{"title":"Looduskultuuri mur(d)epunkte. Meie antropotseen","authors":"Elle-Mari Talivee","doi":"10.54013/kk783a1","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk783a1","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"10 6 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-03-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"82085571","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
{"title":"Inimene kui looduslik keha. Eesti kirjanduse tajuilmad 1960.–1980. aastatel","authors":"Epp Annus","doi":"10.54013/kk782a10","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk782a10","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"24 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-02-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"73749881","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
{"title":"Eesti NSV kirjanike liidu kirjanduslikud konsultandid kui väravavalvurid","authors":"Eve Annuk","doi":"10.54013/kk782a7","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk782a7","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"29 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-02-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"91201554","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
{"title":"Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielu. Saateks","authors":"Tõnu Tannberg","doi":"10.54013/kk782a1","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk782a1","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"29 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-02-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"83449065","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
{"title":"Nõukogude Eesti kirjanduselu parteiline juhtimine 1960. aastatel kirjanike liidu näitel","authors":"Tiiu Kreegipuu","doi":"10.54013/kk782a6","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk782a6","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"41 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-02-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"86423984","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
{"title":"Naisfiloloogi naeruväärsus ja ebamugavus hilisnõukogude Eesti kultuuris","authors":"Johanna Ross","doi":"10.54013/kk782a9","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk782a9","url":null,"abstract":"Siinse artikli fookuses on naisfiloloogi kuju hilisnõukogude (1970.–1980. aastate) Eesti kultuuris. Seda vaatlema ajendasid mind vastava perioodi ilukirjandusteosed, kus korduva motiivina esines naisfiloloog kui naeruväärne figuur, saamatu ja õnnetu nii töökui ka pereelus. Keerdküsimuse tüüpi rahvalik nali ütleb: „Mis vahet on meesja naisfiloloogil?” – „Meesfiloloog ei ole mees, aga naisfiloloog ei ole filoloog.” Siin kajastub irooniline suhtumine mõlemast soost filoloogidesse, mind aga huvitab esmajoones naisfiloloogi kuvand, kes, nagu allpool näitan, osutus puudulikuks nii filoloogi kui ka naisena. Siiski tuleb seda pilti käsitleda komplementaarselt pildiga meesfiloloogist. Seesugust kuvandit võib nimetada kultuuriliseks representatsiooniks (vt Hall jt 2018: 12), kultuuriliseks kujutelmaks (vt Annus 2016: 146) või veel kuidagi teisiti. Argisemalt öeldes võiks tegu olla lihtsalt levinud arusaamadega millestki, nimetatud terminitega tahetakse aga juhtida tähelepanu, et need arusaamad ei ole juhuslikud, vaid kultuuriliselt põhistatud, „paksud” ja „tihedad”, kõiksugu niite pidi kinni ümbritsevates diskursustes. Neid „kujundavad muuhulgas ka ühiskondlikud tõerežiimid” (Annus 2016: 146). Mind huvitabki, missugusena paistis ja missuguseid ühiskondlikke tõdesid edastas naisfiloloogi kuju. Peale kuvandiuuringute paigutub teema naisajaloo, täpsemalt naisharitlaste käekäigu uurimise konteksti. Eestis on seni huvi äratanud naiste pääsemine kõrghariduse juurde (nt Vita academica, vita feminea 1999), uuritud on XIX sajandi ja XX sajandi alguse naisharitlaste isikulugusid. Lähemat ajalugu, nõukogude perioodi ei ole selle nurga alt veel palju käsitletud, kuid võib aimata, et huvi on tekkimas. Näiteks osutab Eva Piirimäe ajaloolase Ea Janseni mälestusteost arvustades, et põnev on jälgida, kuidas Jansenist tehti näidisnaisteadlane, mis samal ajal võimaldas tal vabamalt valida uurimissuundi (Piirimäe 2022: 970). Venemaal on Rozalia Tšerepanova (2013) teinud eluloointervjuusid Lõuna-Uurali nõukogude naisintelligentidega, kuid teda huvitab esmajoones seestvaade intelligentsi kui ühiskonnakihi olmesse ja eraellu, mitte niivõrd intelligentide stereotüpiseerimine. 1984. aastal on Tartu ülikoolis kaitstud diplomitöö „humanitaarse naisintelligentsi” kujutamisest kaas aegses ilukirjanduses (Küngas 1984), mis tegeleb peamiselt karakterikujutuse ja teoste ajaviitelise loomuse kriitikaga ning kus paratamatult puudub ajalooline perspektiiv. Artiklis iseloomustan esmalt filoloogia kui distsipliini mainet ning selle soolisi aspekte, tuginedes muu hulgas vestlustele naisfiloloogidega (tekstis on informandid tähistatud koodidega I1–I7, lähemalt vt intervjuude kohta peatükist „Elu naisfiloloogina”). Seejärel vaatlen naisfiloloogide kujutisi 1970.–1980. aastate eesti proosas. Usun, et neid võib pidada teatud ühiskondlike arusaamade tõmmiseks, kuigi https://doi.org/10.54013/kk782a9","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"96 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-02-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"76862494","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
{"title":"„See inimene oskab näha! Oskab kirjutada!”. Stalini preemia kui kirjanduselu nõukogustamise vahend Hans Leberechti näitel","authors":"Tõnu Tannberg","doi":"10.54013/kk782a4","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk782a4","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"78 3 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-02-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"89424310","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
{"title":"Stalinistlik keelediskurss. Keskkond ja pärilikkus","authors":"Jaan Undusk","doi":"10.54013/kk782a2","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk782a2","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"55 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-02-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"74568785","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
{"title":"Põlevkivitööstuse kujutamisest ajakirjas Looming aastail 1940–1956","authors":"Elle-Mari Talivee","doi":"10.54013/kk782a3","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk782a3","url":null,"abstract":"","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"200 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-02-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"76039469","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
{"title":"Nõukogude Eesti kirjanike esimesed välisreisid sulaajal julgeolekupoliitilises kontekstis","authors":"Anu Raudsepp","doi":"10.54013/kk782a11","DOIUrl":"https://doi.org/10.54013/kk782a11","url":null,"abstract":"1944. aasta sügisel langes Eesti pea viiekümneks aastaks Nõukogude Liidu uue okupatsiooni alla, mis tähendas Eesti ja maailma vahelise suhtluse ranget kontrolli. Eriti raskeks kujunes stalinismi aeg. Kuigi eestlased ei pääsenud enam välismaale, lubati kuni 1949. aasta märtsiküüditamiseni siit kirju saata (Raudsepp 2018: 264–265). Välismaale said stalinismi ajal sõita ainult üksikud inimesed. Stalini surm 1953. aastal andis NSV Liidus lootuse muutusteks ja raudse eesriide murenemiseks, suurem pööre toimus pärast Stalini isikukultuse hukkamõistmist NLKP XX kongressil (14.–26. II 1956). Kirjavahetus läänega oli hakanud taastuma aastail 1954–1955 (Olesk 2002: 151; Talve 1998: 262–264) ja hoogustus 1956. aastal (Raudsepp 2018: 265–266, 274; Kurvet-Käosaar 2015). NSV Liidus lubati 1954. aastast propaganda vahendina välisturismi, mille oluliseks eesmärgiks seati Nõukogude riigi rahvusvahelise staatuse tugevdamine (Pagel 2016: 79–80). Käibele tuli mõiste kultuuridiplomaatia, mis tähendas ühe riigi mõju suurendamist teises riigis avalikkuse suunamisega eelkõige kultuurialaste tegevuste kaudu (Tark 2017: 446). Välissuhtlust korraldas NSV Liidus alates 1925. aastast Üleliiduline Välismaaga Kultuurisidemete Arendamise Organisatsioon (vn Всесоюзное общество культурной связи с заграницей, lühend VOKS) (Rebassoo 2013: 16–26). Sellele katusorganisatsioonile allusid eri riikidega välissuhtlust korraldavad ja kontrollivad nii üleliidulise kui ka liiduvabariigi tasandi organisatsioonid, mida hakati looma 1950. aastate teisel poolel. VOKS-i Eesti osakond asutati 6. novembril 1956 (esimees Olga Lauristin). 1958. aastast kandis see nime Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing. 13. jaanuaril 1958 asutati NSV Liidu – Soome ühing ja 20. oktoobril 1958 selle Eesti osakond, 20. veebruaril 1959 NSV Liidu – Rootsi ühingu Eesti osakond (RA, ERA.R-2206.1.16, l 1, 7) jne. 1960. aastal asutatud Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing (VEKSA) püüdis oma kontrolli all hoida ja suunata väliseestlaste, eriti kultuuriinimeste ja teadlaste kontakte Eestiga. Selle Eesti NSV Riikliku Julgeolekukomiteega seotud organisatsiooni ülesanne oli ka luureandmete kogumine ja pagulaskonna poliitiline neutraliseerimine (Eesti ajalugu VI 2005: 363). Seni on ajaloolased uurinud eelkõige 1960.–1970. aastate välisreiside temaatikat, fookusega institutsioonidel. VEKSA tegevust uuris esimesena põhjalikult Indrek Jürjo (1996) ning seda jätkas Triin Tark (2017). Oliver Pagel (2016) on kirjutanud Nõukogude Eestist välisreisidele lubamise mehhanismist ja eestlaste Soome sõitude statistikast aastail 1956–1980. Eesti kultuuriinimeste, sh kirjanike esimesi välisreise https://doi.org/10.54013/kk782a11","PeriodicalId":35140,"journal":{"name":"Keel ja Kirjandus","volume":"69 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.0,"publicationDate":"2023-02-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":null,"resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":"85507904","PeriodicalName":null,"FirstCategoryId":null,"ListUrlMain":null,"RegionNum":0,"RegionCategory":"","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":"","EPubDate":null,"PubModel":null,"JCR":null,"JCRName":null,"Score":null,"Total":0}
求助内容：
应助结果提醒方式：
京公网安备 11010802042870号
