多语种与翻译:流亡期刊(1933-1945 年)案例研究

Julija Boguna
{"title":"多语种与翻译:流亡期刊(1933-1945 年)案例研究","authors":"Julija Boguna","doi":"10.7592/methis.v25i31-32.23321","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Abtract: Exile journals have a fixed place in German-language Exile Studies, which is strongly influenced by literary history. New research projects on translation history, such as Exil:Trans (2019–2022) on German-speaking Translators in Exile (1933–1945), are in the vanguard of a re-evaluation of exile journals and their translation-historical potential, including questions of multilingualism. Who translated what in the journals, and how, and what can it tell us about translation under conditions of exile and the related approach to multilingualism? Mitmekeelsus ja tõlge: juhtumiuuring pagulasperioodikast (1933–1945)   Tõlkimine kui keeltevaheline suhtlusakt on üks kultuurilisi aluspraktikaid ning seda on võimalik kasutada eri eesmärkidel mitmesugustes kontekstides. Tõlge on alati ajalooline nähtus ning seda saab uurida üksnes sellisel moel. Pagulus kui tegevusraam pakub tõlkega seoses arvukaid võimalusi, sest seostub keele- ja kultuuripiiride ületamisega sunnitud mobiilsuse tingimustes. Saksakeelne eksiil aastatel 1933–1945 ei ole erandiks ning selle mitmesuguseid tahke on uuritud enam kui 70 aastat, eriti kirjandusloo kontekstis. Kuni viimase ajani mängis tõlge sellises teadustöös üksnes marginaalset rolli. On tehtud mõningaid uurimusi paguluse keeleliste aspektide kohta, mis on puudutanud ka tõlkega seotud teemasid, nagu näiteks keelevahetus või tuntud autorite enesetõlkimine. Kuid tõlget kasutati sageli migratsiooniprotsessis tõlgituks osutumise metafoorina või siis piirduti kirjandusloominguga, nt selliste autorite puhul nagu Klaus Mann, Paul Celan, Hilde Domin jr.  Tõlke või tõlkimise pragmaatilistele aspektidele tegevusena, mis on kirjandusliku autoriloominguga võrdne, kuid seisab sellest eraldi, ei pööratud tavaliselt tähelepanu, nagu ka ajakirjanduslikule ja teadustõlkele.  Projekt „Exil:Trans“ (2019–2022) oli esimene katse täita seda uurimislünka saksa keelt kõnelevate pagulaste osas. Projektis uuriti Saksamaalt põgenenud isikute tõlkealast tegutsemist. Võimalik, et need inimesed jõudsid tõlkimise juurde üksnes maapao kaudu või pärast seda. Tegu ei olnud ainuüksi kirjanikega, vaid ka ajakirjanike ja teadlastega ning ka kunstnike, arstide ja paljude teiste valdkondade esindajatega. Projekti osana vaadeldi ka tarbetõlke (argitõlke) aspekte. Materjali otsimisel osutus väga viljakaks pagulasperioodika. Perioodiliste väljaannete kaudu tuli päevavalgele palju materjali: avaldamata teoseid (tõlkeid), tundmatuid tõlkijaid, kelle hulgas oli ka tuntud kirjanikke. Projekti raames viidi läbi alusuuringuid, kogudes biobibliograafilisi baasandmeid: KES tõlkis maapaos MIDA ja KUIDAS? Eespool mainitud eksiiliuuringute, s.t maapaole pühendatud ajaloolis-kirjanduslike käsitluste tulemused pakuvad olulist sissevaadet sellesse teemasse. Siiski tuleb need autori- ja lähtekultuurikesksed andmed ümber tõlgendada tõlkelooliste küsimuste valguses.  Paguluses toimuva tõlkimisega seonduvas mängib alati rolli mitmekeelsus. Ometi ei ole selle poole kuni viimase ajani eksplitsiitselt pöördutud. Käesolev artikkel esindab katset uurida mitmekeelsuse esinemisviise pagulaste tõlketegevustes. Sel eesmärgil analüüsitakse ajakirjandusest leitud tõlkijate, kirjastajate ning kirjanike tõlketeemalisi arvamusavaldusi. Lisaks kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid: koostatakse perioodiliste väljaannete individuaalsed tõlkeprofiilid ning kogutakse kokku kõik tõlked saksa keelde (kuupäev, koht, number), vastavate tõlkijate nimed ja lähtekeeled. Mõlemat meetodit kasutades püütakse vastata järgmistele küsimustele: kuidas tegeldi mitmekeelsusega, kas seda käsitleti ning esitati tõlkega seoses eksplitsiitselt? Milliseid strateegiaid ning tegevusvorme tõlkimisel rakendati? Kuidas kasutati tõlget maapao mitmekeelsetele kontekstidele reageerides, millistele identifitseerimisnõuetele selle abil vastati? Teadlikult kasutatakse ruumis ja ajas hajusaid näiteid – kirjandusajakiri Wort Moskvas (Nõukogude Liit), nädalaleht Orient Haifas (Palestiina), ajaleht Aufbau New Yorgis (USA), ajaleht Pariser Tageblatt (Prantsusmaa), kirjandusajakiri Die Sammlung Amsterdamis (Madalmaad). Vaadeldavad tekstid ja perioodilised väljaanded ilmusid saksakeelse eksiili väga erinevates staadiumides ning kohtades. Ilmnes, et tõlke kohtlemise ja kasutamise kaudu töötasid pagulased välja väga erinevaid mitmekeelsusega toimetulemise strateegiaid. Need ulatusid tõlkimast keeldumisest intensiivse tõlketegevuseni ning neid kasutati nii valitsevatest mitmekeelsustingimustest eraldumiseks kui ka nendega lõimumiseks. Artiklis ei esitata süstemaatilist ülevaadet, vaid soovitakse algatada diskussiooni ning rõhutatakse perioodikaväljaannete käsitlemise olulisust mitmekeelsuse uurimisel kirjandus- ja tõlkeloos.","PeriodicalId":502972,"journal":{"name":"Methis. Studia humaniora Estonica","volume":"241 ","pages":""},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2023-12-15","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":"{\"title\":\"Multilingualism and Translation: A Case Study on Exile Periodicals (1933–1945) / Mitmekeelsus ja tõlge: juhtumiuuring pagulasperioodikast (1933–1945)\",\"authors\":\"Julija Boguna\",\"doi\":\"10.7592/methis.v25i31-32.23321\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"Abtract: Exile journals have a fixed place in German-language Exile Studies, which is strongly influenced by literary history. New research projects on translation history, such as Exil:Trans (2019–2022) on German-speaking Translators in Exile (1933–1945), are in the vanguard of a re-evaluation of exile journals and their translation-historical potential, including questions of multilingualism. Who translated what in the journals, and how, and what can it tell us about translation under conditions of exile and the related approach to multilingualism? Mitmekeelsus ja tõlge: juhtumiuuring pagulasperioodikast (1933–1945)   Tõlkimine kui keeltevaheline suhtlusakt on üks kultuurilisi aluspraktikaid ning seda on võimalik kasutada eri eesmärkidel mitmesugustes kontekstides. Tõlge on alati ajalooline nähtus ning seda saab uurida üksnes sellisel moel. Pagulus kui tegevusraam pakub tõlkega seoses arvukaid võimalusi, sest seostub keele- ja kultuuripiiride ületamisega sunnitud mobiilsuse tingimustes. Saksakeelne eksiil aastatel 1933–1945 ei ole erandiks ning selle mitmesuguseid tahke on uuritud enam kui 70 aastat, eriti kirjandusloo kontekstis. Kuni viimase ajani mängis tõlge sellises teadustöös üksnes marginaalset rolli. On tehtud mõningaid uurimusi paguluse keeleliste aspektide kohta, mis on puudutanud ka tõlkega seotud teemasid, nagu näiteks keelevahetus või tuntud autorite enesetõlkimine. Kuid tõlget kasutati sageli migratsiooniprotsessis tõlgituks osutumise metafoorina või siis piirduti kirjandusloominguga, nt selliste autorite puhul nagu Klaus Mann, Paul Celan, Hilde Domin jr.  Tõlke või tõlkimise pragmaatilistele aspektidele tegevusena, mis on kirjandusliku autoriloominguga võrdne, kuid seisab sellest eraldi, ei pööratud tavaliselt tähelepanu, nagu ka ajakirjanduslikule ja teadustõlkele.  Projekt „Exil:Trans“ (2019–2022) oli esimene katse täita seda uurimislünka saksa keelt kõnelevate pagulaste osas. Projektis uuriti Saksamaalt põgenenud isikute tõlkealast tegutsemist. Võimalik, et need inimesed jõudsid tõlkimise juurde üksnes maapao kaudu või pärast seda. Tegu ei olnud ainuüksi kirjanikega, vaid ka ajakirjanike ja teadlastega ning ka kunstnike, arstide ja paljude teiste valdkondade esindajatega. Projekti osana vaadeldi ka tarbetõlke (argitõlke) aspekte. Materjali otsimisel osutus väga viljakaks pagulasperioodika. Perioodiliste väljaannete kaudu tuli päevavalgele palju materjali: avaldamata teoseid (tõlkeid), tundmatuid tõlkijaid, kelle hulgas oli ka tuntud kirjanikke. Projekti raames viidi läbi alusuuringuid, kogudes biobibliograafilisi baasandmeid: KES tõlkis maapaos MIDA ja KUIDAS? Eespool mainitud eksiiliuuringute, s.t maapaole pühendatud ajaloolis-kirjanduslike käsitluste tulemused pakuvad olulist sissevaadet sellesse teemasse. Siiski tuleb need autori- ja lähtekultuurikesksed andmed ümber tõlgendada tõlkelooliste küsimuste valguses.  Paguluses toimuva tõlkimisega seonduvas mängib alati rolli mitmekeelsus. Ometi ei ole selle poole kuni viimase ajani eksplitsiitselt pöördutud. Käesolev artikkel esindab katset uurida mitmekeelsuse esinemisviise pagulaste tõlketegevustes. Sel eesmärgil analüüsitakse ajakirjandusest leitud tõlkijate, kirjastajate ning kirjanike tõlketeemalisi arvamusavaldusi. Lisaks kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid: koostatakse perioodiliste väljaannete individuaalsed tõlkeprofiilid ning kogutakse kokku kõik tõlked saksa keelde (kuupäev, koht, number), vastavate tõlkijate nimed ja lähtekeeled. Mõlemat meetodit kasutades püütakse vastata järgmistele küsimustele: kuidas tegeldi mitmekeelsusega, kas seda käsitleti ning esitati tõlkega seoses eksplitsiitselt? Milliseid strateegiaid ning tegevusvorme tõlkimisel rakendati? Kuidas kasutati tõlget maapao mitmekeelsetele kontekstidele reageerides, millistele identifitseerimisnõuetele selle abil vastati? Teadlikult kasutatakse ruumis ja ajas hajusaid näiteid – kirjandusajakiri Wort Moskvas (Nõukogude Liit), nädalaleht Orient Haifas (Palestiina), ajaleht Aufbau New Yorgis (USA), ajaleht Pariser Tageblatt (Prantsusmaa), kirjandusajakiri Die Sammlung Amsterdamis (Madalmaad). Vaadeldavad tekstid ja perioodilised väljaanded ilmusid saksakeelse eksiili väga erinevates staadiumides ning kohtades. Ilmnes, et tõlke kohtlemise ja kasutamise kaudu töötasid pagulased välja väga erinevaid mitmekeelsusega toimetulemise strateegiaid. Need ulatusid tõlkimast keeldumisest intensiivse tõlketegevuseni ning neid kasutati nii valitsevatest mitmekeelsustingimustest eraldumiseks kui ka nendega lõimumiseks. Artiklis ei esitata süstemaatilist ülevaadet, vaid soovitakse algatada diskussiooni ning rõhutatakse perioodikaväljaannete käsitlemise olulisust mitmekeelsuse uurimisel kirjandus- ja tõlkeloos.\",\"PeriodicalId\":502972,\"journal\":{\"name\":\"Methis. Studia humaniora Estonica\",\"volume\":\"241 \",\"pages\":\"\"},\"PeriodicalIF\":0.0000,\"publicationDate\":\"2023-12-15\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"0\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Methis. Studia humaniora Estonica\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.7592/methis.v25i31-32.23321\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"\",\"JCRName\":\"\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Methis. Studia humaniora Estonica","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.7592/methis.v25i31-32.23321","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"","JCRName":"","Score":null,"Total":0}
引用次数: 0

摘要

摘要:流亡期刊在深受文学史影响的德语流亡研究中占有固定地位。新的翻译史研究项目,如关于流亡中的德语翻译家(1933-1945)的Exil:Trans(2019-2022),是重新评估流亡期刊及其翻译史潜力(包括多语言问题)的先锋。谁在这些期刊中翻译了什么,如何翻译的,它能告诉我们什么是流亡条件下的翻译以及相关的多语制方法? 多语制与翻译:流亡期刊(1933-1945 年)案例研究 翻译作为一种语言间的交流行为,是基本的文化实践之一,可用于不同语境下的不同目的。翻译始终是一种历史现象,只能以这种方式进行研究。难民作为一种行动框架,为翻译提供了大量机会,因为它与在被迫流动的条件下跨越语言和文化界限有关。1933 年至 1945 年间的德语流亡也不例外,对其各个方面的研究已有 70 多年的历史,尤其是在文学史方面。直到最近,翻译在此类研究中仍处于边缘地位。有一些关于流亡的语言方面的研究,也涉及与翻译有关的问题,如语言交流或著名作家的自译。然而,翻译往往被用来隐喻移民过程中的被翻译,或仅限于文学创作,如克劳斯-曼、保罗-塞兰、小希尔德-多明等作家。 翻译的实用性或将翻译作为与文学创作同等重要、但又独立于文学创作的一项活动通常不被考虑,新闻和科学翻译的情况也是如此。 Exil:Trans 项目(2019-2022 年)是填补德语难民研究空白的首次尝试。该项目调查了逃离德国人员的翻译活动。这些人可能是通过流亡或在流亡之后才开始从事翻译工作的。他们不仅是作家,也是记者、科学家、艺术家、医生和许多其他专业人士。作为项目的一部分,还对商业翻译的各个方面进行了研究。事实证明,流亡者期刊在寻找资料方面硕果累累。通过期刊发现了大量资料:未出版的作品(译作)、不知名的译者,包括知名作家。该项目进行了基线研究,收集了基本的生物书目数据:谁在实地翻译了什么以及如何翻译的?上述流亡研究的成果,即专门针对土地流亡的历史文学论述,为这一主题提供了重要的洞察力。然而,这些以作者和来源文化为中心的数据需要从翻译史的角度来重新解读。 多种语言在流亡翻译中始终扮演着重要角色。然而直到最近,这一点还没有得到明确的讨论。本文试图探讨难民翻译活动中的多语言使用方式。为此,文章分析了翻译家、出版商和作家在报刊上发表的与翻译有关的观点。此外,还将使用定量方法:编制期刊出版物的个人翻译简介,并收集所有译成德语的译文(日期、地点、数量)、译者姓名和源语言。利用这两种方法,将解决以下问题:如何处理多语言问题,是否在翻译中明确处理和介绍了多语言问题?翻译中使用了哪些策略和行动形式?翻译是如何应对土地的多语言环境的? 我们将有意使用分散在不同时空的例子:莫斯科(苏联)的文学杂志《Wort》、海法(巴勒斯坦)的《东方》周刊、纽约(美国)的《Aufbau》报、《Pariser Tageblatt》(法国)、阿姆斯特丹(荷兰)的文学杂志《Die Sammlung》。所评论的文本和期刊出现在德国流亡期间的不同阶段和不同地点。对翻译的处理和使用表明,流亡者为应对多语言问题制定了截然不同的策略。这些策略从拒绝翻译到密集翻译活动不等,既用于脱离也用于融入当时的多语言环境。 文章没有进行系统的概述,但旨在激发讨论,并强调在文学和翻译研究中探讨期刊对研究多语制的重要性。
本文章由计算机程序翻译,如有差异,请以英文原文为准。
Multilingualism and Translation: A Case Study on Exile Periodicals (1933–1945) / Mitmekeelsus ja tõlge: juhtumiuuring pagulasperioodikast (1933–1945)
Abtract: Exile journals have a fixed place in German-language Exile Studies, which is strongly influenced by literary history. New research projects on translation history, such as Exil:Trans (2019–2022) on German-speaking Translators in Exile (1933–1945), are in the vanguard of a re-evaluation of exile journals and their translation-historical potential, including questions of multilingualism. Who translated what in the journals, and how, and what can it tell us about translation under conditions of exile and the related approach to multilingualism? Mitmekeelsus ja tõlge: juhtumiuuring pagulasperioodikast (1933–1945)   Tõlkimine kui keeltevaheline suhtlusakt on üks kultuurilisi aluspraktikaid ning seda on võimalik kasutada eri eesmärkidel mitmesugustes kontekstides. Tõlge on alati ajalooline nähtus ning seda saab uurida üksnes sellisel moel. Pagulus kui tegevusraam pakub tõlkega seoses arvukaid võimalusi, sest seostub keele- ja kultuuripiiride ületamisega sunnitud mobiilsuse tingimustes. Saksakeelne eksiil aastatel 1933–1945 ei ole erandiks ning selle mitmesuguseid tahke on uuritud enam kui 70 aastat, eriti kirjandusloo kontekstis. Kuni viimase ajani mängis tõlge sellises teadustöös üksnes marginaalset rolli. On tehtud mõningaid uurimusi paguluse keeleliste aspektide kohta, mis on puudutanud ka tõlkega seotud teemasid, nagu näiteks keelevahetus või tuntud autorite enesetõlkimine. Kuid tõlget kasutati sageli migratsiooniprotsessis tõlgituks osutumise metafoorina või siis piirduti kirjandusloominguga, nt selliste autorite puhul nagu Klaus Mann, Paul Celan, Hilde Domin jr.  Tõlke või tõlkimise pragmaatilistele aspektidele tegevusena, mis on kirjandusliku autoriloominguga võrdne, kuid seisab sellest eraldi, ei pööratud tavaliselt tähelepanu, nagu ka ajakirjanduslikule ja teadustõlkele.  Projekt „Exil:Trans“ (2019–2022) oli esimene katse täita seda uurimislünka saksa keelt kõnelevate pagulaste osas. Projektis uuriti Saksamaalt põgenenud isikute tõlkealast tegutsemist. Võimalik, et need inimesed jõudsid tõlkimise juurde üksnes maapao kaudu või pärast seda. Tegu ei olnud ainuüksi kirjanikega, vaid ka ajakirjanike ja teadlastega ning ka kunstnike, arstide ja paljude teiste valdkondade esindajatega. Projekti osana vaadeldi ka tarbetõlke (argitõlke) aspekte. Materjali otsimisel osutus väga viljakaks pagulasperioodika. Perioodiliste väljaannete kaudu tuli päevavalgele palju materjali: avaldamata teoseid (tõlkeid), tundmatuid tõlkijaid, kelle hulgas oli ka tuntud kirjanikke. Projekti raames viidi läbi alusuuringuid, kogudes biobibliograafilisi baasandmeid: KES tõlkis maapaos MIDA ja KUIDAS? Eespool mainitud eksiiliuuringute, s.t maapaole pühendatud ajaloolis-kirjanduslike käsitluste tulemused pakuvad olulist sissevaadet sellesse teemasse. Siiski tuleb need autori- ja lähtekultuurikesksed andmed ümber tõlgendada tõlkelooliste küsimuste valguses.  Paguluses toimuva tõlkimisega seonduvas mängib alati rolli mitmekeelsus. Ometi ei ole selle poole kuni viimase ajani eksplitsiitselt pöördutud. Käesolev artikkel esindab katset uurida mitmekeelsuse esinemisviise pagulaste tõlketegevustes. Sel eesmärgil analüüsitakse ajakirjandusest leitud tõlkijate, kirjastajate ning kirjanike tõlketeemalisi arvamusavaldusi. Lisaks kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid: koostatakse perioodiliste väljaannete individuaalsed tõlkeprofiilid ning kogutakse kokku kõik tõlked saksa keelde (kuupäev, koht, number), vastavate tõlkijate nimed ja lähtekeeled. Mõlemat meetodit kasutades püütakse vastata järgmistele küsimustele: kuidas tegeldi mitmekeelsusega, kas seda käsitleti ning esitati tõlkega seoses eksplitsiitselt? Milliseid strateegiaid ning tegevusvorme tõlkimisel rakendati? Kuidas kasutati tõlget maapao mitmekeelsetele kontekstidele reageerides, millistele identifitseerimisnõuetele selle abil vastati? Teadlikult kasutatakse ruumis ja ajas hajusaid näiteid – kirjandusajakiri Wort Moskvas (Nõukogude Liit), nädalaleht Orient Haifas (Palestiina), ajaleht Aufbau New Yorgis (USA), ajaleht Pariser Tageblatt (Prantsusmaa), kirjandusajakiri Die Sammlung Amsterdamis (Madalmaad). Vaadeldavad tekstid ja perioodilised väljaanded ilmusid saksakeelse eksiili väga erinevates staadiumides ning kohtades. Ilmnes, et tõlke kohtlemise ja kasutamise kaudu töötasid pagulased välja väga erinevaid mitmekeelsusega toimetulemise strateegiaid. Need ulatusid tõlkimast keeldumisest intensiivse tõlketegevuseni ning neid kasutati nii valitsevatest mitmekeelsustingimustest eraldumiseks kui ka nendega lõimumiseks. Artiklis ei esitata süstemaatilist ülevaadet, vaid soovitakse algatada diskussiooni ning rõhutatakse perioodikaväljaannete käsitlemise olulisust mitmekeelsuse uurimisel kirjandus- ja tõlkeloos.
求助全文
通过发布文献求助,成功后即可免费获取论文全文。 去求助
来源期刊
自引率
0.00%
发文量
0
×
引用
GB/T 7714-2015
复制
MLA
复制
APA
复制
导出至
BibTeX EndNote RefMan NoteFirst NoteExpress
×
提示
您的信息不完整,为了账户安全,请先补充。
现在去补充
×
提示
您因"违规操作"
具体请查看互助需知
我知道了
×
提示
确定
请完成安全验证×
copy
已复制链接
快去分享给好友吧!
我知道了
右上角分享
点击右上角分享
0
联系我们:info@booksci.cn Book学术提供免费学术资源搜索服务,方便国内外学者检索中英文文献。致力于提供最便捷和优质的服务体验。 Copyright © 2023 布克学术 All rights reserved.
京ICP备2023020795号-1
ghs 京公网安备 11010802042870号
Book学术文献互助
Book学术文献互助群
群 号:481959085
Book学术官方微信