The forms of third person and demonstrative pronouns in spoken Livonian recordings

Abstract

This article studies the inflectional forms of Livonian third person and demonstrative pronouns as used in spoken language recordings. In Standard Livonian, these words have the nominative singular forms tämā/ta ‘he/she; this’, se ‘this’, tūo ‘that’, and the nominative plural forms nämād ‘they’ (for tämā), ne ‘they; these’ (for both ta and se), and tuoist ‘those’ (for tūo). The current empirical study describes their use based on Livonian fieldwork recordings from the Archives of Estonian Dialects and Kindred Languages (AEDKL). In the present article, the inflectional forms and the main functional tendencies of Livonian third person and demonstrative pronouns are described, comparing them also to the forms mentioned in earlier Livonian grammars and dictionaries to see if there is any change in their use. Kokkuvõte. Marili Tomingas: Kolmanda isiku ja demonstratiivpronoomenite vormid suulises liivi keeles. Artikkel uurib liivi keele kolmanda isiku ja demonstratiivpronoomenite käändevorme suulise liivi keele salvestistes. Andmestikuna kasutati 13 salvestist viie liivi keele kõnelejaga. Kuna liivi keeles võib kolmanda isiku ja demonstratiivpronoomenitel olla nii pikki kui ka lühikesi vorme, oli eesmärk teada saada, millisel kujul need suulises keeles esinevad ja kas kasutatakse rohkem pikki või lühikesi vorme. Samuti uuriti, kas demonstratiivpronoomen tūo on suulises keeles veel kasutuses. Tulemusi võrreldi ka varasemate liivi grammatikate andmetega. Ilmnes, et suulises keeles kasutatakse lisaks kirjakeele vormidele ka kolmanda isiku ainsuse nominatiivi vormi tä ja mitmuse vorme nēd, nad ja nät, lisaks kolmanda isiku ainsuse daativi lühikest vormi täm ning demonstratiivpronoomeni se puhul kasutatakse instrumentaalis ja sisekohakäänetes veidi enam lühikesi vorme. Kubbõvõttõks. Marili Tomingas. Kuolmõnd pärsōn ja nägțijizt azūmsõnād morfolōgij sūlizõs līvõ kīels. Kēra tuņšlõb līvõ kīel kuolmõnd pärsōn ja nägtijizt azūmsõnād morfolōgliži formidi sūlizõs līvõ kīels. Dattõd ātõ perīņ vīd līvõ kīel rõkāndijizt kīelst. Kēra merk vȯļ seļțõ, mingizt azūmsõnād sūlizõs kīelsõ ātõ kȭlbatõd pitkād ja lītizt formõdõks, ja mingizt formõd sōbõd kȭlbatõbõd jemīņ. Sai ka tuņšõltõd, või azūmsõnā tūo vel sōb kȭlbatõd sūlizõs kīels. Tuņšlimizõs um nǟdõb ka rezultātõd ītlimi jedmilizt gramatikādõks ja sõnārōntõdõks. Um nǟdõb, ku sūlizõs kīels kērakīel formõd kūoral sōbõd mūndakõrd kȭlbatõd ka nominatīv formõd tä, nēd, nad ja nät, nei īž ka kuolmõnd pärsōn datīv līti form täm. Instrumentāls ja sizāližis kūožnõtkīs sūlizõs kīelsõ nägțijiz azūmsõnā se lītizt formõd saitõ kȭlbatõd rōz emīņ äbku pitkād.