{"title":"Extralinguistic arguments in 21st century language planning discourse: a “superdictionary” between language standardization from above and below","authors":"Kadri Koreinik","doi":"10.12697/jeful.2023.14.1.04","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Language standardization has historically been a critical area of inquiry in language policy and planning (LPP) research. This is a political matter, which contributes to “more (and hierarchical) heterogeneity” rather than linguistic homogeneity (Gal 2006: 171). The paper empirically explores extralinguistic arguments, which are used by language professionals (planners, academics, educators) in mainstream media discourse. This public discourse is initiated by the launch of an Estonian “superdictionary” in 2019 (see Tavast et al. 2020), and its public reception. By using Critical Discourse Analysis (CDA) as a method, the paper also provides insight into the discursive construction of language as such and (Standard) Estonian by different LPP actors. Above all, it aims to understand the issues of power and authority in language standardization. The discourse illustrates the paradigmatic change in standardization and lexicography: from including selected language samples to the acceptance of non-elite language variants and varieties. This change has generated a polarization of stance among language professionals, and similar discursive moves, e.g., references to the past and future dangers, metaphors and other comparisons are used. Kokkuvõte. Kadri Koreinik: Keelevälised argumendid 21. sajandi keelekorraldusdiskursuses: „supersõnaraamat“ ülalt-alla ja alt-üles keelekorralduse vahel. Keele standardimist peetakse keelepoliitika ja -korraldusuuringute üheks keskseks huviobjektiks. Standardimine ehk normimine on poliitiline valik, mis selmet keelelist homogeensust luua, tekitab hoopis heterogeensust, mis on olemuselt hierarhiline: normikeelt kas osatakse või mitte (Gal 2006). Artiklis uuritakse keeleväliseid argumente, mida kasutavad peavoolumeedias normimise üle arutlemiseks keelega professionaalselt seotud inimesed (keelekorraldajad, -teadlased, haridustegelased). Uuritav diskursus lähtub nn sõnastikureformist ja selle retseptsioonist. Analüüsimeetodina kasutatakse kriitilist diskursusanalüüsi, mis võimaldab süvitsi uurida, kuidas avalikkuses konstrueeritakse keelega, sh eesti kirjakeelega seotud tähendusi. Lisaks aitab analüüs mõista võimu ja domineerimise küsimusi keele normimisel. Diskursuses kajastub paradigmaatiline muutus, mis väärtustab kasutus- ja korpuspõhist lähenemist leksikograafias, aga ka keele normimisel. Kuigi muutus on löönud „keeleinimesed“ kahte lehte, kasutatakse poolt- või vastuargumentides samu võtteid: viiteid autoriteetidele, keele ohustatusele, metafoore ja teisi võrdlusi.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2023-10-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.1.04","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 0
Abstract
Language standardization has historically been a critical area of inquiry in language policy and planning (LPP) research. This is a political matter, which contributes to “more (and hierarchical) heterogeneity” rather than linguistic homogeneity (Gal 2006: 171). The paper empirically explores extralinguistic arguments, which are used by language professionals (planners, academics, educators) in mainstream media discourse. This public discourse is initiated by the launch of an Estonian “superdictionary” in 2019 (see Tavast et al. 2020), and its public reception. By using Critical Discourse Analysis (CDA) as a method, the paper also provides insight into the discursive construction of language as such and (Standard) Estonian by different LPP actors. Above all, it aims to understand the issues of power and authority in language standardization. The discourse illustrates the paradigmatic change in standardization and lexicography: from including selected language samples to the acceptance of non-elite language variants and varieties. This change has generated a polarization of stance among language professionals, and similar discursive moves, e.g., references to the past and future dangers, metaphors and other comparisons are used. Kokkuvõte. Kadri Koreinik: Keelevälised argumendid 21. sajandi keelekorraldusdiskursuses: „supersõnaraamat“ ülalt-alla ja alt-üles keelekorralduse vahel. Keele standardimist peetakse keelepoliitika ja -korraldusuuringute üheks keskseks huviobjektiks. Standardimine ehk normimine on poliitiline valik, mis selmet keelelist homogeensust luua, tekitab hoopis heterogeensust, mis on olemuselt hierarhiline: normikeelt kas osatakse või mitte (Gal 2006). Artiklis uuritakse keeleväliseid argumente, mida kasutavad peavoolumeedias normimise üle arutlemiseks keelega professionaalselt seotud inimesed (keelekorraldajad, -teadlased, haridustegelased). Uuritav diskursus lähtub nn sõnastikureformist ja selle retseptsioonist. Analüüsimeetodina kasutatakse kriitilist diskursusanalüüsi, mis võimaldab süvitsi uurida, kuidas avalikkuses konstrueeritakse keelega, sh eesti kirjakeelega seotud tähendusi. Lisaks aitab analüüs mõista võimu ja domineerimise küsimusi keele normimisel. Diskursuses kajastub paradigmaatiline muutus, mis väärtustab kasutus- ja korpuspõhist lähenemist leksikograafias, aga ka keele normimisel. Kuigi muutus on löönud „keeleinimesed“ kahte lehte, kasutatakse poolt- või vastuargumentides samu võtteid: viiteid autoriteetidele, keele ohustatusele, metafoore ja teisi võrdlusi.
语言标准化历来是语言政策与规划(LPP)研究的一个重要领域。这是一个政治问题,它导致了“更多(和等级)的异质性”,而不是语言的同质性(Gal 2006: 171)。本文从实证角度探讨了主流媒体话语中语言专业人士(规划人员、学者、教育工作者)所使用的语言外论证。这种公共话语是由2019年推出的爱沙尼亚“超级词典”(见Tavast et al. 2020)及其公众接受所引发的。通过使用批评性话语分析(CDA)作为一种方法,本文还提供了不同LPP参与者对语言本身和(标准)爱沙尼亚语的话语结构的见解。最重要的是,它旨在理解语言标准化中的权力和权威问题。话语说明了标准化和词典编纂的范式变化:从包括选定的语言样本到接受非精英语言变体和品种。这种变化在语言专业人士中产生了两极分化的立场,并且使用了类似的话语动作,例如参考过去和未来的危险,隐喻和其他比较。Kokkuvote。Kadri Koreinik: Keelevälised论点21。Sajandi keelekorraldusdiskursus:“supersõnaraamat” lalt-alla ja alt- les keelekorralduse vahel。Keele标准主义者peetakse keelepoliitika ja -korraldusuuringute heks keskseks huviobjeks。规范政治路线上的规范,规范政治路线上的规范,规范政治路线上的规范,规范政治路线上的规范,规范政治路线上的规范,规范政治路线上的规范,规范政治路线上的规范,规范政治路线上的规范,规范政治路线上的规范。Artiklis uuritakse keeleväliseid argumente, mida kasutavad and peavovolumemedia normnormise, le arutlemiseks keelega professionalself - inimated (keelekorraldajad, -teadlased, haridustegelased)。uritav diskursus lähtub nn sõnastikureformist ja selle retsetiist。分析 simeetodina kasutatakse kriitilist diskursusanalicsi, mis võimaldab svitsi uurida, kuidas avalikkuses konstrueeritakse keelega, sh eesti kirjakeelega seotud tähendusi。Lisaks ai分析 s mõista võimu ja domineerimise k simusi keele normimisel。diskursus kajastub paradigm - atiline muutus, mis väärtustab kasutus- ja korpuspõhist lähenemist leksikograafias, aga ka keele normimisel。Kuigi muutus on löönud“keeleinimesed”kahte lehte, kasutatakse pool - või vastuargumentides samu võtteid: viiteid autoritetidele, keele ohustatusele, metafoore ja teisi võrdlusi。