Observations on affricates in Livonian

Abstract

The aim of the current article is to observe affricates in Livonian. Studies on the Finnic languages have described affricates in South Estonian, Veps, Votic, and Karelian, while Livonian affricates are poorly studied. The phonetic data used in this article show that the voiceless alveolar affricate /ts/ [͡ts], voiceless palatal alveolar affricate / tš/ [͡tʃ], and their voiced counterparts /dz/ [d͡ z] and /dž/ [d͡ ʒ] are found in the Livonian phonological system. Also, the occurrence of a palatalised /ḑš/ [d͡ jʃ] was detected. The words containing affricates are primarily Latvian loanwords as well as descriptive and onomatopoeic words. There are some acoustic characteristics that differentiate Livonian affricates from consonant clusters. For instance, the duration of affricates is quite short, being sometimes even shorter than that of single fricatives. The transition from the stop to the following fricative in Livonian affricates is not as sharp as in the case of similar consonant clusters. Also, the existence of the broken tone or stød must not be ignored in Livonian, as it can cause changes in the location of the syllable boundary.Kokkuvõte. Tuuli Tuisk: Tähelepanekuid liivi keele afrikaatide kohta. Artikli eesmärk on kirjeldada liivi keele afrikaate. Lääne meresoome keeltest on afrikaate kirjeldatud lõunaeesti, vepsa, vadja ja karjala keeles, liivi keele afrikaadid on aga suures osas seni kirjeldamata. Artiklis kasutatud foneetiline ainestik näitab, et liivi keele fonoloogilises süsteemis on olemas helitu alveolaarne afrikaat /ts/ [͡ts], helitu palataalalveolaarne /tš/ [͡tʃ] ja nende helilised vasted /dz/ [d͡ z] ja /dž/ [d͡ ʒ]. Lisaks on täheldatud palataliseeritud afrikaati /ḑš/ [d͡ jʃ]. Afrikaate sisaldavad sõnad on eeskätt läti keele laensõnad, deskriptiivsed ja onomatopoeetilised sõnad. Esinevad mõned iseloomulikud akustilised tunnused, mis eristavad liivi keele afrikaate konsonantühenditest. Näiteks on afrikaadi kestus üsna lühike, olles mõnikord lühem üksikust frikatiivist. Üleminek sulult frikatiivile on afrikaatide puhul sujuvam kui vastava konsonantühendi puhul. Afrikaatide hääldamisel on oluline ka katketooni esinemine. Nimelt võib katketoon tingida häälduses silbipiiri asukoha muutuse.Märksõnad: fonoloogia, foneetika, konsonandid, afrikaadid, läänemeresoome keeled, liivi keelKubbõvõttõks. Tuuli Tuisk: Tǟdõlpanmizt iļ līvõ kīel afrikātõd. Kēra tuņšlõb līvõ kīel afrikātidi. Vāldamiersūomõ kēļšti afrikātõd ātõ lieudtõb jedālēsti, vepsā, vaḑā ja karjala kīels. Sīegid līvõ afrikātõd äb ūotõ nei jõvīst tuņšõltõd. Fonētili material sīes kēras nägțõb, ku līvõ kīel fonolōgij sistēms attõ seļļizt afrikātõd: /tš/ [͡tʃ], /dz/ [d͡ z], /dž/ [d͡ ʒ] ja /ḑš/ [d͡ jʃ]. Sõnād, kus attõ afrikātõd, attõ amā jemīņ lețkīelstõ täpīņtõd sõnād, deskriptīvizt ja onomatopoetik sõnād. Līvõ kīel afrikātidi äb või piddõ īņõzkillijid kubūdõks. Nägțõbõks afrikātõd attõ killõld lītizt, jo lītimizt äbku īžki frikatīv. Iļlǟmi t-st agā d-st frikatīv pǟlõ äb ūo nei vaimi ku īņõzkillijizt kubsõ. Tǟdzi um ka līvõ kīel katkāndõks agā murdtõd tūoņ. Až siedā īeldõb, zilb rubīž võib vaidõ eņtš kūož.