than mere historical closeness. The discipline of Livonian studies has been a part of Estonian national self-definition. The current article provides an overview of Livonian research and instruction since 1919 when the University of Tartu became the national university of Estonia. A consistent focus on Livonian language and culture during the last hundred years has been a good example of the Estonian national university’s broader mission, where national and international dimensions interweave in many ways. The University of Tartu is the only institution in Estonia where the Livonian language has been approached in such a multifaceted and in-depth manner, and has been taught, researched, and popularised. \u0000Kokkuvõte. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Sajand liivi uuringuid Tartu Ülikoolis. Liivi keele ja kultuuri tähendus eestlastele on suurem kui pelgalt ajalooline lähedus. Liivi uuringud on olnud osa Eesti rahvuslikust enesemääratlusest. Käesolev artikkel esitab ülevaate liivi keele uurimisest ja õpetamisest Tartu Ülikoolis alates aastast 1919, kui sellest ülikoolist sai Eesti rahvusülikool. Järjepidev liivi keele ja kultuuriga tegelemine viimase saja aasta jooksul on hea näide Eesti rahvusülikooli laiemast missioonist, kus rahvuslik ja rahvusvaheline mõõde põimuvad mitmel moel. Tartu Ülikool on ainuke asutus Eestis, kus liivi keelega on nii mitmekülgselt ja pikaaegselt tegeldud – õpetatud, uuritud ja tutvustatud. \u0000Kubbõvõttõks. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Līvõd tuņšlimizt āigastsadā Tartu Iļīzskūols. Līvõ kīel ja kultūr tǟntõks ēstlizt pierāst um jo sūr äb ku set istōrili ležglit. Līvõd tuņšlimi um vȯnd ikš jag Ēstimō eņtšmēļitõst. Kēra tǟmikšõb iļvaņtlõks iļ līvõ kīel tuņšlimiz ja opātimiz Tartu Iļīzskūols 1919. āigastõst, ku Tartu Iļīzskūolst tuļ Ēsti rov iļļiskūol, tämpiz sōņõ. Līvõ kīelkõks ja kultūrõks jelāmi perīz sadā āigast āigal um jõvā nägțõb Ēstimō rov iļīzskūol jo laigāst missijõst, missõst um nǟdõb, kui īdtuoizõks sieggõbõd rovvi ja rovvõdvaili. Tartu Iļļiskūol um āinagi optõbkūož Ēstimōl, kus līvõ kēļ um vȯnd nei sūr ov sizāl kōgiņ aigõ – siedā um opātõd ja tuņšõltõd, sīestõ um rõkāndtõd.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"1 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2022-09-05","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"77128238","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}