{"title":"Heikki Ojansuu的《Kraasna》留声机录音的语言学分析","authors":"T. Weber","doi":"10.12697/jeful.2021.12.2.13","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"The South Estonian Kraasna subdialect was spoken until the first half of the 20th century by a now vanished community in Krasnogorodsk, Russia. All linguistic descriptions to date are based on textual sources, mostly manuscripts from Heikki Ojansuu’s 1911/12 and 1914 fieldwork. Ojansuu’s phonograph recordings were thought to be lost by previous researchers and remained unused. The rediscovery of these recordings allows for the first analysis of Kraasna based on spoken language data, closing gaps in the description and enabling further research. This description follows a theory-neutral and framework-free approach, while respecting traditions in Estonian linguistics and linking the results to research in Estonian dialectology. It provides key information on the Kraasna subdialect based on the corpus – phonology, morphology, syntax – despite being restricted to the phonograph recordings. Future research can expand on these points and build on the present description. \n \n \n \nKokkuvõte. Tobias Weber: Heikki Ojansuu Kraasna murraku fonogrammide lingvistiline analüüs. Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodski ümbruses elanud Kraasna maarahvas rääkis lõunaeestipärast Kraasna murrakut 20. sajandi esimese pooleni. Kõik keeleteaduslikud käsitlused Kraasna murra- kust on siiani kasutanud kirjalikke allikaid, enamjaolt Heikki Ojansuu 1911.– 12. ning 1914. aastal kogunud käsikirju. Ojansuu tehtud fonogrammid arvati enne käesoleva uurimistöö tegemist olevat kadunud ning sellepärast pole neid varasemad uurijad kasutanud. Taasleitud helisalvestiste abil on selles artiklis kirjeldatud Kraasna murrakut esimest korda suulise kõne andmete alusel, täites lünki eelnevates analüüsides. Siinses kirjelduses järgitakse teoreetiliselt neutraalset deskriptiivset lähenemist, samas austades Eesti keeleteaduse traditsioone ja arvestades Eesti murdeuurimise varasemate tulemustega. Artikkel esitab Kraasna fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi kohta põhiteavet, piirdudes aga korpuspõhise uurimusena fonogrammide keeleainesega. See on aluseks järgnevatele uurimisprojektidele, mis saavad käesolevat kirjeldust lähtekohaks kasutades arendada analüüsi edasi, seda laiendades ja süvendades. \n \n \n","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"11 1","pages":""},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2021-12-20","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"4","resultStr":"{\"title\":\"A linguistic analysis of Heikki Ojansuu’s phonograph recordings of Kraasna\",\"authors\":\"T. Weber\",\"doi\":\"10.12697/jeful.2021.12.2.13\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"The South Estonian Kraasna subdialect was spoken until the first half of the 20th century by a now vanished community in Krasnogorodsk, Russia. All linguistic descriptions to date are based on textual sources, mostly manuscripts from Heikki Ojansuu’s 1911/12 and 1914 fieldwork. Ojansuu’s phonograph recordings were thought to be lost by previous researchers and remained unused. The rediscovery of these recordings allows for the first analysis of Kraasna based on spoken language data, closing gaps in the description and enabling further research. This description follows a theory-neutral and framework-free approach, while respecting traditions in Estonian linguistics and linking the results to research in Estonian dialectology. It provides key information on the Kraasna subdialect based on the corpus – phonology, morphology, syntax – despite being restricted to the phonograph recordings. Future research can expand on these points and build on the present description. \\n \\n \\n \\nKokkuvõte. Tobias Weber: Heikki Ojansuu Kraasna murraku fonogrammide lingvistiline analüüs. Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodski ümbruses elanud Kraasna maarahvas rääkis lõunaeestipärast Kraasna murrakut 20. sajandi esimese pooleni. Kõik keeleteaduslikud käsitlused Kraasna murra- kust on siiani kasutanud kirjalikke allikaid, enamjaolt Heikki Ojansuu 1911.– 12. ning 1914. aastal kogunud käsikirju. Ojansuu tehtud fonogrammid arvati enne käesoleva uurimistöö tegemist olevat kadunud ning sellepärast pole neid varasemad uurijad kasutanud. Taasleitud helisalvestiste abil on selles artiklis kirjeldatud Kraasna murrakut esimest korda suulise kõne andmete alusel, täites lünki eelnevates analüüsides. Siinses kirjelduses järgitakse teoreetiliselt neutraalset deskriptiivset lähenemist, samas austades Eesti keeleteaduse traditsioone ja arvestades Eesti murdeuurimise varasemate tulemustega. Artikkel esitab Kraasna fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi kohta põhiteavet, piirdudes aga korpuspõhise uurimusena fonogrammide keeleainesega. See on aluseks järgnevatele uurimisprojektidele, mis saavad käesolevat kirjeldust lähtekohaks kasutades arendada analüüsi edasi, seda laiendades ja süvendades. \\n \\n \\n\",\"PeriodicalId\":40321,\"journal\":{\"name\":\"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\",\"volume\":\"11 1\",\"pages\":\"\"},\"PeriodicalIF\":0.3000,\"publicationDate\":\"2021-12-20\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"4\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.13\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"0\",\"JCRName\":\"LANGUAGE & LINGUISTICS\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.13","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 4
摘要
直到20世纪上半叶,南爱沙尼亚的克拉斯诺戈罗兹克(Krasnogorodsk)一个现已消失的社区还在使用克拉斯诺戈罗兹纳方言。迄今为止所有的语言描述都是基于文本来源,主要是Heikki Ojansuu 1911/12和1914年田野调查的手稿。Ojansuu的留声机录音被以前的研究人员认为已经丢失,并且一直没有使用过。这些录音的重新发现使得基于口语数据的第一次Kraasna分析成为可能,填补了描述中的空白,并使进一步的研究成为可能。这种描述遵循理论中立和无框架的方法,同时尊重爱沙尼亚语言学的传统,并将结果与爱沙尼亚方言学的研究联系起来。它提供了基于语料库的krasna次方言的关键信息-音系,形态学,句法-尽管仅限于留声机录音。未来的研究可以在这些观点的基础上进行扩展,并以目前的描述为基础。Kokkuvote。托拜厄斯·韦伯:Heikki Ojansuu Kraasna murraku fonogrammide lingvistiline分析。Venemaal Pihkva oblasttis Krasnogorodski mbrus elanud Kraasna maarahvas rääkis lõunaeestipärast Kraasna murrakut 20。Sajandi esimese pooleni。Kõik keeleteaduslikud käsitlused Kraasna murra- kust on siiani kasutanud kirjalikke allikaid, enamjaolt Heikki Ojansuu 1911。- 12。宁1914。Aastal kogunud käsikirju。ojanujad tehtud fonoggrammid arvati enne käesoleva uurimistöö tegemist olevat kadunud ning sellepärast pole need varasemad uurijad kasutanud。Taasleitud helisalvestiste abil on selles artiklis kirjeldatud Kraasna murrakut esimest korda suulise kõne andmete alusel, täites lki elelneates analic sides。sinses kirjelduses järgitakse the oreetiliselt neutralalset deskritiivset lähenemist, samas austades Eesti keeleteuse traditional and arvestades Eesti murdeurimise varasematete tulemustega。Artikkel esitab Kraasna fonoloogia, morfoloogia s ntaksi kohta põhiteavet, piirdudes aga korpuspõhise uurimusena fonolgramide keeleainesega。请参阅aluseks järgnevatele uurimisprojektidele, mis saavad käesolevat kirjeldust lähtekohaks kasutades arendada分析 si edasi, seda laiendades ja s vendades。
A linguistic analysis of Heikki Ojansuu’s phonograph recordings of Kraasna
The South Estonian Kraasna subdialect was spoken until the first half of the 20th century by a now vanished community in Krasnogorodsk, Russia. All linguistic descriptions to date are based on textual sources, mostly manuscripts from Heikki Ojansuu’s 1911/12 and 1914 fieldwork. Ojansuu’s phonograph recordings were thought to be lost by previous researchers and remained unused. The rediscovery of these recordings allows for the first analysis of Kraasna based on spoken language data, closing gaps in the description and enabling further research. This description follows a theory-neutral and framework-free approach, while respecting traditions in Estonian linguistics and linking the results to research in Estonian dialectology. It provides key information on the Kraasna subdialect based on the corpus – phonology, morphology, syntax – despite being restricted to the phonograph recordings. Future research can expand on these points and build on the present description.
Kokkuvõte. Tobias Weber: Heikki Ojansuu Kraasna murraku fonogrammide lingvistiline analüüs. Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodski ümbruses elanud Kraasna maarahvas rääkis lõunaeestipärast Kraasna murrakut 20. sajandi esimese pooleni. Kõik keeleteaduslikud käsitlused Kraasna murra- kust on siiani kasutanud kirjalikke allikaid, enamjaolt Heikki Ojansuu 1911.– 12. ning 1914. aastal kogunud käsikirju. Ojansuu tehtud fonogrammid arvati enne käesoleva uurimistöö tegemist olevat kadunud ning sellepärast pole neid varasemad uurijad kasutanud. Taasleitud helisalvestiste abil on selles artiklis kirjeldatud Kraasna murrakut esimest korda suulise kõne andmete alusel, täites lünki eelnevates analüüsides. Siinses kirjelduses järgitakse teoreetiliselt neutraalset deskriptiivset lähenemist, samas austades Eesti keeleteaduse traditsioone ja arvestades Eesti murdeuurimise varasemate tulemustega. Artikkel esitab Kraasna fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi kohta põhiteavet, piirdudes aga korpuspõhise uurimusena fonogrammide keeleainesega. See on aluseks järgnevatele uurimisprojektidele, mis saavad käesolevat kirjeldust lähtekohaks kasutades arendada analüüsi edasi, seda laiendades ja süvendades.