Acquisition of motion in L2 Estonian

This study focuses on the acquisition of Motion in Estonian by native English speakers. The aim was to determine how English learners of Estonian are influenced by their first language (L1) when describing Motion events in Estonian as their second language (L2). Prior studies have claimed that people develop certain ways of thinking for speaking when learning their first language which affect the acquisition of other languages (e.g. Slobin 1996, Pool, Pajusalu 2012 i.a. ). In order to find out how native English speakers are influenced by their L1 when acquiring Motion in Estonian, an experiment was implemented on 22 participants (11 native English speakers and 11 native Estonian speakers) in which they were asked to write a short narrative in Estonian based on a picture book by Mayer (1969). The Motion events found in the narratives were analysed one by one. The findings suggest that L1 thinking patterns influence the intermediate learners more than the advanced or beginner learners, thus partly supporting the findings of Cadierno and Ruiz (2006) who reached a similar conclusion. Liikumissundmuste omandamine eesti keeles teise keelena Kaesoleva artikli eesmargiks oli selgitada valja, kas ja kuidas mojutab inglise keelt emakeelena konelevate inimeste esimene keel liikumissundmuste valjendamist eesti keeles. Talmy (2000) teooriale toetudes voib vaita, et nimetatud keeled on tupoloogiliselt sarnased, st satelliidikeeled, milles liikumisteed valjendatakse verbisatelliitide abil. Kasutatavad verbisatelliidid erinevad neis keeltes aga oluliselt: eesti keeles kasutatakse liikumistee valjendamiseks kaandeloppe ning tagasonu, inglise keeles peamiselt eessonu. Uurimiskusimustele vastuste leidmiseks viidi labi eksperiment 11 inglise keelt emakeelena koneleva isikuga, mille kaigus paluti neil kirjutada luhike eestikeelne tekst Mayer’i (1969) “Frog, where are you?” piltide pohjal. Too tulemused toetavad pustitatud hupoteesi: inglise emakeelega eesti keele oppijad eksivad liikumissundmusi kirjeldades sageli selliste keeleliste elementide kasutamisel, mis ei ole omased nende esimesele keelele (naiteks kaandelopud ning tagasonad). Ootusparaselt esines koige enam nimetatud eksimusi algajate grupis ning koige vahem edasijoudnute grupis. Liikumissundmuste analuusi tulemusena voib vaita, et alg- ja edasijoudnute tasemel esineb emakeele mojutustega vigu koige vahem ning kesktasemel koige enam. Edasijoudnute tasemel eesti keele oppijad teevad vahe emakeele mojutustega vigu, kuna tunnevad piisavalt hasti eesti keele grammatikareegleid ning liikumissundmuste valjendamiseks kasutatavaid konstruktsioone. Algtasemel eesti keele oppijad aga ei ole veel piisavalt hasti vajalike konstruktsioonide kasutamisreeglitega kursis, mistottu on neil keeruline leida ka uhenduskohti oma emakeelega. Seega tekib vahe selliseid eksimusi, mida saaks seostada inglise keele reeglite eesti keelde mugandamisega. Kesktasemel eesti keele oppijate narratiivides leidus esimese keele mojutustega vigu koige enam, kuna selle grupi esindajad tundsid juba piisavalt hasti kaandeloppude ja tagasona konstrukstioonide moodutamise reegleid, et neid oma emakeele vastavate elementidega seostada. Siiski jaid nad tihti hatta nende reeglite oige kasutamisega, mistottu puudsid oma emakeeles kasutatavaid keelelisi vahendeid eesti keelega kohandada.