Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus

IF 0.3 0 LANGUAGE & LINGUISTICS
Lydia Risberg
{"title":"Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus","authors":"Lydia Risberg","doi":"10.12697/jeful.2022.13.2.06","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis arutati 1980. aastal, et eesti üldkeele omasõnade tähendusi ei ole võimalik ega vajalik normida. Sellegipoolest jätkati keelekorralduses õigekeelsussõnaraamatu kaudu osade sõnatähenduste ebasobivaks pidamist (ÕS 1999) ja nende kohta soovituste andmist (ÕS 2006–2018). Artiklis kirjeldan ÕS 2018-s eesti omasõnade tähenduste kohta antud soovituste analüüsi tulemusi, tuginedeskasutuspõhisele keeleteooriale, mille järgi sõnatähendused kujunevad keelekasutuses. Oleme EKI-s võtnud seisukoha, et EKI ühendsõnastikus üksnes kirjeldame tähendusi, mitte ei hinda neid heaks ega halvaks. Sellegipoolest otsivad paljud keelenõuküsijad ja (õigekeelsus)sõnaraamatu kasutajad vastust küsimusele, mis on keeles õige ja vale, hea ja halb. Artiklis arutlen, kas ja kuidas saab keelekorralduses sõnatähenduste kohtasoovitusi anda. \nAbstract. Lydia Risberg: Recommendations for the meanings of Estonian words – necessary or not? The National Orthology Commission discussed in 1980 that there should be no norms for the meanings of Estonian words in the Estonian standard language, but the Estonian corpus planning continued to label some meanings as inappropriate and gave recommendations for meanings in the Dictionary of Standard Estonian (DSE 1999–2018). But the Dictionary of Standard Estonian and the Explanatory Dictionary of Estonian do not create word meanings – the meanings of words are formed in the use of language and dictionaries only describe the usage. The new EKI Combined Dictionary (since 2020) only describes meanings, there is no evaluation whether the meaning is good or bad. This article explains why the meanings of Estonian words cannot be standardised in general language and the recommendations for the meanings of Estonian words are not necessary.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2022-10-25","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"3","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.2.06","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 3

Abstract

Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis arutati 1980. aastal, et eesti üldkeele omasõnade tähendusi ei ole võimalik ega vajalik normida. Sellegipoolest jätkati keelekorralduses õigekeelsussõnaraamatu kaudu osade sõnatähenduste ebasobivaks pidamist (ÕS 1999) ja nende kohta soovituste andmist (ÕS 2006–2018). Artiklis kirjeldan ÕS 2018-s eesti omasõnade tähenduste kohta antud soovituste analüüsi tulemusi, tuginedeskasutuspõhisele keeleteooriale, mille järgi sõnatähendused kujunevad keelekasutuses. Oleme EKI-s võtnud seisukoha, et EKI ühendsõnastikus üksnes kirjeldame tähendusi, mitte ei hinda neid heaks ega halvaks. Sellegipoolest otsivad paljud keelenõuküsijad ja (õigekeelsus)sõnaraamatu kasutajad vastust küsimusele, mis on keeles õige ja vale, hea ja halb. Artiklis arutlen, kas ja kuidas saab keelekorralduses sõnatähenduste kohtasoovitusi anda. Abstract. Lydia Risberg: Recommendations for the meanings of Estonian words – necessary or not? The National Orthology Commission discussed in 1980 that there should be no norms for the meanings of Estonian words in the Estonian standard language, but the Estonian corpus planning continued to label some meanings as inappropriate and gave recommendations for meanings in the Dictionary of Standard Estonian (DSE 1999–2018). But the Dictionary of Standard Estonian and the Explanatory Dictionary of Estonian do not create word meanings – the meanings of words are formed in the use of language and dictionaries only describe the usage. The new EKI Combined Dictionary (since 2020) only describes meanings, there is no evaluation whether the meaning is good or bad. This article explains why the meanings of Estonian words cannot be standardised in general language and the recommendations for the meanings of Estonian words are not necessary.
求助全文
约1分钟内获得全文 求助全文
来源期刊
CiteScore
0.80
自引率
50.00%
发文量
20
审稿时长
12 weeks
×
引用
GB/T 7714-2015
复制
MLA
复制
APA
复制
导出至
BibTeX EndNote RefMan NoteFirst NoteExpress
×
提示
您的信息不完整,为了账户安全,请先补充。
现在去补充
×
提示
您因"违规操作"
具体请查看互助需知
我知道了
×
提示
确定
请完成安全验证×
copy
已复制链接
快去分享给好友吧!
我知道了
右上角分享
点击右上角分享
0
联系我们:info@booksci.cn Book学术提供免费学术资源搜索服务,方便国内外学者检索中英文文献。致力于提供最便捷和优质的服务体验。 Copyright © 2023 布克学术 All rights reserved.
京ICP备2023020795号-1
ghs 京公网安备 11010802042870号
Book学术文献互助
Book学术文献互助群
群 号:481959085
Book学术官方微信