Measuring affective language in known peer feedback on L2 Academic writing courses: A novel approach

Publishing scientific articles in English is often a prerequisite for academic success. Thus, developing effective pedagogies to support Estonian university students develop writing skills in L2 (English) is becoming increasingly more important. One such method is by forming small writing groups where each member periodically gives written feedback on their colleague’s writing. Here, the affective language used in the written communication between the reviewer and writer may strongly influence their relationship. This in turn may have a significant impact on the writing process. This study describes the development of a novel taxonomy to measure the cumulative effect of affective factors by accounting for the uniqueness of each individual, and how they project their distinct personalities or ‘social presence’ to build rapport within the group. The hypothesis is that individuals exhibiting a high social presence are more likely to produce higher-quality feedback and more improved subsequent texts than those with a lower social presence. The paper concludes by illustrating how this taxonomy can be used to both test this hypothesis and gain further insight into the peer feedback process in future studies. Akadeemiliste tekstide tagasisides esineva afektiivse keelekasutuse mootmine uudse lahenemisviisiga Ingliskeelsete teadusartiklite avaldamine on sageli uks akadeemilise edasijoudmise eeltingimusi. Seeparast muutub uha olulisemaks selliste toimivate oppemeetodite valjatootamine, mis aitaksid Eesti ulikoolides oppivatel uliopilastel arendada akadeemiliste tekstide kirjutamise oskust voorkeelena (L2) opitud inglise keeles. Uks voimalikke meetodeid on moodustada vaikesed kirjutamisruhmad, kus koik liikmed annavad regulaarselt tagasisidet teiste ruhmakaaslaste kirjutatu kohta. Niisugusel puhul voib tagasiside kommentaarides esinev afektiivne keelekasutus tugevasti mojutada teksti autori ja hindaja vahelisi suhteid. See omakorda voib maarata, kas tekstikirjutaja votab tehtud markusi oma too edaspidisel redigeerimisel arvesse voi mitte. Artiklis on vaadeldud, kas on voimalik kasutada uudset lahenemisviisi, et moota uhes magistrioppe uliopilaste L2 kirjutamisruhmas afektiivseid tegureid tagasisidestamise protsessis. Esitatav lahenemisviis on uks sellise metoodika aspekt, mille kaudu uuritakse, kuidas afektiivsed tegurid voivad mojutada vastastikuse tagasiside protsessi; konealune uuring on uhes Eesti ulikoolis labiviidava pikiuuringu osa. Uudne lahenemisviis moodab afektiivsete tegurite kumulatiivset moju, vottes arvesse iga isiku eripara ja seda, kuidas aja jooksul konkreetne isiksus avaldub ehk milline on tema sotsiaalne kohalolu emotsioonide valjendamisel ning grupikuuluvuse loomisel ja hoidmisel. Konealust lahenemisviisi kasutatakse nii ruhma kui ka iga isiku sotsiaalse kohalolu mootmiseks. Pustitatud hupoteesi kohaselt on toenaoline, et suure kohalolufaktoriga tagasisidestajad ja autorid annavad vastavalt kvaliteetsemat tagasisidet ja koostavad lopuks parema teksti kui need, kelle kohalolufaktor on vaike. Lahenemisviisi aluseks on sotsiaalkultuurilisel teoorial pohinev mudel, mis on kinnistunud sotsiaalkonstruktivistlikus paradigmas. Too jareldustes on osutatud, kuidas saab seda lahenemisviisi edaspidi kasutada nii kvantitatiivsetes kui ka kvalitatiivsetes uurimismeetodites.