Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics最新文献

{"title":"Comparing the productivity of Estonian deverbal suffixes -mine, -us, and -ja in five registers: A quantitative usage-based approach","authors":"Maarja-Liisa Pilvik","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.06","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.06","url":null,"abstract":"Abstract. This article provides an empirical, usage-based account of the different aspects of morphological productivity of three Estonian deverbal suffixes: -mine, -us, and -ja, in five different registers. The fundamental quantitative measures developed by Baayen (1989, 1992, 1993) and his colleagues are applied to relatively small corpus samples in order to test how well these measures conform to the linguist’s intuition about the productivity of the derivation patterns under different communicative settings. The results suggest that while the sample size does affect the reliability of the results, the measures prove a useful approximation of productivity in different registers, even for samples with low token counts. \u0000Kokkuvõte. Maarja-Liisa Pilvik: Eesti keele deverbaalsufiksite -mine, -us ja -ja produktiivsuse võrdlus viies registris: kvantitatiivne kasutuspõhine lähenemine. Artikkel annab empiirilise, kasutuspõhise ülevaate kolme eesti keele deverbaalsufiksi – -mine, -us ja -ja – produktiivsusest viies eesti keele registris. Produktiivsuse eri aspekte näitlikustavad kvantitatiivsed mõõdikud (Baayen 1989, 1992, 1993), mis on leidnud morfoloogilise produktiivsuse uurimustes laialdast kasutust. Analüüsi tulemused näitavad, et selleks uurimuses kasutatud valimi võrdlemisi väike maht mõjutab mõnevõrra mõõdikute tõlgendamist ning nende usaldusväärsust. Samas haakuvad kvantitatiivse analüüsi tulemused hästi keeleteadlase intuitsiooniga ning kasutatud morfoloogilise produktiivsuse mõõdikud võivad seega olla eri registrite empiiriliseks võrdlemiseks kasulikud isegi siis, kui valimid on korpuslingvistilises mõistes väikesed.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"10 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"88096160","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"When Finnish and Karelian person systems come together: Comparing open person constructions in Border Karelian dialects","authors":"Milla Uusitupa","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.11","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.11","url":null,"abstract":"Abstract. This article is a contribution to the recent discussion on open reference and especially on open second-person singular usage in Finnish and other European languages. The article focuses on four referentially open person constructions – namely the zero construction, the necessive construction, the second-person singular construction, and the imperative construction – and their interplay and variation in spoken discourse in Border Karelian dialects. The aim of this article is three-fold. First and foremost, it argues that the aforementioned open person constructions are fundamentally four separate types. Second, it aims to expand the on-going discussion on open reference in Finnish by introducing the person system of its closely related but highly endangered cognate language, Karelian. Third, it raises the following question: In a wider Finnic context, is the zero construction, above all, a Finnish way of leaving the reference open and unspecified? \u0000Kokkuvõte. Milla Uusitupa: Kui soome ja karjala isikusüsteemid kohtuvad: avatud isikukonstruktsioonide võrdlus piiriala karjala murretes. Artikkel on täiendus hiljutisele diskussioonile avatud viitesuhtest ja eriti avatud ainsuse teise isiku kasutusest soome keeles ja teistes Euroopa keeltes. Artikkel keskendub neljale avatud viitesuhtega isikukonstruktsioonile – nullkonstruktsioon, netsessiivkonstruktsioon, ainsuse teise isiku ja imperatiivkonstruktsioon – ning nende vastastikusele mõjule ja varieerumisele piiriala karjala murrete suulises diskursuses. Artiklil on kolm eesmärki. Esimene ja peamine eesmärk on osutada, et eelmainitud avatud isikukonstruktsioonid moodustavad neli põhitüüpi. Teiseks, artikkel laiendab käimasolevat diskussiooni avatud viitesuhtest soome keeles, tutvustades ohustatud lähisugulaskeele, karjala keele isikusüsteemi. Kolmandaks tõstatab artikkel küsimuse, kas läänemeresoome keelte kontekstis on nullkonstruktsioon just soome keelele omane viis jätta viitesuhe avatuks ja täpsustamata.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"16 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"81810127","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Kas elliptiline (nimisõnata) kaassõnafraas on olemas?","authors":"Ann Veismann","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.12","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.12","url":null,"abstract":"Kokkuvõte. Sõnaliigiliselt on kaassõnade ja määrsõnade klass võrdlemisi erinevad. Kaassõnu on keeles suhteliselt väike ja piiratud hulk, neid tekib aja jooksul küll juurde, kuid kaassõnaks grammatiseerumine muudest sõnaliikidest on pikem protsess. Kaassõna defineerivaks omaduseks on esinemine alati koos nimisõna(fraasi)ga, mille käände kaassõna määrab. Määrsõnade klass seevastu on suur ja heterogeenne, määrsõnu saab hõlpsasti juurde tuletada tuletusliidete abil. Ometi ühendab kaas- ja määrsõnu see, et suur osa kaassõnu võib esineda samas tähenduses ka määrsõnana. Artiklis on uurimise all sõnad, mis võivad esineda nii kaassõna kui ka määrsõnana, säilitades seejuures sama funktsiooni. Kolme sõna (asemele, peale ja läbi) näitel on fookuses kontiinum kaassõna ja määrsõna (ja abimäärsõna) vahel, kus kaassõnafraasi obligatoorseks osaks olev nimisõna(fraas) võib olla kadunud, kuid sisuliselt vähem või rohkem hõlpsasti juurde mõeldav. Selline kontiinum kaassõna, määrsõna ja ühendverbi vahel peegeldab keele paindlikkust ja kõneleja valikuvõimalusi väljenduda võimalikult täpselt vastavalt suhtluseesmärgile. \u0000Abstract. Ann Veismann: Can we speak about adpositional phrases without complements? The aim of the present study is to examine the continuum between adpositions and adverbs in Estonian. The paper focuses on three words that can be used with the same meaning either as adpositions or as adverbs: asemele ‘instead of [allative case]’, peale ‘onto’ and läbi ‘through’. Data for the study was collected from the Estonian National Corpus 2019 via Sketch Engine. Adpositional phrases without a complement encompass the following possibilities: a) a complement noun is mentioned in the same or the previous sentence; b) a complement noun has occurred somewhere in the foregoing text; c) a suitable complement noun can be established from general knowledge about the world; d) phrases with a quasi-complement, e.g. with a noun that could be a complement even though it is not in complement case (genitive) but in a local case (elative or allative); e) phrases with a demonstrative pro-adverb which refers to the place of the complement entity. The study also discusses verb-particle combinations with the same adverbs. Verb-particle combinations with asemele are more typical combinations than those with peale and läbi which usually form more idiomatic phrasal verbs. One implication of this study is that the continuum between the adposition and adverb reveals the linguistic flexibility which enables language users the possibility of expressing themselves exactly according to the needs of the communication situation.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"95 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"77320343","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"The Finnish exclusive-negative construction ei…ku(i)n in the network of exclusion expressions","authors":"Maria Vilkuna","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.13","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.13","url":null,"abstract":"Abstract. This paper shows that Finnish has the option of expressing ‘only’-like exclusive meaning with a clausal construction, here called the Exclusive-Negative Construction, ENC. It is similar to the better-known French ne…que construction but differs from it at many points where Finnish and French grammar differ, especially in the way negation is expressed in the two languages. The Finnish ENC contains overt negation, which accounts for its somewhat narrower distribution than the alternative option, the use of the focus particle vain/vaan ‘only’. Adopting the Construction Grammar framework, the paper argues that the ENC is a simple clausal construction with the idiosyncrasy of mixed polarity, a formal division of the clause into a negative and affirmative part. Derivation from an underlying comparative is rejected, but it is shown that the ENC has associations to more explicit ways of expressing exclusion. These conclusions receive support from dialectal and other non-standard data. \u0000Kokkuvõte. Maria Vilkuna: Soome keele välistav-eitav konstruktsioon ei...ku(i)n välistust väljendavate keeleliste vahendite võrgustikus. Artiklis näidatakse, et soome keeles võib väljendada välistavat tähendust (nagu ainult) lausekonstruktsiooniga, mida artiklis nimetatakse välistavaks-eitavaks konstruktsiooniks (the Exclusive-Negative Construction, ENC). See sarnaneb prantsuse keele konstruktsiooniga ne...que, ent erineb sellest mitmes aspektis, kus soome ja prantsuse keel üldiseltki erinevad, eriti mis puudutab eituse väljendamise viise kahes keeles. Soome konstruktsioon sisaldab eksplitsiitset eitust, mis seletab seda, miks konstruktsiooni kasutusala on mõnevõrra kitsam kui selle alternatiivil, fookuspartiklil vain/vaan ‘ainult’. Kasutades konstruktsioonigrammatika raamistikku, näidatakse artiklis, et ENC on lausekonstruktsioon, mille eripäraks on kahetine polaarsus: konstruktsioon jaotub vormiliselt eitavaks ja jaatavaks osaks. Väidetakse, et konstruktsioon ei ole tuletatud komparatiivikonstruktsioonist, kuid on seotud eksplitsiitsemalt välistust väljendavate vahenditega. Neid järeldusi toetavad murrete ja muu mittestandardse keelekasutuse andmed.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"62 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"84778871","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"des-, mata- ja maks-konverbitarindi inforoll","authors":"Carl Eric Simmul","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.08","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.08","url":null,"abstract":"Kokkuvõte. Artikkel käsitleb eesti keele des-, mata- või maks-konverbitarindit sisaldavat komplekslauset. Aluseks on kvalitatiivne uurimus, mille käigus on analüüsitud 1803 konverbitarindit sisaldava lause semantilisi, morfosüntaktilisi ja infostruktuurilisi tunnuseid. Antakse ülevaate sellest, missuguseid inforolle täidab konverbitarind põhilause suhtes ja missuguste teguritega seostub konverbitarindi inforolli varieerumine. Uurimusest selgub konverbitarindi neli põhilist inforolli: 1) raamistav teema, 2) reema taustaosa, 3) fookus ja 4) omaette infoüksus. Konverbitarindi inforoll seostub tihedalt sõnajärjega, nii konverbi kui ka tarindi asukohaga. Konverbialguline tarind toimib tavaliselt omaette infoüksusena, konverbilõpuline ja ühesõnaline tarind aga moodustavad põhilausega ühise infoüksuse. Tarindi inforoll oleneb seejuures tarindi asukohast: konverbilõpuline või ühesõnaline eestarind toimib tavaliselt raamistava teemana, sisetarind reema taustaosana ja järeltarind fookusena. Teistest teguritest seostuvad konverbitarindi inforolliga nt kirjavahemärgistus, põhilause kommunikatiivne tüüp, fookustavad üldlaiendid, konverbi laiendite pikkus ja struktuur ning semantiline funktsioon. \u0000Abstract. Carl Eric Simmul: The informational role of Estonian ‑des, ‑mata and ‑maks converb constructions. This article discusses the complex clauses that entail an Estonian ‑des, ‑mata or ‑maks converb construction, i.e., an infinite construction functioning as a free modifier. The article is based on a study of 1803 sentences entailing a converb construction, and gives an overview of the informational roles of the converb construction as well as the main factors of its variation. The study revealed that the Estonian converb construction has four main informational roles: 1) frame-setting topic, 2) background of the comment, 3) focused part of the comment and 4) distinct information unit. The informational role of a converb construction mainly depends on the word order. A construction starting with a converb normally functions as a distinct information unit. A construction ending with a converb or consisting only of a converb normally forms an unitary information unit together with the main clause. The specific informational role of the construction ending with a converb or consisting only of a converb is dependent on the position of the construction: constructions located before the main clause function as topics, constructions located inside the main clause function as the background part of the comment, constructions located after the main clause function as foci. Other important factors related to the informational role are, for example, the interpunction, the communicative type of the main clause, focusing adverbs, the semantic function of the converb construction, the length and structure of the arguments of the converb construction.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"51 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"89801448","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Mis juhtus ja kes tegi? Põhjustamisahela eestikeelsed väljendusvahendid","authors":"Kairit Tomson, Ilona Tragel","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.09","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.09","url":null,"abstract":"Kokkuvõte. Artikkel käsitleb kausatiivsuse väljendusvahendeid suulises eesti keeles. 14 eesti keelt emakeelena kõnelejat kirjeldasid 43 videoklipis kujutatud põhjustamisahelat. Uurimuse esimene eesmärk oli saada ülevaade kasutatud väljendusvahenditest. Materjalis esinesid täielikult põhjuslikkust väljendavad vahendid (põhjustamis- ja tulemussündmust sisaldavad) ja põhjustamisahela osade sidujad. Põhjustamissituatsiooni osasündmuste seos võidi jätta eksplitsiitselt väljendamata, osi ühendati ka sõnaga ja või ning, sidesõnadega (nt sest) ja konnektiividega (nt mille peale). Põhjustamisahela väljendusvahenditena kasutati ka relatiivlauseid, des-konverbi, v-kesksõna, elatiivi, komitatiivi, kaassõnu, erinevaid konstruktsioone (nt analüütilisi kausatiivikonstruktsioone) ja derivatiivseid ning leksikaalseid kausatiive. Teine eesmärk oli vaadata väljendusvahendite jagunemist erinevate situatsioonitüüpide vahel. Kõigis kirjeldustes esines näiteid, milles põhjustamissituatsiooni osi eksplitsiitse väljendusvahendiga ei seotud, seoti sõnadega ja või ning või kasutati mõnda muud siduvat sõna. Kõikide situatsioonitüüpide kirjeldamiseks kasutati ka põhjuslikkust väljendavaid muutuskonstruktsioone, relatiivlauseid, derivatiivseid ja leksikaalseid kausatiive. \u0000Abstract. Kairit Tomson, Ilona Tragel: What happened and who did it? Means of expressing causality in Estonian. The aim of this paper is to give an overview of the means of causal chain in Estonian and to describe how those means are distributed between causal situation types. The results of this research are based on the experiment with 14 Estonian speakers who described 43 video clips by answering the question “What happened?”. The video clips originate from the project “Causality across Languages”. Participants described causal situations by using 1) constructions (e.g rebib pooleks ‘tears apart’, ajab naerma ‘makes laugh’, palub visata ‘asks to throw’), 2) morphological causatives, 3) lexical causatives, 4) linking words between subevents (e.g ja ‘and’, nii et ‘so that’, sest ‘because’ and relative pronouns), 5) other morphosyntactic means (des-converb, case suffixes, postpositions). In addition, subevents were mentioned without adding any linking word in between.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"22 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"84507080","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Object case variation of the pronoun mis ‘what’ in spontaneous spoken Estonian and Estonian dialects","authors":"Hanna Pook","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.07","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.07","url":null,"abstract":"Abstract. The Estonian language makes a systematic distinction between total and partial objects on the basis of semantic and syntactic features: total objects occur in nominative or genitive, partial objects in partitive. However, in the case of the interrogative-relative pronoun mis ‘what’, the partitive mida in the expected partial object position can be replaced with the nominative mis. The aim of this paper is to determine which variables significantly affect this object case variation, how the variation differs between contemporary speech and archaic dialects and what might have possibly motivated the development of this variation. This study is based on the data in the Phonetic Corpus of Estonian Spontaneous Speech and the Corpus of Estonian Dialects. The results show that the variation is most affected by verb type, clause type, length of the following word and dialect. It is concluded that there might be multiple motivations behind this variation, mainly language contact (or a lack of it in certain areas), high usage frequency of the pronoun mis and the effect of the standardisation of language. \u0000Kokkuvõte. Hanna Pook: Pronoomeni mis käände varieerumine objekti positsioonis spontaanses eesti keeles ja eesti murretes. Eesti keeles eristatakse täis- ja osasihitist mitmete semantiliste ja süntaktilise tunnuste põhjal; täissihitis on nominatiivis või genitiivis, osasihitis partitiivis. Relatiiv-interrogatiivpronoomeni mis puhul võib aga oodatud osasihitise positsioonis asendada partitiivi mida nominatiiviga mis. Selle artikli eesmärk on välja selgitada, millised tunnused mõjutavad oluliselt pronoomeni mis objekti käände varieerumist, kuidas see varieerumine erineb vanemates kohamurretes ja tänapäevases spontaanses kõnes ning mis on selle varieerumise võimalikud põhjused ja mõjurid. Analüüs põhineb eesti keele spontaanse kõne foneetilisel korpusel ja eesti murrete korpusel. Tulemused näitavad, et mis ja mida varieerumist osaobjekti positsioonis mõjutavad kõige enam verbitüüp, lausetüüp, järgneva sõna silpide arv ja murre. On tõenäoline, et pronoomeni mis käände varieerumine on korraga olnud mõjutatud mitmest tegurist, peamiselt keelekontaktidest (või kontaktivähesusest teatud piirkondades), pronoomeni mis suurest kasutussagedusest ja keele standardiseerimisest.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"20 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"77021231","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Kuhu suundub püsivus? Verbidega jääma ja jätma väljendatud sündmuste kujutamine katses","authors":"Ilona Tragel, Jane Klavan","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.10","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.10","url":null,"abstract":"Kokkuvõte. Uurimus põhineb autorite välja töötatud joonistamise ja häälega mõtlemise katse tulemustel. Katses paluti katseisikutel (21 eesti keelt emakeelena kõnelejat) kujutada ja selgitada katse läbiviijale 24 verbi suunda (näiteks nooltega). Selles artiklis esitame täpsemalt neist kahe – jääma ja jätma – analüüsi. Verb jätma on jääma kausatiivtuletis. See mõjutab ka nende tähenduserinevust – jääma on passiivsem, jätma aga aktiivsem ja agenti rõhutav. Katseisikute kujutiste ja selgituste põhjal kirjeldame, milline oli noolte suund kujutistel ja millistest elementidest koosneb mõlema uuritava verbi skeem. Selgus, et katseisikud kujutasid verbi jätma suunda nooltega, verbi jääma oli kujutatud pigem punktide, täppide, ringide või kaarjate joontega. Kujutistel ja selgitustes avaldusid ka tüüpilised skeemi osalised: JÄÄJA, JÄTJA ja JÄETU. Mõlema verbi tegevuse aega kujutati ja selgitati minevikulisusega. Sarnane on ka nende verbide mõistemetafoorsus: mõlemad kajastavad pigem negatiivset hinnangut. Verbi jääma tähenduses on olulisel kohal see, et potentsiaalne muutus ei toimu. Verb jätma väljendab aga seda, et potentsiaalse muutuse mittetoimumine põhjustatakse. \u0000Abstract. Ilona Tragel, Jane Klavan: The direction and participants of the events expressed by the verbs jääma and jätma: a drawing experiment. We use an innovative experimental design to extract the regularities of the general conceptual structure from the speakers’ mind: a drawing task with a thinkaloud protocol. 21 native speakers of Estonian provided schematic representations of 20 experimental verbs and 4 control verbs. Our discussion focuses on jääma ‘stay, remain’ and jätma ‘leave something somewhere’. jääma typically expresses intransitive events and jätma transitive events. We zoom in on the following topics: transitivity and causativity, the positive/negative evaluation of the activity, the schematic representation of the direction of verbs and the elements belonging to the verb schema. Our study shows that the differences in the transitivity of the two verbs are reflected in the drawings and explanations given by the participants. Our results confirm the general prediction that abstract verbs have an image-schematic direction, but the specifics of the direction vary according to the type of verb.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"2016 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"86276375","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Löytyä-verbin konstruktioiden yhteydessä esiintyvä subjektin sijanvaihtelu","authors":"Rodolfo Basile, Ilmari Ivaska","doi":"10.12697/jeful.2021.12.1.01","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.01","url":null,"abstract":"Abstrakti. Artikkeli tarkastelee löytyä-verbin konstruktioiden nominatiivi- ja partitiivisubjektin vaihtelua. Aineistona on korpuksista poimittu 779 havainnon satunnaisotos, jota tarkastellaan sekä kvantitatiivisesti tilastollisin menetelmin että kvalitatiivisesta näkökulmasta. Tutkimus pyrkii selvittämään, mitkä muuttujat vaikuttavat löytyä-verbin sisältävien lauseiden subjektien sijanvalintaan. Valikoidut muuttujat ovat subjektin luku, subjektin jaollisuus, subjektin sanaluokka, sanajärjestys, aikamuoto, subjektin ja verbin välinen kongruenssi sekä subjektin lemma, joka toimii satunnaismuuttujana. Regressioanalyysin keinoin subjektin sijanvalintaa ennustetaan mainittujen muuttujien ja niiden välisten vuorovaikutussuhteiden avulla. Laadullisessa analyysissa käsitellään myös näiden morfosyntaktisten ja semanttisten seikkojen vaikutusta lauseen eksistentiaalisuuden sekä subjektin kvantiteetin ja definiittisyyden tulkintaan. Abstract. Rodolfo Basile, Ilmari Ivaska: Subject case alternation in constructions containing the Finnish verb löytyä. This article examines the nominative-partitive subject alternation occurring with constructions containing the Finnish verb löytyä. The material used is taken from corpora and consists of a random sample of 779 observations, analyzed both quantitatively by means of statistical methods, and from a qualitative point of view. The research aims at investigating which variables influence the case alternation of subjects of constructions containing the verb löytyä. The chosen variables are subject number, subject divisibility, subject part of speech, word order, tense, agreement and subject lemma, the only random variable. With the help of regression analysis, the subject case is predicted on the basis of said variables and of interactions between them. The qualitative analysis will also discuss the relationship these morphosyntactic and semantic variables have with the existential interpretations of the clause as well as with the subject quantity and definiteness. Kokkuvõte. Rodolfo Basile, Ilmari Ivaska: Subjekti käändevaheldus löytyä-verbiga konstruktsioonides. Artiklis uuritakse nominatiivi- ja partitiivikujulise subjekti vaheldumist soome keele löytyä-verbi sisaldavates konstruktsioonides. 779 vaatlust sisaldavat korpustest pärinevat juhuvalimit analüüsitakse nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete meetoditega. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, millised tegurid löytyä-verbi sisaldavate konstruktsioonide subjekti käändevalikut mõjutavad. Käsitletavad tegurid on subjekti arv, loendatavus, sõnaliik, konstruktsiooni sõnajärg, ajavorm ning subjekti ja verbi ühildumine. Juhusliku muutujana kaasatakse ka subjekti lemma. Regressioonanalüüsi abil ennustatakse subjekti käändevalikut mainitud tegurite ja nendevaheliste koosmõjude kaudu. Kvalitatiivse analüüsi käigus arutletakse ka selle üle, milline on nimetatud morfosüntaktiliste ja semantiliste tegurite mõju lause eksistentsiaalsele tõlgendusele ning subjekti ","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"36 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2021-09-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"83109425","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}

{"title":"Focus position in SOV ~ SVO-varying languages – evidence from Enets, Nganasan, and Dolgan","authors":"C. L. Däbritz","doi":"10.12697/JEFUL.2020.11.2.04","DOIUrl":"https://doi.org/10.12697/JEFUL.2020.11.2.04","url":null,"abstract":"It is well known that the basic word order pattern of a language is closely intertwined with the syntactic realization of argument focus constituents. SVO languages exhibit a focus position at the sentence’s right periphery, SOV languages exhibit an immediately preverbal focus position. The study at hand examines both the basic word order patterns and the syntactic realization of focus in Enets, Nganasan and Dolgan. The major outcome is that Nganasan and Dolgan are much more flexible with respect to their basic word order pattern and, in consequence, exhibit both an immediately preverbal focus position and a right-peripheral focus position, whilst Enets realizes argument focus constituents almost exclusively immediately preverbally. \u0000Kokkuvõte. Chris Lasse Däbritz: Fookuse asend SOV ~ SVO variatsiooniga keeltes – tõendus eenetsi, nganassaani ja dolgaani keeltest. On üldiselt teada, et ühe keele põhiline sõnajärjestus on tihedas seoses (kitsalt) fookustatud konstituentide süntaksiga. SVO keeltes on (kitsas) fookus reali seeritud lause paremas perifeerias, SOV keeltes on (kitsas) fookus realiseeritud vahetult verbi ees. Selles artiklis uuritakse nii põhilist sõnajärjestust kui ka fookuse süntaksit eenetsi, nganassaani ja dolgaani keeltes. Uurimuse kõige olulisem tulemus on see, et nganassaani ja dolgaani keeltes on põhiline sõnajärjestus tunduvalt paindlikum kui eenetsi keeles. Sellepärast realiseeritakse nganassaani ja dolgaani keeltes (kitsalt) fookustatud konstituendid nii vahetult verbi ees kui ka lause paremas perifeerias, samas kui eenetsi keeles realiseeritakse nad ainult vahetult verbi ees. \u0000Аннотация. Крис Лассе Дэбриц: Позиция фокуса в языках с вариативным порядком слов SOV ~ SVO – данные энецкого, нганасанского и долганского языков. Как известно, базовый порядок слов в языке определяет синтаксическую позицию фокусных аргументов. В языках SVO фокусные составляющие ставятся в конце предложения, в языках SOV – непосредственно перед глаголом. В данной статье рассматриваются базовый порядок слов и позиция фокуса в энецком, нганасанском и долганском языках и показывается, что в нганасанском и долганском языках порядок слов намного более свободен и, соответственно, фокусные аргументы могут располагаться как перед глаголом, так и в конце предложения; а в энецком языке позиция фокуса – почти всегда непосредственно перед глаголом.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"51 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.2,"publicationDate":"2020-12-31","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"84886592","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}