{"title":"The role of Livonian in Latvia from a sociolinguistic perspective","authors":"I. Druviete, Gunta Kļava","doi":"10.12697/JEFUL.2018.9.2.06","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"This article examines the role of Livonian in present-day Latvia and describes the Livonian language situation in the context of Latvia’s language situation and current sociolinguistic issues. It describes how Livonian language and culture are represented in Latvian law, along with possibilities for realising Livonian language rights, bringing attention to the Livonians as an ethnicity, and understanding issues relating to Livonian, while also describing the use of terminology in the Livonian context. The Livonians cannot exactly be described as a “minority”. The Livonians are something more, they are a part of the modern Latvian language and also of Latvian culture and the culture of Latvia in general. And yet, the Livonian nation and language are independent entities. Therefore, the position of Livonian within Latvia should be seen from two perspectives: the preservation, development, and revitalisation of the use of Livonian as well as the mutual influence of Livonian and Latvian.Kokkuvõte. Ina Druviete, Gunta Kļava: Liivi keele roll Lätis sotsiolingvistilisest perspektiivist. Artikkel käsitleb liivi keele rolli tänapäeva Lätis, esitades liivi keele olukorra lühikirjelduse läti keele olukorra ja aktuaalsete sotsiolingvistiliste probleemide kontekstis. Lisaks liivi keele ja kultuuriga seonduva Läti seadusandluse kajastamisele on artiklis visandatud võimalused liivi keele õiguste realiseerimiseks, pöörates laiemat tähelepanu liivlaste kui rahva ja liivi keele probleemide mõistmisele, samuti pakkudes olukorrale vastavat terminite kasutust. Võib järeldada, et liivlased Lätis ei vasta terminile ‘vähemusrahvas’. Liivlased on midagi enamat, nad on kaasaegse läti keeleruumi osa ja ka Läti kultuuri osa tervikuna. Samal ajal on liivlased rahvana ja liivi keel eraldi iseseisev üksus. Seetõttu tuleks liivi keele positsiooni Lätis vaadelda kahest vaatevinklist: ühelt poolt on oluline liivi keele kasutuse säilitamine, arendamine ja taaselustamine, teisalt läti ja liivi keele omavahelise mõju jälgimine.Märksõnad: keele püsimine, keelepoliitika, keelesituatsioon, keele staatus, läti keel, liivi keelKubbõvõttõks. Ina Druviete, Gunta Kļava: Līvõ kīel jag Lețmōl sotsiolingvistik perspektīvst. Kēra nīžõb iļ līvõ kīel jag tämpiz Lețmōl, tarmõb iļvaņtlõks iļ līvõ kīel vȯlmiz Lețmōl lețkīel ja sīe tämpizt sotsiolingvistik problēmõd kontekstõs. Lețmō pandõkst sizzõl kēratõd līvõ kīel ja kultūr status kūoral kēra nīžõb iļ võimizt līvõ kīel õigõmd kȭlbatimiz pierāst, īžkizt vaņtlõs līvõd rov ja līvõ kīel mūoštamizt, ja tarmõs terminidi līvõd tämpiz kȭrda pierāst. Võib kītõ, ku Lețmōl līvlizt pierāst äb kõlb termin ‘minoritāt’. Līvõd ātõ midāgõst jemīņ, ne ātõ tämpiz lețkīel jag ja ka Lețmō kultūr jag amnämnizt. Sīel īž āigal līvõd nemē rovz um ka īžpīliji ažā. Sīepierāst līvõ kīeldõ Lețmōl vȯlks vaņtlõmõst kōdst aspektõst: līvõ kīel kȭlbatimiz prațțimi, kazāntimi ja ūd pǟl jellõ kutsimi īdst pūolst, ja līvõ ja lețkīel eņtšvailizt mȯjjimizt tuoizõst pūolst.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2018-12-31","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"6","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/JEFUL.2018.9.2.06","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 6
Abstract
This article examines the role of Livonian in present-day Latvia and describes the Livonian language situation in the context of Latvia’s language situation and current sociolinguistic issues. It describes how Livonian language and culture are represented in Latvian law, along with possibilities for realising Livonian language rights, bringing attention to the Livonians as an ethnicity, and understanding issues relating to Livonian, while also describing the use of terminology in the Livonian context. The Livonians cannot exactly be described as a “minority”. The Livonians are something more, they are a part of the modern Latvian language and also of Latvian culture and the culture of Latvia in general. And yet, the Livonian nation and language are independent entities. Therefore, the position of Livonian within Latvia should be seen from two perspectives: the preservation, development, and revitalisation of the use of Livonian as well as the mutual influence of Livonian and Latvian.Kokkuvõte. Ina Druviete, Gunta Kļava: Liivi keele roll Lätis sotsiolingvistilisest perspektiivist. Artikkel käsitleb liivi keele rolli tänapäeva Lätis, esitades liivi keele olukorra lühikirjelduse läti keele olukorra ja aktuaalsete sotsiolingvistiliste probleemide kontekstis. Lisaks liivi keele ja kultuuriga seonduva Läti seadusandluse kajastamisele on artiklis visandatud võimalused liivi keele õiguste realiseerimiseks, pöörates laiemat tähelepanu liivlaste kui rahva ja liivi keele probleemide mõistmisele, samuti pakkudes olukorrale vastavat terminite kasutust. Võib järeldada, et liivlased Lätis ei vasta terminile ‘vähemusrahvas’. Liivlased on midagi enamat, nad on kaasaegse läti keeleruumi osa ja ka Läti kultuuri osa tervikuna. Samal ajal on liivlased rahvana ja liivi keel eraldi iseseisev üksus. Seetõttu tuleks liivi keele positsiooni Lätis vaadelda kahest vaatevinklist: ühelt poolt on oluline liivi keele kasutuse säilitamine, arendamine ja taaselustamine, teisalt läti ja liivi keele omavahelise mõju jälgimine.Märksõnad: keele püsimine, keelepoliitika, keelesituatsioon, keele staatus, läti keel, liivi keelKubbõvõttõks. Ina Druviete, Gunta Kļava: Līvõ kīel jag Lețmōl sotsiolingvistik perspektīvst. Kēra nīžõb iļ līvõ kīel jag tämpiz Lețmōl, tarmõb iļvaņtlõks iļ līvõ kīel vȯlmiz Lețmōl lețkīel ja sīe tämpizt sotsiolingvistik problēmõd kontekstõs. Lețmō pandõkst sizzõl kēratõd līvõ kīel ja kultūr status kūoral kēra nīžõb iļ võimizt līvõ kīel õigõmd kȭlbatimiz pierāst, īžkizt vaņtlõs līvõd rov ja līvõ kīel mūoštamizt, ja tarmõs terminidi līvõd tämpiz kȭrda pierāst. Võib kītõ, ku Lețmōl līvlizt pierāst äb kõlb termin ‘minoritāt’. Līvõd ātõ midāgõst jemīņ, ne ātõ tämpiz lețkīel jag ja ka Lețmō kultūr jag amnämnizt. Sīel īž āigal līvõd nemē rovz um ka īžpīliji ažā. Sīepierāst līvõ kīeldõ Lețmōl vȯlks vaņtlõmõst kōdst aspektõst: līvõ kīel kȭlbatimiz prațțimi, kazāntimi ja ūd pǟl jellõ kutsimi īdst pūolst, ja līvõ ja lețkīel eņtšvailizt mȯjjimizt tuoizõst pūolst.
本文考察了立窝尼亚语在当今拉脱维亚的作用,并描述了立窝尼亚语在拉脱维亚语言状况和当前社会语言学问题背景下的情况。它描述了利沃尼亚语言和文化如何在拉脱维亚法律中得到体现,以及实现利沃尼亚语言权利的可能性,引起对利沃尼亚人作为一个民族的关注,以及理解与利沃尼亚人有关的问题,同时也描述了利沃尼亚语境中术语的使用。利沃尼亚人不能被准确地称为“少数民族”。利沃尼亚人还有更多的东西,他们是现代拉脱维亚语的一部分,也是拉脱维亚文化和拉脱维亚文化的一部分。然而,利沃尼亚民族和语言是独立的实体。因此,应该从两个角度来看待利沃尼亚语在拉脱维亚的地位:利沃尼亚语的保护、发展和复兴,以及利沃尼亚语和Latvian.Kokkuvõte的相互影响。Ina Druviete, Gunta Kļava: Liivi keele roll Lätis sotsiolingvisilist perspective。Artikkel käsitleb liivi keele rolli tänapäeva Lätis, esitades liivi keele olukorra l hikirjelduse läti keele olukorra ja aktuaalsete sotsiolingvistiliste probleemide kontekstis。Lisaks liivi keele ja kultuuriga seonduva Läti seadusandluse kajastamisele on artiklis visandatud võimalused liivi keele õiguste realiserimiseks, pöörates laiemat tähelepanu liivlaste kui rahva ja liivi keele probleemide mõistmisele, samuti pakkudes olukorrale vastavat terminite kasutust。Võib järeldada,让我们把Lätis看作是一个终端' vähemusrahvas '。生活在midagi珐瓷上,并在kaasaegse läti keeleruumi osa ja ka Läti kultuuri osa tervikuna上。萨马勒·阿扎尔对龙骨进行了活体解剖,并对龙骨进行了活体解剖。Seetõttu tuleks liivi keele positsiooni Lätis vaadelda kahest vaatevinklist: helt poolt on oluline liivi keele kasutuse säilitamine, arendamine ja taaselustamine, teisalt läti ja liivi keele omavahelise mõju jälgimine。Märksõnad: keele psimine, keelepoliitika, keeleesitationoon, keelestatus, läti龙骨,liivi keelKubbõvõttõks。Ina Druviete, Gunta Kļava: Līvõ k el jag Lețmōl sotsiolingvistik perspektk vst。Kēra nīžõb izu līvõ k el jag tämpiz Lețmōl, tarmõb iļvaņtlõks izu līvõ k el vȯlmiz Lețmōl lețkīel ja s tämpizt sotsiolingvistik problēmõd kontekstõs。Lețmōpandokst sizzol kēratod līvo kīel ja kultūr状态kū口服kēra nīžob我ļvoimizt līvo kīel oigomd kȭlbatimiz码头ā圣,īžkizt vaņtlo līvod rov ja līvo kīel mūoštamizt, ja tarmos terminidi līvod tampiz kȭrda码头ā圣。Võib kītõ, ku Lețmōl līvlizt pierāst äb kõlb termin ' minoritāt '。Līvõd ātõ midāgõst jem, ne ātõ tämpiz lețkīel jag ja ka Lețmō kultūr jag amnämnizt。Sīel ī š āigal līvõd nem æ rovz um ka īžpīliji ažā。Sīepierāst līvõ kīeldõ Lețmōl vȯlks vaņtlõmõst kōdst aspektõst: līvõ k el kȭlbatimiz prațțimi, kazāntimi ja ūd pǟl jellõ kutsimi dst pūolst, ja līvõ ja lețkīel eņtšvailizt mȯjjimizt tuoizõst pūolst。