{"title":"拉脱维亚东部的芬兰语岛屿:考古背景和观点","authors":"H. Valk","doi":"10.12697/jeful.2021.12.2.04","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"This article discusses the archaeological background of the Leivu and Lutsi Finnic language islands. In contrast to the earlier research tradition, a hidden Finnic presence is suggested by the distribution area of Roman Iron Age tarand graves up to and including the Medieval Period when the presence of a Finnic population in northeastern Latvia (“the Chud in Ochela”) is noted in 1179/80. The Leivu language island west of Alūksne may be the last descendants of this population, formed by the merging of a Finnic substrate and Latgalian superstrate and standing between the Estonians and Livonians. The borders of this Finnic area in northern and northeastern Latvia – a diverse network of communities, existing in parallel with Latgalian ones and based on various ethnic components – are difficult to determine, as archaeological traces of its cultural pattern in the 12th–14th centuries have much in common with the Latgalians despite definite peculiarities. The Finnic traces in the Lutsi area are more difficult to identify archaeologically, although physical anthropology suggests a former Finnic presence there too. \n \n \n \nKokkuvõte. Heiki Valk: Lõunaeesti keelesaared Ida-Lätis: arheoloogiline taust ja perspektiiv. Artikkel käsitleb leivu ja lutsi keelesaarte arheolooglist kujunemist. Erinevalt varasemast, baltikesksest vaatenurgast eeldatakse läänemeresoome rahvastiku varjatud püsimist rooma rauaaja tarandkalmete alal kuni keskajani ja ka keskaja vältel – kirjalikud allikad mainivad aastatel 1179– 1180 “Otšela tšuude” (tinglikult “adsele maarahvast”). Leivu keelesaar võiks endast kujutada selle läänemere substraadi ja latgali superstraadi ühtesulamise tulemusena kujunenud ning eestlaste ja liivlaste vahel paiknenud rahvastiku viimaseid järeltulijaid. Läänemeresoome asuala piire Läti põhja- ja kirdeosas on raske määratleda, kuna ilmselt oli tegemist eriilmeliste, läti asustuse kõrval eksisteerinud kogukondade võrgustikuga ja 12.–14. sajandi rahvastiku kultuuri arheoloogilised jäljed on vaatamata teatud iseärasustele paljuski latgalipärase ilmega. Lutsi asualal on läänemeresoome jälgi arheoloogias raskem leida, kuigi füüsilise antropoloogia andmed sellele viitavad. \n \n \n","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2021-12-20","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":"{\"title\":\"Finnic language islands in eastern Latvia: Archaeological background and perspective\",\"authors\":\"H. Valk\",\"doi\":\"10.12697/jeful.2021.12.2.04\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"This article discusses the archaeological background of the Leivu and Lutsi Finnic language islands. In contrast to the earlier research tradition, a hidden Finnic presence is suggested by the distribution area of Roman Iron Age tarand graves up to and including the Medieval Period when the presence of a Finnic population in northeastern Latvia (“the Chud in Ochela”) is noted in 1179/80. The Leivu language island west of Alūksne may be the last descendants of this population, formed by the merging of a Finnic substrate and Latgalian superstrate and standing between the Estonians and Livonians. The borders of this Finnic area in northern and northeastern Latvia – a diverse network of communities, existing in parallel with Latgalian ones and based on various ethnic components – are difficult to determine, as archaeological traces of its cultural pattern in the 12th–14th centuries have much in common with the Latgalians despite definite peculiarities. The Finnic traces in the Lutsi area are more difficult to identify archaeologically, although physical anthropology suggests a former Finnic presence there too. \\n \\n \\n \\nKokkuvõte. Heiki Valk: Lõunaeesti keelesaared Ida-Lätis: arheoloogiline taust ja perspektiiv. Artikkel käsitleb leivu ja lutsi keelesaarte arheolooglist kujunemist. Erinevalt varasemast, baltikesksest vaatenurgast eeldatakse läänemeresoome rahvastiku varjatud püsimist rooma rauaaja tarandkalmete alal kuni keskajani ja ka keskaja vältel – kirjalikud allikad mainivad aastatel 1179– 1180 “Otšela tšuude” (tinglikult “adsele maarahvast”). Leivu keelesaar võiks endast kujutada selle läänemere substraadi ja latgali superstraadi ühtesulamise tulemusena kujunenud ning eestlaste ja liivlaste vahel paiknenud rahvastiku viimaseid järeltulijaid. Läänemeresoome asuala piire Läti põhja- ja kirdeosas on raske määratleda, kuna ilmselt oli tegemist eriilmeliste, läti asustuse kõrval eksisteerinud kogukondade võrgustikuga ja 12.–14. sajandi rahvastiku kultuuri arheoloogilised jäljed on vaatamata teatud iseärasustele paljuski latgalipärase ilmega. Lutsi asualal on läänemeresoome jälgi arheoloogias raskem leida, kuigi füüsilise antropoloogia andmed sellele viitavad. \\n \\n \\n\",\"PeriodicalId\":40321,\"journal\":{\"name\":\"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\",\"volume\":null,\"pages\":null},\"PeriodicalIF\":0.3000,\"publicationDate\":\"2021-12-20\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"0\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.04\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"0\",\"JCRName\":\"LANGUAGE & LINGUISTICS\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.04","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 0
摘要
本文探讨了芬兰语岛莱乌岛和卢茨岛的考古背景。与早期的研究传统相反,罗马铁器时代的塔兰德坟墓的分布区域表明,芬兰人的存在是隐藏的,其中包括中世纪时期,在1179/80年,拉脱维亚东北部有芬兰人(“奥切拉的楚德人”)。Alūksne以西的Leivu语岛可能是这一人口的最后一个后裔,由芬兰的底层和拉脱维亚的上层合并而成,位于爱沙尼亚人和利沃尼亚人之间。这个位于拉脱维亚北部和东北部的芬兰人地区的边界很难确定,因为其12 - 14世纪的文化模式的考古痕迹与拉脱维亚人有许多共同之处,尽管有明显的特点。芬兰人地区是一个与拉脱维亚人平行存在的多种社区网络,并以各种种族组成部分为基础。卢茨地区的芬兰人痕迹在考古学上更难识别,尽管体质人类学表明那里也有芬兰人的存在。Kokkuvote。Heiki Valk: Lõunaeesti keelesaared Ida-Lätis: arheoloogiline taust ja perspective。Artikkel käsitleb leivu ja lutsi keelesaarte考古学家kujunemist。Erinevalt varasemast, baltikeskse vaatenurast eeldatakse läänemeresoome rahvastiku varjatud psimist房间rauaaja tarandkalmete alal kuni keskajani ka keskaja vältel - kirjalikud allikad mainivad aastatel 1179 - 1180“Otšela tšuude”(tinglikult“adsele maarahvast”)。Leivu keelesaar võiks endast kujutada selle läänemere substraadi ja latgali superstraadi . suulamise tulemusena kujunenud ning eestlastja livellastvahel paiknenud rahvastiku viimaseid järeltulijaid。Läänemeresoome asuala piire Läti põhja- ja kirdeosas on raske määratleda, kuna ilmselt oligemist eriilmeliste, läti asustuse kõrval eksiststeerinud kogukondade võrgustikuga ja 12 - 14。Sajandi rahvastiku kultuuri arheoloogilised jäljed on vaatamata teatud iseärasustele paljuski latgalipärase ilmega。关于läänemeresoome jälgi人类学的研究:raskem leida, kuigi f, silise人类学和med sellele viitavad。
Finnic language islands in eastern Latvia: Archaeological background and perspective
This article discusses the archaeological background of the Leivu and Lutsi Finnic language islands. In contrast to the earlier research tradition, a hidden Finnic presence is suggested by the distribution area of Roman Iron Age tarand graves up to and including the Medieval Period when the presence of a Finnic population in northeastern Latvia (“the Chud in Ochela”) is noted in 1179/80. The Leivu language island west of Alūksne may be the last descendants of this population, formed by the merging of a Finnic substrate and Latgalian superstrate and standing between the Estonians and Livonians. The borders of this Finnic area in northern and northeastern Latvia – a diverse network of communities, existing in parallel with Latgalian ones and based on various ethnic components – are difficult to determine, as archaeological traces of its cultural pattern in the 12th–14th centuries have much in common with the Latgalians despite definite peculiarities. The Finnic traces in the Lutsi area are more difficult to identify archaeologically, although physical anthropology suggests a former Finnic presence there too.
Kokkuvõte. Heiki Valk: Lõunaeesti keelesaared Ida-Lätis: arheoloogiline taust ja perspektiiv. Artikkel käsitleb leivu ja lutsi keelesaarte arheolooglist kujunemist. Erinevalt varasemast, baltikesksest vaatenurgast eeldatakse läänemeresoome rahvastiku varjatud püsimist rooma rauaaja tarandkalmete alal kuni keskajani ja ka keskaja vältel – kirjalikud allikad mainivad aastatel 1179– 1180 “Otšela tšuude” (tinglikult “adsele maarahvast”). Leivu keelesaar võiks endast kujutada selle läänemere substraadi ja latgali superstraadi ühtesulamise tulemusena kujunenud ning eestlaste ja liivlaste vahel paiknenud rahvastiku viimaseid järeltulijaid. Läänemeresoome asuala piire Läti põhja- ja kirdeosas on raske määratleda, kuna ilmselt oli tegemist eriilmeliste, läti asustuse kõrval eksisteerinud kogukondade võrgustikuga ja 12.–14. sajandi rahvastiku kultuuri arheoloogilised jäljed on vaatamata teatud iseärasustele paljuski latgalipärase ilmega. Lutsi asualal on läänemeresoome jälgi arheoloogias raskem leida, kuigi füüsilise antropoloogia andmed sellele viitavad.