Luca At Vernich, Reili Argus, Laura Kamandulyte-Merfeldiene
{"title":"语法性别对宾语分类影响的扩展研究:爱沙尼亚语、意大利语和立陶宛语母语者的跨语言研究","authors":"Luca At Vernich, Reili Argus, Laura Kamandulyte-Merfeldiene","doi":"10.5128/ERYA13.14","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Using different experimental tasks, researchers have pointed to a possible correlation between grammatical gender and classification behaviour. Such effects, however, have been found comparing speakers of a relatively small set of languages. Therefore, it’s not clear whether evidence gathered can be generalized and extended to languages that are typologically different from those studied so far. To the best of our knowledge, Baltic and Finno-Ugric languages have never been examined in this respect. While most previous studies have used English as an example of gender-free languages, we chose Estonian because – contrary to English and like all Finno-Ugric languages – it does not use gendered pronouns (‘he’ vs. ‘she’) and is therefore more suitable as a baseline. We chose Lithuanian because the gender system of Baltic languages is interestingly different from the system of Romance and German languages tested so far. Taken together, our results support and extend previous findings and suggest that they are not restricted to a small group of languages. \"Grammatiline sugu objektide kategoriseerimise mojutajana: eesti, itaalia ja leedu keele vordlev uurimus\" Eri tuupi eksperimente kasutades on uurijad osutanud grammatilise soo ja objektide klassifitseerimise voimalikele seostele. Senised tulemused on saadud siiski suhteliselt vaheste keelte andmete vordlemisel. Seetottu ei ole teada, kas need jareldused on uldistatavad ka nendele keeltele, mille struktuur erineb siiani uuritud keeltest. Probleemi uurimiseks laiendasime vaadeldavate keelte hulka ja tegime grammatilise soo ja objektide kategoriseerimise seoste katse labi balti ja soome-ugri keelte hulka kuuvate keeltega, mida ei ole konealusest vaatenurgast uuritud. Enamik seniseid uuringuid on seadnud nn lahtepunktiks ehk grammatilise soota keeleks inglise keele. Siinses uuringus valisime aga selliseks lahtepunktiks hoopis eesti keele, kus erinevalt inglise keelest ei ole ka isikulistel asesonadel sootunnuseid ja mis on seetottu grammatilise soota keelte ekstreemsem esindaja. Teiseks uuritavaks keeleks valitud leedu keeles on grammatilise soo susteem vorreldes seni uuritud romaani ja germaani keeltega paljuski eriparane. Uhe sellise eriparana olgu mainitud asjaolu, et leedu keeles ei ole artikleid. Kolmas uuritud keel on itaalia, kus grammatiline sugu realiseerub indo-euroopa keeltele usna tavaparasel moel. Saadud tulemused kinnitavad seost emakeele grammatilise soo ja objektide kategoriseerimise vahel . Eesti, itaalia ja leedu keele konelejate vastuste vordlus naitas, et senised tulemused on uldistatavad ka tupoloogiliselt erinevate keeltele. Kokkuvotlikult voib vaita, et koneldav keel ja keelespetsiifiline kognitiivne kaitumine on seotud. Veelgi enam, tulemustest selgus, et koneldava keele grammatiline sugu kaalub ule ja vahel isegi jatab taiesti tahelepanuta ilmselt universaalse kontseptuaalse kalduvuse tajuda artefakte kui pigem meessoost ja looduslikke objekte pigem kui naissoost objekte.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"116 1","pages":"223-240"},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2017-04-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"3","resultStr":"{\"title\":\"Extending research on the influence of grammatical gender on object classification: A cross-linguistic study comparing Estonian, Italian and Lithuanian native speakers\",\"authors\":\"Luca At Vernich, Reili Argus, Laura Kamandulyte-Merfeldiene\",\"doi\":\"10.5128/ERYA13.14\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"Using different experimental tasks, researchers have pointed to a possible correlation between grammatical gender and classification behaviour. Such effects, however, have been found comparing speakers of a relatively small set of languages. Therefore, it’s not clear whether evidence gathered can be generalized and extended to languages that are typologically different from those studied so far. To the best of our knowledge, Baltic and Finno-Ugric languages have never been examined in this respect. While most previous studies have used English as an example of gender-free languages, we chose Estonian because – contrary to English and like all Finno-Ugric languages – it does not use gendered pronouns (‘he’ vs. ‘she’) and is therefore more suitable as a baseline. We chose Lithuanian because the gender system of Baltic languages is interestingly different from the system of Romance and German languages tested so far. Taken together, our results support and extend previous findings and suggest that they are not restricted to a small group of languages. \\\"Grammatiline sugu objektide kategoriseerimise mojutajana: eesti, itaalia ja leedu keele vordlev uurimus\\\" Eri tuupi eksperimente kasutades on uurijad osutanud grammatilise soo ja objektide klassifitseerimise voimalikele seostele. Senised tulemused on saadud siiski suhteliselt vaheste keelte andmete vordlemisel. Seetottu ei ole teada, kas need jareldused on uldistatavad ka nendele keeltele, mille struktuur erineb siiani uuritud keeltest. Probleemi uurimiseks laiendasime vaadeldavate keelte hulka ja tegime grammatilise soo ja objektide kategoriseerimise seoste katse labi balti ja soome-ugri keelte hulka kuuvate keeltega, mida ei ole konealusest vaatenurgast uuritud. Enamik seniseid uuringuid on seadnud nn lahtepunktiks ehk grammatilise soota keeleks inglise keele. Siinses uuringus valisime aga selliseks lahtepunktiks hoopis eesti keele, kus erinevalt inglise keelest ei ole ka isikulistel asesonadel sootunnuseid ja mis on seetottu grammatilise soota keelte ekstreemsem esindaja. Teiseks uuritavaks keeleks valitud leedu keeles on grammatilise soo susteem vorreldes seni uuritud romaani ja germaani keeltega paljuski eriparane. Uhe sellise eriparana olgu mainitud asjaolu, et leedu keeles ei ole artikleid. Kolmas uuritud keel on itaalia, kus grammatiline sugu realiseerub indo-euroopa keeltele usna tavaparasel moel. Saadud tulemused kinnitavad seost emakeele grammatilise soo ja objektide kategoriseerimise vahel . Eesti, itaalia ja leedu keele konelejate vastuste vordlus naitas, et senised tulemused on uldistatavad ka tupoloogiliselt erinevate keeltele. Kokkuvotlikult voib vaita, et koneldav keel ja keelespetsiifiline kognitiivne kaitumine on seotud. Veelgi enam, tulemustest selgus, et koneldava keele grammatiline sugu kaalub ule ja vahel isegi jatab taiesti tahelepanuta ilmselt universaalse kontseptuaalse kalduvuse tajuda artefakte kui pigem meessoost ja looduslikke objekte pigem kui naissoost objekte.\",\"PeriodicalId\":35118,\"journal\":{\"name\":\"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat\",\"volume\":\"116 1\",\"pages\":\"223-240\"},\"PeriodicalIF\":0.0000,\"publicationDate\":\"2017-04-19\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"3\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.5128/ERYA13.14\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"Q2\",\"JCRName\":\"Arts and Humanities\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.5128/ERYA13.14","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}
引用次数: 3
摘要
通过不同的实验任务,研究人员指出了语法性别和分类行为之间可能存在的联系。然而,这种影响是在比较一小部分语言的使用者时发现的。因此,目前尚不清楚收集到的证据是否可以推广到与目前研究的语言在类型学上不同的语言。据我们所知,波罗的海语和芬兰-乌戈尔语从来没有在这方面进行过研究。虽然之前的大多数研究都将英语作为无性别语言的例子,但我们选择爱沙尼亚语是因为——与英语和所有芬兰-乌戈尔语不同——爱沙尼亚语不使用性别代词(“he”和“she”),因此更适合作为基准。我们之所以选择立陶宛语,是因为波罗的海语言的性别系统与迄今为止测试过的罗曼语和德语的性别系统有趣地不同。综上所述,我们的结果支持并扩展了之前的发现,并表明它们并不局限于一小部分语言。“gramatiline sugu objektide categorisiserimise mojutajana: esti, italy ja leedu keele vordlev uurimus”Eri tuupi的实验研究了uurjad osutanud grammatilise sujelise sujelise voimalike seostele。sensentuleum用于saadud siiski, suteliski, vaheste keelte和metevordlemisel。在传统的龙骨测试中,需要使用的金属材料主要用于非稳态龙骨测试、非稳态龙骨测试、非稳态龙骨测试。problem - unimiseks的词性和语法都是相同的,例如:词性、词性、词性、词性、词性、词性、词性、词性、词性、词性、词性等。英国人喜欢用英语表达自己的观点,而英国人喜欢用英语表达自己的观点。中文的“语法化”是“语法化”,“语法化”是“语法化”,“语法化”是“语法化”,“语法化”是“语法化”,“语法化”是“语法化”。在语法系统中,语法系统是一种非常有用的语法系统,语法系统是一种非常有用的语法系统。我们的selselise eriparana ololu是一种非常实用的工具。意大利的Kolmas大学龙骨,kus语法线sugu realiserub印欧语系龙骨,usna tavaparasel模型。Saadud tule使用了kinnitavad和sesead,使其语法化,从而使对象分类和词性化。意大利Eesti ja leedu keele konelejate vastuste vordlus nitas, et sensing turleum on uldisstatavavand ka tupologiliselt erinevate龙骨网。Kokkuvotlikult voib vaita, et koneleldav龙骨,龙骨,龙骨,龙骨对人类的认知认知。Veelgi enam, tulemustest selgus等koneldava基尔grammatiline sugu kaalub ule ja vahel isegi jatab taiesti tahelepanuta ilmselt universaalse kontseptuaalse kalduvuse tajuda artefakte亏pigem meessoost ja looduslikke objekte pigem亏naissoost objekte。
Extending research on the influence of grammatical gender on object classification: A cross-linguistic study comparing Estonian, Italian and Lithuanian native speakers
Using different experimental tasks, researchers have pointed to a possible correlation between grammatical gender and classification behaviour. Such effects, however, have been found comparing speakers of a relatively small set of languages. Therefore, it’s not clear whether evidence gathered can be generalized and extended to languages that are typologically different from those studied so far. To the best of our knowledge, Baltic and Finno-Ugric languages have never been examined in this respect. While most previous studies have used English as an example of gender-free languages, we chose Estonian because – contrary to English and like all Finno-Ugric languages – it does not use gendered pronouns (‘he’ vs. ‘she’) and is therefore more suitable as a baseline. We chose Lithuanian because the gender system of Baltic languages is interestingly different from the system of Romance and German languages tested so far. Taken together, our results support and extend previous findings and suggest that they are not restricted to a small group of languages. "Grammatiline sugu objektide kategoriseerimise mojutajana: eesti, itaalia ja leedu keele vordlev uurimus" Eri tuupi eksperimente kasutades on uurijad osutanud grammatilise soo ja objektide klassifitseerimise voimalikele seostele. Senised tulemused on saadud siiski suhteliselt vaheste keelte andmete vordlemisel. Seetottu ei ole teada, kas need jareldused on uldistatavad ka nendele keeltele, mille struktuur erineb siiani uuritud keeltest. Probleemi uurimiseks laiendasime vaadeldavate keelte hulka ja tegime grammatilise soo ja objektide kategoriseerimise seoste katse labi balti ja soome-ugri keelte hulka kuuvate keeltega, mida ei ole konealusest vaatenurgast uuritud. Enamik seniseid uuringuid on seadnud nn lahtepunktiks ehk grammatilise soota keeleks inglise keele. Siinses uuringus valisime aga selliseks lahtepunktiks hoopis eesti keele, kus erinevalt inglise keelest ei ole ka isikulistel asesonadel sootunnuseid ja mis on seetottu grammatilise soota keelte ekstreemsem esindaja. Teiseks uuritavaks keeleks valitud leedu keeles on grammatilise soo susteem vorreldes seni uuritud romaani ja germaani keeltega paljuski eriparane. Uhe sellise eriparana olgu mainitud asjaolu, et leedu keeles ei ole artikleid. Kolmas uuritud keel on itaalia, kus grammatiline sugu realiseerub indo-euroopa keeltele usna tavaparasel moel. Saadud tulemused kinnitavad seost emakeele grammatilise soo ja objektide kategoriseerimise vahel . Eesti, itaalia ja leedu keele konelejate vastuste vordlus naitas, et senised tulemused on uldistatavad ka tupoloogiliselt erinevate keeltele. Kokkuvotlikult voib vaita, et koneldav keel ja keelespetsiifiline kognitiivne kaitumine on seotud. Veelgi enam, tulemustest selgus, et koneldava keele grammatiline sugu kaalub ule ja vahel isegi jatab taiesti tahelepanuta ilmselt universaalse kontseptuaalse kalduvuse tajuda artefakte kui pigem meessoost ja looduslikke objekte pigem kui naissoost objekte.