Nõukogude Eesti kirjanike esimesed välisreisid sulaajal julgeolekupoliitilises kontekstis

Abstract

1944. aasta sügisel langes Eesti pea viiekümneks aastaks Nõukogude Liidu uue okupatsiooni alla, mis tähendas Eesti ja maailma vahelise suhtluse ranget kontrolli. Eriti raskeks kujunes stalinismi aeg. Kuigi eestlased ei pääsenud enam välismaale, lubati kuni 1949. aasta märtsiküüditamiseni siit kirju saata (Raudsepp 2018: 264–265). Välismaale said stalinismi ajal sõita ainult üksikud inimesed. Stalini surm 1953. aastal andis NSV Liidus lootuse muutusteks ja raudse eesriide murenemiseks, suurem pööre toimus pärast Stalini isikukultuse hukkamõistmist NLKP XX kongressil (14.–26. II 1956). Kirjavahetus läänega oli hakanud taastuma aastail 1954–1955 (Olesk 2002: 151; Talve 1998: 262–264) ja hoogustus 1956. aastal (Raudsepp 2018: 265–266, 274; Kurvet-Käosaar 2015). NSV Liidus lubati 1954. aastast propaganda vahendina välisturismi, mille oluliseks eesmärgiks seati Nõukogude riigi rahvusvahelise staatuse tugevdamine (Pagel 2016: 79–80). Käibele tuli mõiste kultuuridiplomaatia, mis tähendas ühe riigi mõju suurendamist teises riigis avalikkuse suunamisega eelkõige kultuurialaste tegevuste kaudu (Tark 2017: 446). Välissuhtlust korraldas NSV Liidus alates 1925. aastast Üleliiduline Välismaaga Kultuurisidemete Arendamise Organisatsioon (vn Всесоюзное общество культурной связи с заграницей, lühend VOKS) (Rebassoo 2013: 16–26). Sellele katusorganisatsioonile allusid eri riikidega välissuhtlust korraldavad ja kontrollivad nii üleliidulise kui ka liiduvabariigi tasandi organisatsioonid, mida hakati looma 1950. aastate teisel poolel. VOKS-i Eesti osakond asutati 6. novembril 1956 (esimees Olga Lauristin). 1958. aastast kandis see nime Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing. 13. jaanuaril 1958 asutati NSV Liidu – Soome ühing ja 20. oktoobril 1958 selle Eesti osakond, 20. veebruaril 1959 NSV Liidu – Rootsi ühingu Eesti osakond (RA, ERA.R-2206.1.16, l 1, 7) jne. 1960. aastal asutatud Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing (VEKSA) püüdis oma kontrolli all hoida ja suunata väliseestlaste, eriti kultuuriinimeste ja teadlaste kontakte Eestiga. Selle Eesti NSV Riikliku Julgeolekukomiteega seotud organisatsiooni ülesanne oli ka luureandmete kogumine ja pagulaskonna poliitiline neutraliseerimine (Eesti ajalugu VI 2005: 363). Seni on ajaloolased uurinud eelkõige 1960.–1970. aastate välisreiside temaatikat, fookusega institutsioonidel. VEKSA tegevust uuris esimesena põhjalikult Indrek Jürjo (1996) ning seda jätkas Triin Tark (2017). Oliver Pagel (2016) on kirjutanud Nõukogude Eestist välisreisidele lubamise mehhanismist ja eestlaste Soome sõitude statistikast aastail 1956–1980. Eesti kultuuriinimeste, sh kirjanike esimesi välisreise https://doi.org/10.54013/kk782a11