{"title":"<i>Kuidas nii, kalapulki?!</i> (’How so, fishfingers?!’): A surprise-question in Estonian","authors":"Anu Treikelder","doi":"10.12697/jeful.2023.14.2.10","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"This article presents a study of the use of Estonian elliptical interrogatives formed with kuidas nii (‘how so’) in literary texts of the Estonian-French parallel corpus, focusing on their discourse functions. Kuidas nii interrogatives are analysed as surprise questions, expressing the speaker’s surprise with regard to an unexpected situation verbalised in the prior turn and the speaker’s request for an explanation. In combination with the particle nii (‘so’), the wh-word kuidas (‘how’) has always a why-like use. These interrogatives are analysed as mixed speech acts featuring both exclamative and interrogative properties that appear to different degrees depending on the context. The two main discourse functions identified in the corpus foreground one of these components: clarification request with a high asking force and denial/disagreement with a more prominent exclamative component related to the speaker’s attitude. The study of translations reveals a great affinity between French comment ça and kuidas nii. Kokkuvõte. Anu Treikelder: Kuidas nii, kalapulki?! Ühest üllatusküsimusest eesti keeles. Selles artiklis uuritakse elliptiliste kuidas nii-küsimuste kasutust Eesti-prantsuse paralleelkorpuse kirjanduslikes tekstides, keskendudes nende diskursiivsetele funktsioonidele. Kuidas nii-küsimusi vaadeldakse kui üllatusküsimusi, mis väljendavad kõneleja üllatust kaaskõneleja eelnevas voorus esitatu või tema kõneakti suhtes ja kõneleja soovi saada selgitusi ootuspäratu olukorra kohta. Koos partikliga nii on küsisõnal alati põhjuslik, küsisõnaga miks sarnane tähendus. Kuidas nii-küsimusi käsitletakse artiklis kui „segatüüpi“ kõneakte, millel on nii küsimuse kui hüüatuse tunnused, mida vastavalt kontekstile rohkem või vähem rõhutatakse. Korpusenäidete põhjal võib eristada kuidas nii-küsimuste kahte põhilist funktsiooni: selgituse küsimine (mille puhul küsiv komponent on esiplaanil) ja eitamine või mittenõustumine (mille puhul rõhk on pigem kõneleja hoiakut väljendaval hüüatuslikul komponendil). Prantsuskeelsete vastete uurimine näitas, et küsifraasil comment ça/cela on kuidas nii-küsimusega väga sarnased kasutused.","PeriodicalId":40321,"journal":{"name":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","volume":"110 17","pages":"0"},"PeriodicalIF":0.3000,"publicationDate":"2023-11-10","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri-Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.10","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"0","JCRName":"LANGUAGE & LINGUISTICS","Score":null,"Total":0}
引用次数: 0
Abstract
This article presents a study of the use of Estonian elliptical interrogatives formed with kuidas nii (‘how so’) in literary texts of the Estonian-French parallel corpus, focusing on their discourse functions. Kuidas nii interrogatives are analysed as surprise questions, expressing the speaker’s surprise with regard to an unexpected situation verbalised in the prior turn and the speaker’s request for an explanation. In combination with the particle nii (‘so’), the wh-word kuidas (‘how’) has always a why-like use. These interrogatives are analysed as mixed speech acts featuring both exclamative and interrogative properties that appear to different degrees depending on the context. The two main discourse functions identified in the corpus foreground one of these components: clarification request with a high asking force and denial/disagreement with a more prominent exclamative component related to the speaker’s attitude. The study of translations reveals a great affinity between French comment ça and kuidas nii. Kokkuvõte. Anu Treikelder: Kuidas nii, kalapulki?! Ühest üllatusküsimusest eesti keeles. Selles artiklis uuritakse elliptiliste kuidas nii-küsimuste kasutust Eesti-prantsuse paralleelkorpuse kirjanduslikes tekstides, keskendudes nende diskursiivsetele funktsioonidele. Kuidas nii-küsimusi vaadeldakse kui üllatusküsimusi, mis väljendavad kõneleja üllatust kaaskõneleja eelnevas voorus esitatu või tema kõneakti suhtes ja kõneleja soovi saada selgitusi ootuspäratu olukorra kohta. Koos partikliga nii on küsisõnal alati põhjuslik, küsisõnaga miks sarnane tähendus. Kuidas nii-küsimusi käsitletakse artiklis kui „segatüüpi“ kõneakte, millel on nii küsimuse kui hüüatuse tunnused, mida vastavalt kontekstile rohkem või vähem rõhutatakse. Korpusenäidete põhjal võib eristada kuidas nii-küsimuste kahte põhilist funktsiooni: selgituse küsimine (mille puhul küsiv komponent on esiplaanil) ja eitamine või mittenõustumine (mille puhul rõhk on pigem kõneleja hoiakut väljendaval hüüatuslikul komponendil). Prantsuskeelsete vastete uurimine näitas, et küsifraasil comment ça/cela on kuidas nii-küsimusega väga sarnased kasutused.
<i>Kuidas nii, kalapulki?!</i>(“怎么可能,鱼手指?!”):爱沙尼亚语的意外问题
本文提出了使用爱沙尼亚语省略疑问句形成的kuidas nii(“如何”)在爱沙尼亚-法国平行语料库的文学文本的研究,重点是他们的话语功能。Kuidas nii疑问句被分析为出其不意的问题,表达说话人对前一回合所描述的意外情况的惊讶和说话人要求解释的请求。当与助词nii(“so”)结合使用时,“为什么”(“how”)总是有一个类似于“为什么”的用法。这些疑问句被分析为具有感叹词和疑问句性质的混合言语行为,它们在不同的语境中表现出不同的程度。在语料库中发现的两个主要话语功能是:具有高要求力的澄清请求和具有更突出的与说话者态度相关的感叹词成分的否认/不同意。翻译研究表明,法语评论。Kokkuvote。Anu Treikelder: Kuidas nii, kalapulki?Ühest llatusk simusest eesti龙骨。Selles artiklis uuritakse elliptilist kuidse nii- k simuste kasutust estest -prantsuse parallel alleelkorpuse kirjandusliketekstides, keskenudes nende diskursivesetele funktsioonidele。Kuidas nii- k simusi vaadeldakse kui llatusk simusi, mis väljendavad kõneleja llatust kaaskõneleja eelnevas voorus esitatu või tema kõneakti suhtes ja kõneleja soovi saada selgitusi ootuspäratu olukorra kohta。kos partiklika nii在küsisõnal alati põhjuslik, küsisõnaga牛奶sarnane tähendus。Kuidas nii- k simusi käsitletakse artiklis kui“segat pi”kõneakte, mill on nii k simuse kui h atuse tunused, mida vastavalt kontekstile rohkem või vähem rõhutatakse。Korpusenäidete põhjal võib eristada kuidas nii- k simuste kahte põhilist funktsiooni: selgituse k simmine (mille puhul k siv component on esiplaanil) ja eitamine või mittenõustumine (mille puhul rõhk on pigem kõneleja hoiakut väljendaval h atuslikul komponendil)。Prantsuskeelsete vastete uurimine näitas, et k sifraasil comment a/cela on kuidas nii- k simusega väga sarnased kasutuse。