{"title":"快乐与分心:费迪南德·林纳斯1927年和1928年利沃尼亚民族志考察材料中的描述和词汇","authors":"R. Blumberga","doi":"10.12697/jeful.2018.9.2.03","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Estonian researcher Ferdinand Linnus (1895–1942) was the first professional ethnologist to work with the Livonians. During three expeditions in 1927 and 1928, he spent seven months in the Livonian villages and recorded his observations and consultant accounts in nine notebooks, which he titled “Liivi etnograafia” (Livonian Ethnography). This is a unique, though underutilised, resource. The goal of this article is to publish a selection of F. Linnus’s notes and to acquaint researchers with this resource, which provides information on Livonian traditional culture and its related terminology in Livonian. This article provides accounts of delights and distractions – enjoyments and pastimes – from consultants representing every Courland Livonian dialect. Without altering their content, the accounts have been supplemented and arranged so they form fluid texts understandable to the reader. The content in Livonian is left in its original spelling with the corresponding form in the modern Livonian orthography given in brackets.Kokkuvõte. Renāte Blumberga: Rõõmud ja takistused: Ferdinand Linnuse 1927. ja 1928. aasta liivi etnograafiliste ekspeditsioonide materjalide kirjeldused ja sõnavara. Eestlane Ferdinand Linnus (1895–1942) oli esimene elukutseline etnoloog, kes töötas liivlaste juures. Kolme ekspeditsiooni käigus 1927. ja 1928. aastal viibis ta liivi külades kokku seitse kuud ning kirjutas keelejuhtide jutustusi üles üheksas vihikus, millele andis pealkirja “Liivi etnograafia”. See on ainulaadne allikate kogum, mida seni pole uurimustes peaaegu üldse kasutatud. Käesoleva artikli eesmärgiks on avaldada väike osa Ferdinand Linnuse üleskirjutustest ning tutvustada uurijatele seda allikat, mis pakub teavet liivi rahvuskultuurist ja sellega seonduvast terminoloogiast liivi keeles. Käesolevasse publikatsiooni on valikuliselt koondatud liivlaste jutustusi naudingute ja meelelahutuste kohta. Keelejuhid esindavad kõiki Kuramaa liivi keele murdeid. Jutustusi on nende algset sisu muutmata täiendatud ja korrastatud nii, et kujuneks ladus ja lugeja jaoks arusaadav tekst. Liivi keeles üles kirjutatud tekst on avaldatud vastavalt originaalile, aga nurksulgudes on esitatud tänapäeva liivi kirjakeele vaste.Märksõnad: etnograafia, leksika, keelekontakt, kultuurikontakt, liivi keel, liivi kultuurKubbõvõttõks. Renāte Blumberga: Virtimi ja mīel lagtimi: kērad ja sõnāvīļa Ferdinand Linnus 1927. ja 1928. āigast līvõd etnogrāflizt ekspedītsijd materiāliš. Ēstli Ferdinand Linnus (1895–1942) vȯļ ežmi profesionāli etnolog, kis vȯļ kilās līvlizt jūs. Kuolm ekspedītsij āigal 1927. ja 1928. āigasts ta jelīz līvõd kilīs īdskubs seis kūdõ ja kēratiz ilzõ eņtš tǟdõl pandõd ažād ja kīeljūodijizt nīžõd īdõks rōntõ sil, näntõn īdskubs ta āndiz nim “Līvõd etnogrāfij”. Se um īdkȭrdali kub, mis seņtš pigātagā äb ūo tuņšlimižis kȭlbatõd. Sīepierāst sīe kēra ilzandõks um ulzõ andõ īd piškīz jag F. Linnus ilzkēratõkšist, las tuņšlijizt sōgõd tundtõbõks sīe materiālõks, mis tarmõb tieutidi iļ līvõd irdiz kultūr ja sīesõ kȭlbatõd sõnāvīļa. Kērast āt lieudtõb līvõd nīžõd iļ virtimiz ja mīel lagtimiz, ja kīeljūodijid ātõ perīņ jegāst Kurmō līvõd kīelmurdst. Nīžõd, mõitiņtõmõt nänt sižāliz, āt pandõd kõrdõl ja sǟdõd nei, laz suggõg jõvīst jūokšiji ja luggijiz pierāst arū sodõb tekst. Līvõ kīelkõks ilzõ kēratõd tekst um ulzõ andtõd nemē se um kēratõd origināls, bet kvadrātklāmbaŗis se um nägțõd tämpizõs līvõ kērakīels.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2018-12-31","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"1","resultStr":"{\"title\":\"Delights and distractions: descriptions and vocabulary in the 1927 and 1928 Livonian ethnographic expedition materials of Ferdinand Linnus\",\"authors\":\"R. Blumberga\",\"doi\":\"10.12697/jeful.2018.9.2.03\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"Estonian researcher Ferdinand Linnus (1895–1942) was the first professional ethnologist to work with the Livonians. During three expeditions in 1927 and 1928, he spent seven months in the Livonian villages and recorded his observations and consultant accounts in nine notebooks, which he titled “Liivi etnograafia” (Livonian Ethnography). This is a unique, though underutilised, resource. The goal of this article is to publish a selection of F. Linnus’s notes and to acquaint researchers with this resource, which provides information on Livonian traditional culture and its related terminology in Livonian. This article provides accounts of delights and distractions – enjoyments and pastimes – from consultants representing every Courland Livonian dialect. Without altering their content, the accounts have been supplemented and arranged so they form fluid texts understandable to the reader. The content in Livonian is left in its original spelling with the corresponding form in the modern Livonian orthography given in brackets.Kokkuvõte. Renāte Blumberga: Rõõmud ja takistused: Ferdinand Linnuse 1927. ja 1928. aasta liivi etnograafiliste ekspeditsioonide materjalide kirjeldused ja sõnavara. Eestlane Ferdinand Linnus (1895–1942) oli esimene elukutseline etnoloog, kes töötas liivlaste juures. Kolme ekspeditsiooni käigus 1927. ja 1928. aastal viibis ta liivi külades kokku seitse kuud ning kirjutas keelejuhtide jutustusi üles üheksas vihikus, millele andis pealkirja “Liivi etnograafia”. See on ainulaadne allikate kogum, mida seni pole uurimustes peaaegu üldse kasutatud. Käesoleva artikli eesmärgiks on avaldada väike osa Ferdinand Linnuse üleskirjutustest ning tutvustada uurijatele seda allikat, mis pakub teavet liivi rahvuskultuurist ja sellega seonduvast terminoloogiast liivi keeles. Käesolevasse publikatsiooni on valikuliselt koondatud liivlaste jutustusi naudingute ja meelelahutuste kohta. Keelejuhid esindavad kõiki Kuramaa liivi keele murdeid. Jutustusi on nende algset sisu muutmata täiendatud ja korrastatud nii, et kujuneks ladus ja lugeja jaoks arusaadav tekst. Liivi keeles üles kirjutatud tekst on avaldatud vastavalt originaalile, aga nurksulgudes on esitatud tänapäeva liivi kirjakeele vaste.Märksõnad: etnograafia, leksika, keelekontakt, kultuurikontakt, liivi keel, liivi kultuurKubbõvõttõks. Renāte Blumberga: Virtimi ja mīel lagtimi: kērad ja sõnāvīļa Ferdinand Linnus 1927. ja 1928. āigast līvõd etnogrāflizt ekspedītsijd materiāliš. Ēstli Ferdinand Linnus (1895–1942) vȯļ ežmi profesionāli etnolog, kis vȯļ kilās līvlizt jūs. Kuolm ekspedītsij āigal 1927. ja 1928. āigasts ta jelīz līvõd kilīs īdskubs seis kūdõ ja kēratiz ilzõ eņtš tǟdõl pandõd ažād ja kīeljūodijizt nīžõd īdõks rōntõ sil, näntõn īdskubs ta āndiz nim “Līvõd etnogrāfij”. Se um īdkȭrdali kub, mis seņtš pigātagā äb ūo tuņšlimižis kȭlbatõd. Sīepierāst sīe kēra ilzandõks um ulzõ andõ īd piškīz jag F. Linnus ilzkēratõkšist, las tuņšlijizt sōgõd tundtõbõks sīe materiālõks, mis tarmõb tieutidi iļ līvõd irdiz kultūr ja sīesõ kȭlbatõd sõnāvīļa. Kērast āt lieudtõb līvõd nīžõd iļ virtimiz ja mīel lagtimiz, ja kīeljūodijid ātõ perīņ jegāst Kurmō līvõd kīelmurdst. Nīžõd, mõitiņtõmõt nänt sižāliz, āt pandõd kõrdõl ja sǟdõd nei, laz suggõg jõvīst jūokšiji ja luggijiz pierāst arū sodõb tekst. Līvõ kīelkõks ilzõ kēratõd tekst um ulzõ andtõd nemē se um kēratõd origināls, bet kvadrātklāmbaŗis se um nägțõd tämpizõs līvõ kērakīels.\",\"PeriodicalId\":40321,\"journal\":{\"name\":\"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\",\"volume\":null,\"pages\":null},\"PeriodicalIF\":0.3000,\"publicationDate\":\"2018-12-31\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"1\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.12697/jeful.2018.9.2.03\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"0\",\"JCRName\":\"LANGUAGE & LINGUISTICS\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2018.9.2.03","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 1
摘要
爱沙尼亚研究员费迪南德·林纳斯(1895-1942)是第一位与利沃尼亚人一起工作的专业民族学家。在1927年和1928年的三次探险中,他在利沃尼亚的村庄里呆了七个月,并将他的观察和顾问的叙述记录在九本笔记本上,他将其命名为“利沃尼亚民族志”。这是一种独特的、但未得到充分利用的资源。本文的目的是发表F. Linnus的笔记选集,并使研究人员熟悉这一资源,它提供了关于利沃尼亚传统文化及其利沃尼亚相关术语的信息。这篇文章提供了来自代表库尔兰-利沃尼亚方言的顾问的快乐和消遣——享受和消遣。在不改变其内容的情况下,对这些叙述进行了补充和安排,使它们形成读者可以理解的流畅文本。利沃尼亚语的内容保留了其原始拼写,并在brackets.Kokkuvõte中给出了现代利沃尼亚语正字法的相应形式。Renāte Blumberga: Rõõmud ja takistused: Ferdinand Linnuse 1927。是1928年。一种生物活性物质,可降解物质,可降解物质,可降解物质,可降解物质。伊斯特莱恩·费迪南德·林纳斯(1895-1942)是一位杰出的生物学家,他的作品是töötas。Kolme ekspeditsiooni käigus 1927。是1928年。aastal viibis ta liivi klades kokku seitse kuud ning kirjutas keelejuhtide jutustusi les heksas vihikus, millele andis pealkirja“liivi etnograafia”。见上节节节节节节节节节节节节节节节节节节节节节节节节节节节节。Käesoleva artikli eesmärgiks on avaldada väike osa Ferdinand Linnuse leskirjutustest ning tutuvustada uurijatele seda allikat, mis pakub teavet liivi rahvuscultural - ist ja sellega seonduvast术语学家liivi keeles。Käesolevasse publiclikatsiooni on valikuliselt koondatud livellastjutustusi naudingute ja meelelahutuste kohta。Keelejuhid esindavad kõiki Kuramaa liivi Keelejuhid被谋杀。Jutustusi on nende algset sisu mutmata täiendatud ja korrastatud nii, et kujuneks ladus ja lugeja jaokks arusaadavest。Liivi keeles les kirjutatud对avaldatud vastavalt original alile的测试,以及对sitatud tänapäeva Liivi kirjakeele vaste的研究。Märksõnad: etnograafia, leksika, keelekontakt, kultuurikontakt, liivi龙骨,liivi kultuurKubbõvõttõks。Renāte布隆伯格:Virtimi ja mīel lagtimi: kērad ja sõnāvīļa费迪南德·林纳斯1927。是1928年。āigast līvõd etnogrāflizt eksped tsijd materiāliš。Ēstli费迪南德·林纳斯(1895-1942)vȯļ ežmi profesionāli人类学,他的vȯļ kilās līvlizt jūs。Kuolm ekspedz . tsij āigal 1927。是1928年。āigasts ta jelz līvõd kil s dskubs seis kūdõ ja kēratiz ilzõ eņtš tǟdõl pandõd ažād ja kīeljūodijizt nīžõd īdõks rōntõ sil, näntõn dskubs ta āndiz nim " Līvõd etnogrāfij "。嗯īdkȭrdali kub,小姐seņtš pigātagā äb ūo tuņšlimižis kȭlbatõd。年代īepierā圣Sīe kēra ilzandoks嗯ulzo安藤īdπškīz缺口f . Linnus ilzkēratokš坚持,拉斯维加斯你ņšlijiztō神tundtoboks年代īe马特里ā洛克,mis tarmob tieutidi我ļlīvod irdiz kultūr ja Sīeso kȭlbatod儿子āvīļ。Kērast āt lieudtõb līvõd nīžõd ivi virtimiz ja m æ l lagtimiz, ja kīeljūodijid ātõ perk æ v jegāst kurm æ līvõd k æ elmurdst。Nīžõd, mõitiņtõmõt nänt sižāliz, āt pandõd kõrdõl ja sǟdõd nei, laz suggõg jõvīst jūokšiji ja luggijiz pierāst arji sodõb tekst。Līvõ kīelkõks ilzõ kēratõd tekst um ulzõ andtõd nemse um kēratõd origināls, bet kvadrātklāmbaŗis se um nägțõd tämpizõs līvõ kērakīels。
Delights and distractions: descriptions and vocabulary in the 1927 and 1928 Livonian ethnographic expedition materials of Ferdinand Linnus
Estonian researcher Ferdinand Linnus (1895–1942) was the first professional ethnologist to work with the Livonians. During three expeditions in 1927 and 1928, he spent seven months in the Livonian villages and recorded his observations and consultant accounts in nine notebooks, which he titled “Liivi etnograafia” (Livonian Ethnography). This is a unique, though underutilised, resource. The goal of this article is to publish a selection of F. Linnus’s notes and to acquaint researchers with this resource, which provides information on Livonian traditional culture and its related terminology in Livonian. This article provides accounts of delights and distractions – enjoyments and pastimes – from consultants representing every Courland Livonian dialect. Without altering their content, the accounts have been supplemented and arranged so they form fluid texts understandable to the reader. The content in Livonian is left in its original spelling with the corresponding form in the modern Livonian orthography given in brackets.Kokkuvõte. Renāte Blumberga: Rõõmud ja takistused: Ferdinand Linnuse 1927. ja 1928. aasta liivi etnograafiliste ekspeditsioonide materjalide kirjeldused ja sõnavara. Eestlane Ferdinand Linnus (1895–1942) oli esimene elukutseline etnoloog, kes töötas liivlaste juures. Kolme ekspeditsiooni käigus 1927. ja 1928. aastal viibis ta liivi külades kokku seitse kuud ning kirjutas keelejuhtide jutustusi üles üheksas vihikus, millele andis pealkirja “Liivi etnograafia”. See on ainulaadne allikate kogum, mida seni pole uurimustes peaaegu üldse kasutatud. Käesoleva artikli eesmärgiks on avaldada väike osa Ferdinand Linnuse üleskirjutustest ning tutvustada uurijatele seda allikat, mis pakub teavet liivi rahvuskultuurist ja sellega seonduvast terminoloogiast liivi keeles. Käesolevasse publikatsiooni on valikuliselt koondatud liivlaste jutustusi naudingute ja meelelahutuste kohta. Keelejuhid esindavad kõiki Kuramaa liivi keele murdeid. Jutustusi on nende algset sisu muutmata täiendatud ja korrastatud nii, et kujuneks ladus ja lugeja jaoks arusaadav tekst. Liivi keeles üles kirjutatud tekst on avaldatud vastavalt originaalile, aga nurksulgudes on esitatud tänapäeva liivi kirjakeele vaste.Märksõnad: etnograafia, leksika, keelekontakt, kultuurikontakt, liivi keel, liivi kultuurKubbõvõttõks. Renāte Blumberga: Virtimi ja mīel lagtimi: kērad ja sõnāvīļa Ferdinand Linnus 1927. ja 1928. āigast līvõd etnogrāflizt ekspedītsijd materiāliš. Ēstli Ferdinand Linnus (1895–1942) vȯļ ežmi profesionāli etnolog, kis vȯļ kilās līvlizt jūs. Kuolm ekspedītsij āigal 1927. ja 1928. āigasts ta jelīz līvõd kilīs īdskubs seis kūdõ ja kēratiz ilzõ eņtš tǟdõl pandõd ažād ja kīeljūodijizt nīžõd īdõks rōntõ sil, näntõn īdskubs ta āndiz nim “Līvõd etnogrāfij”. Se um īdkȭrdali kub, mis seņtš pigātagā äb ūo tuņšlimižis kȭlbatõd. Sīepierāst sīe kēra ilzandõks um ulzõ andõ īd piškīz jag F. Linnus ilzkēratõkšist, las tuņšlijizt sōgõd tundtõbõks sīe materiālõks, mis tarmõb tieutidi iļ līvõd irdiz kultūr ja sīesõ kȭlbatõd sõnāvīļa. Kērast āt lieudtõb līvõd nīžõd iļ virtimiz ja mīel lagtimiz, ja kīeljūodijid ātõ perīņ jegāst Kurmō līvõd kīelmurdst. Nīžõd, mõitiņtõmõt nänt sižāliz, āt pandõd kõrdõl ja sǟdõd nei, laz suggõg jõvīst jūokšiji ja luggijiz pierāst arū sodõb tekst. Līvõ kīelkõks ilzõ kēratõd tekst um ulzõ andtõd nemē se um kēratõd origināls, bet kvadrātklāmbaŗis se um nägțõd tämpizõs līvõ kērakīels.