Methis. Studia humaniora Estonica最新文献

{"title":"Multilingualism and Translation in Postcolonial Literatures / Mitmekeelsus ja tõlge postkoloniaalsetes kirjandustes","authors":"Simona Bertacco","doi":"10.7592/methis.v25i31-32.23316","DOIUrl":"https://doi.org/10.7592/methis.v25i31-32.23316","url":null,"abstract":"Abstract: Postcolonial literatures are literatures that have a mobile base and that travel through different geographies. Their transcultural and transnational status is often accompanied by a multilingual textuality that recalls in many ways the functioning of translation as it enables a reading experience beyond national and monocultural notions of language, literature, and community. Approaching literary studies from a postcolonial and decolonial perspective, this essay deals with the potential that heterolingual and translational texts have to multilingualise their readers. In this essay, the fields of postcolonial literary studies and of translation studies come together to craft a translational model of reading for heterolingual texts. Two different multilingual contexts are examined: North American Indigenous communities and their cultures of translation, and the Caribbean and its creolised multilingualism. The textual analysis focuses respectively on a poem by First Nations writer Garry Thomas Morse that illustrates the profound bond between translation and writing in Indigenous language contexts, and two poems by Velma Pollard, a Jamaican writer belonging to the first generation of anglophone Caribbean writers who will allow us a deeper view of Caribbean forms of multilingualism. Mitmekeelsus ja tõlge postkoloniaalsetes kirjandustes   Postkoloniaalsed kirjandused on kirjandused, mis reisivad läbi eri aegruumide. Nende kultuuri- ja rahvusülese staatusega kaasneb sageli mitmekeelne tekstuaalsus, mis mitmeti meenutab tõlke toimimist, sest võimaldab lugemiskogemust, mis ületab rahvuslikke ning monokultuurseid arusaamu keelest, kirjandusest ja kogukonnast. Postkoloniaalsetes kontekstides tuleks mitmekeelsust ja tõlget pidada pigem teineteist täiendavateks kui teineteisele vastanduvateks nähtusteks. Tegelikult on postkoloniaalne kirjandus peamine nüüdiskirjanduse korpus, mis nõuab keeleülest lähenemist, sest selle kirjanduse keelelist maatriksit pole võimalik kätkeda endiste koloniaalkeelte piiridesse, vaid see hõlmab nii põliskeeli kui ka koloniaalkontakti järgselt välja kujunenud kreoolkeeli. Samuti nõuab selline kirjandus tõlkelist lähenemist, sest eksisteerib arvukates keeltes samaaegselt. Lähenedes kirjandusteadusele postkoloniaalsest ja dekoloniaalsest perspektiivist, käsitleb artikkel potentsiaali, mis erikeelsetel ja tõlkelistel tekstidel on oma lugejaskonnas mitmekeelsuse kasvatamisel. Artikli peamiseks väiteks on, et postkoloniaalsetes kirjandustes kattub tõlge kui tekstide liikumine lähtekeele ja sihtkeele vahel lähte- ja sihtkeelte loomingulise teisenemisega ning et tõlke staatus tänapäeval pakub kasulikku terminoloogiat, kõnelemaks postkoloniaalse kirjutuse esteetilisest väärtusest. Nii kasutatakse postkoloniaalse kirjandusuurimise ja tõlketeaduse väljasid üheskoos, et luua tõlkelist mudelit erikeelsete tekstide lugemiseks. Esimene vaadeldav erikeelne tekst on Kanada looderanniku piirkonna kwakwaka’wakw rahva seast pärineva G","PeriodicalId":502972,"journal":{"name":"Methis. Studia humaniora Estonica","volume":"194 ","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-12-15","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"139177523","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Multilingualism and Translation: A Case Study on Exile Periodicals (1933–1945) / Mitmekeelsus ja tõlge: juhtumiuuring pagulasperioodikast (1933–1945)","authors":"Julija Boguna","doi":"10.7592/methis.v25i31-32.23321","DOIUrl":"https://doi.org/10.7592/methis.v25i31-32.23321","url":null,"abstract":"Abtract: Exile journals have a fixed place in German-language Exile Studies, which is strongly influenced by literary history. New research projects on translation history, such as Exil:Trans (2019–2022) on German-speaking Translators in Exile (1933–1945), are in the vanguard of a re-evaluation of exile journals and their translation-historical potential, including questions of multilingualism. Who translated what in the journals, and how, and what can it tell us about translation under conditions of exile and the related approach to multilingualism? Mitmekeelsus ja tõlge: juhtumiuuring pagulasperioodikast (1933–1945)   Tõlkimine kui keeltevaheline suhtlusakt on üks kultuurilisi aluspraktikaid ning seda on võimalik kasutada eri eesmärkidel mitmesugustes kontekstides. Tõlge on alati ajalooline nähtus ning seda saab uurida üksnes sellisel moel. Pagulus kui tegevusraam pakub tõlkega seoses arvukaid võimalusi, sest seostub keele- ja kultuuripiiride ületamisega sunnitud mobiilsuse tingimustes. Saksakeelne eksiil aastatel 1933–1945 ei ole erandiks ning selle mitmesuguseid tahke on uuritud enam kui 70 aastat, eriti kirjandusloo kontekstis. Kuni viimase ajani mängis tõlge sellises teadustöös üksnes marginaalset rolli. On tehtud mõningaid uurimusi paguluse keeleliste aspektide kohta, mis on puudutanud ka tõlkega seotud teemasid, nagu näiteks keelevahetus või tuntud autorite enesetõlkimine. Kuid tõlget kasutati sageli migratsiooniprotsessis tõlgituks osutumise metafoorina või siis piirduti kirjandusloominguga, nt selliste autorite puhul nagu Klaus Mann, Paul Celan, Hilde Domin jr.  Tõlke või tõlkimise pragmaatilistele aspektidele tegevusena, mis on kirjandusliku autoriloominguga võrdne, kuid seisab sellest eraldi, ei pööratud tavaliselt tähelepanu, nagu ka ajakirjanduslikule ja teadustõlkele.  Projekt „Exil:Trans“ (2019–2022) oli esimene katse täita seda uurimislünka saksa keelt kõnelevate pagulaste osas. Projektis uuriti Saksamaalt põgenenud isikute tõlkealast tegutsemist. Võimalik, et need inimesed jõudsid tõlkimise juurde üksnes maapao kaudu või pärast seda. Tegu ei olnud ainuüksi kirjanikega, vaid ka ajakirjanike ja teadlastega ning ka kunstnike, arstide ja paljude teiste valdkondade esindajatega. Projekti osana vaadeldi ka tarbetõlke (argitõlke) aspekte. Materjali otsimisel osutus väga viljakaks pagulasperioodika. Perioodiliste väljaannete kaudu tuli päevavalgele palju materjali: avaldamata teoseid (tõlkeid), tundmatuid tõlkijaid, kelle hulgas oli ka tuntud kirjanikke. Projekti raames viidi läbi alusuuringuid, kogudes biobibliograafilisi baasandmeid: KES tõlkis maapaos MIDA ja KUIDAS? Eespool mainitud eksiiliuuringute, s.t maapaole pühendatud ajaloolis-kirjanduslike käsitluste tulemused pakuvad olulist sissevaadet sellesse teemasse. Siiski tuleb need autori- ja lähtekultuurikesksed andmed ümber tõlgendada tõlkelooliste küsimuste valguses.  Paguluses toimuva tõlkimisega seonduvas mängib alati rolli mitmekeelsus. Ometi ei ole selle poole kuni viima","PeriodicalId":502972,"journal":{"name":"Methis. Studia humaniora Estonica","volume":"241 ","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-12-15","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"139178386","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Multilingualism in the Estonian Translations of Baltic German Literature / Mitmekeelsusest baltisaksa kirjanduse eestikeelsetes tõlgetes","authors":"Anna Verschik, Maris Saagpakk","doi":"10.7592/methis.v25i31-32.23314","DOIUrl":"https://doi.org/10.7592/methis.v25i31-32.23314","url":null,"abstract":"Abstract: The study discusses theoretical approaches to translations of literary multilingualism using examples from Estonian translations of Baltic German literature. The settings described in Baltic German literature are typically situated in the Baltic region, allowing the multilingualism in these texts to be interpreted as a sociolinguistic commentary on the period. The study employs terminology rooted in contact linguistics and sociolinguistics, enriched by concepts from literary and translation studies. The article presents various techniques through which translators address the challenge of conveying potentially colonial aspects of language usage in Baltic German historical fiction to contemporary Estonian readers. Mitmekeelsusest baltisaksa kirjanduse eestikeelsetes tõlgetes   Käesolevas artiklis on vaatluse all mitmekeelsuse tõlkimise viisid baltisaksa kirjanduse eestikeelsetes tõlgetes. Mitmekeelsus kui kirjanduslik võte laiendab ühe keele seotud piire ja kasutab keelekontaktidest tulenevaid nähtusi (koodivahetus, koodivaheldus, tõlkelaenud jms) täiendavate tähenduskihtide loomiseks, olles seega enamat kui vaid reaalsete keelekontaktide peegeldus kirjanduses (Grutman 2006). Siiski ei seisa kirjanduslik mitmekeelsus lahus autori ühiskondlikust ja isiklikust taustast, mis pakub vajalikud ressursid mitmekeelsuse kujutamiseks, alustades autori keel(t)eoskusest ja lõpetades autori aegruumis valitsenud keelehierarhiatega. Mitmekeelsust sisaldava kirjandusteose tõlkimisel on seega oluline leida viisid, et kirjandusliku mitmekeelsuse kaudu edasi antud vihjed ja suhted tõlketeksti lugejale edasi anda. Artiklis vaatluse alla võetud baltisaksa kirjanduse puhul on oluline märkida, et tegelik ajalooline mitmekeelsus Balti regioonis, mida on nimetatud ka Balti ühiskonna „selgrooks“ (Plath 2012, 108), ei leidnud balti autorite poolt eriti sageli kajastamist (Wilpert 2005, 16). Autorite soov olla mõistetav saksakeelse kirjandusturu lugejate jaoks ja nende teatav kalduvus purismile tingisid Baltikumi rikka mitmekeelse keskkonna vaid summutatud kajastuse kirjanduses. Ent tänapäeval on eesti keelde tõlgitud baltisaksa kirjanduse lugeja eriti huvitatud just kultuuri- ja keelekontaktidest Baltimaades elanud eri rahvusest inimeste vahel ning olmelise maailma toimimise viisidest. Seepärast omandab kirjanduslik mitmekeelsus tänapäeva tõlkija ja lugeja jaoks erilise tähenduse. Baltisaksa kirjanduse mitmekeelsuse uurimisel on seni erilist tähelepanu pälvinud makarooniline luule (Kalda 2000; Aabrams 2007; Bender 2021), kus saksa, vene ja eesti keelega mängides luuakse liialdusi kasutades koomiline efekt. Viimase kümnendi jooksul on baltisaksa kirjanduse mitmekeelsust tõlgendatud valitsenud keelehierarhiate taustal (Undusk ja Lukas 2011) ja näidatud baltisaksa kirjanduse mitmekeelsuse eri tasandeid (Lukas 2020; Linno ja Lukas 2022). Lisaks on ilmunud ka käsitlusi, mis keskenduvad mitmekeelsuse funktsioonile ühes kirjandustekstis (Jänes jt 2020) või mälestuste","PeriodicalId":502972,"journal":{"name":"Methis. Studia humaniora Estonica","volume":"173 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-12-15","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"139178112","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Estonian Surrealist Ilmar Laaban and his Translations, with Particular Reference to Marie Under / Eesti sürrealist Ilmar Laaban ja tema tõlked Marie Underi näitel","authors":"Marin Laak","doi":"10.7592/methis.v25i31-32.23326","DOIUrl":"https://doi.org/10.7592/methis.v25i31-32.23326","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":502972,"journal":{"name":"Methis. Studia humaniora Estonica","volume":"158 ","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-12-15","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"139178703","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Literary multilingualism in translation: texts, contexts, agents. Introduction / Kirjanduslik mitmekeelsus tõlkes: tekstid, kontekstid, agendid. Sissejuhatus","authors":"Daniele Monticelli, Maris Saagpakk, Anna Verschik","doi":"10.7592/methis.v25i31-32.23311","DOIUrl":"https://doi.org/10.7592/methis.v25i31-32.23311","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":502972,"journal":{"name":"Methis. Studia humaniora Estonica","volume":"35 ","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-12-15","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"139177737","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Directionality and Spracherleben in the Biographies of Multilingual Literary Translators / Suunalisus ja Spracherleben mitmekeelsete ilukirjandustõlkijate elulugudes","authors":"Barbara Ivancic","doi":"10.7592/methis.v25i31-32.23318","DOIUrl":"https://doi.org/10.7592/methis.v25i31-32.23318","url":null,"abstract":"Abstract: The paper explores the issue of directionality, i.e. the question of whether translation is made into or out of one’s first language, by placing it within the framework of Translator Studies. Drawing upon this framework, the article investigates the topic from the biographical perspective of multilingual literary translators, with the aim of promoting a phenomenological approach to translators as experiencing subjects, that is as living bodies who constitute themselves through language and translation. Suunalisus ja Spracherleben mitmekeelsete ilukirjandustõlkijate elulugudes   Artiklis käsitletakse suunalisuse küsimust, s.t ülekandesuunda tõlkeprotsessis mitmekeelsete tõlkijate perspektiivist, kes tõlgivad keelde, mis pole nende emakeel. Suunalisus on tõlkeuuringutes oluline ning ka vastuoluline teema, mis on viimastel kümnenditel põhjustanud elavat arutelu. Sel on palju tegemist viisiga, kuidas me defineerime keeli, mis moodustavad osa inimese keelelisest repertuaarist. Nagu mitmed uurijad osutavad, on traditsioonilised ja kõige laiemalt kasutatavad dihhotoomiad nagu esimene ja teine keel või emakeel ja võõrkeel kõik äärmiselt küsitavad, sest viitavad selgetele eristusjoontele, mida selles multikultuurses maailmas, milles me elame, paljudel juhtudel ei eksisteeri. Tõlkeuuringutes kasutatav terminoloogia peegeldab neid defineerimisprobleeme mitmeti. Suunalisusküsimuse puudutamisel, eriti vanemate terminite osas, peegeldab see ka rahvuskeskset ja eurotsentristlikku maailmavaadet, mis põhineb emakeele ainulaadsuse eeldamisel ning selle ja kõrgeima taseme keelelise pädevuse implitsiitsel vastavusseviimisel. Tulemuseks on mitte-emakeelde tõlkimise paratamatu devalveerimine. Traditsioonilist mõtet, et emakeelde tõlkimine on kõige ilmsem ja normaalsem valik, on viimaste kümnendite jooksul küsimärgi alla seatud. Enamikul juhtudel jääb debatt fundamentaalselt kinnitunuks tõlketeaduse peamise uurimisobjekti, see tähendab teksti külge. Kuid käesolevas artiklis pannakse ette siduda suunalisusteema tõlkija isikuga ning seega vaadelda seda niinimetatud tõlkijauuringute kontekstis, mis on tõlketeaduse valdkonnas üpris uus ning alles kujunemisjärgus valdkond, mille eesmärgiks on seada teadusuuringute keskmesse isik. Viimastel aastatel on tõlkijakeskne lähenemine arenenud mitmes suunas, sealhulgas hõlmates ilukirjandustõlkijate uurimise metodoloogilisi ja kontseptuaalseid vaatenurki. Elulooline perspektiiv, millele käesolev uurimus osutab, on üks neist. Täpsemalt on kasutatavaks paradigmaks tõlkijaelulugu – mõiste, mis ilmselt meenutab keele-elulugu, sotsiolingvistikas välja töötatud mõistet, mis on seotud eluloonarratiividega, mis keskenduvad indiviidide keelekogemustele. Ka tõlkijaelulood keskenduvad indiviidide keelekogemustele, mis on intiimselt seotud isiklike, autobiograafiliste vaatepunktidega tõlkija enda repertuaaris esinevatele keeltele. Siinkohal soovitan arvesse võtta elatud keelekogemuse mõistet (Spracherleben), mis valgustab taju ni","PeriodicalId":502972,"journal":{"name":"Methis. Studia humaniora Estonica","volume":"122 2","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-12-15","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"139178341","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}