{"title":"在爱沙尼亚实施内容和语言综合学习:学科和语言教师的视角","authors":"Anna Dvorjaninova, Ene Alas","doi":"10.5128/ERYA14.03","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"The article discusses a study exploring teacher concerns related to implementing the Content and Language Integrated Learning (CLIL) approach to subject teaching, using English as the medium of instruction. Responses to a questionnaire study conducted among English and geography teachers reveal a reluctance to apply the approach in their own classrooms. The reason is the widespread belief that the approach benefits the development of language skills rather than subject knowledge advancement, marginalising the latter and thus undermining the overall achievement of curricular goals. Coupled with the English teachers’ admitted lack of subject-specific content knowledge, the subject teachers’ generally low estimate of their English language proficiency renders the prospect of incorporating the approach in the mainstream classrooms quite challenging. The latter is enhanced by the perceived lack of appropriate teaching materials, the temporal concerns related to developing a new course with accompanying materials and insufficient command of the respective methodology. *** Loimitud aine- ja keeleoppe (LAK) rakendamise voimalikkusest aine- ja keeleopetaja vaatenurgast Artikkel kajastab keeleopetajate ja aineopetajate murekohti kaardistanud uurimust, mis vaatles loimitud aine- ja keeleoppe (LAK) kui metoodika voimalikku kasutamist ainetunnis, kus oppekeeleks on inglise keel. Ankeetuuringus osalenud inglise keele ja geograafia opetajad suhtusid voimalikku LAK-oppe rakendamisse oma praktikas kahtlevalt. Pohjuseks on laialt levinud arvamus, et LAK-metoodika teenib pigem keeleoppe kui aineteadmiste edendamist viimast marginaliseerides ning seega oppekava eesmarkide saavutamist takistades. Kui lisada inglise keele opetajate nimetatud piiratud ainetundmine ja aineopetajate hindamine oma inglise keele oskus madalaks, vastavate oppematerjalide vahesus ning vahene ajaressurss, mis oleks vajalik uue kursuse ja selleks vajalike materjalide valjatootamiseks, siis tundub LAK-oppe rakendamine paljudele markimisvaarse katsumusena.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"40 1","pages":"41-57"},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2018-04-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"9","resultStr":"{\"title\":\"Implementing Content and Language Integrated Learning (CLIL) in Estonia: Subject and language teacher perspective\",\"authors\":\"Anna Dvorjaninova, Ene Alas\",\"doi\":\"10.5128/ERYA14.03\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"The article discusses a study exploring teacher concerns related to implementing the Content and Language Integrated Learning (CLIL) approach to subject teaching, using English as the medium of instruction. Responses to a questionnaire study conducted among English and geography teachers reveal a reluctance to apply the approach in their own classrooms. The reason is the widespread belief that the approach benefits the development of language skills rather than subject knowledge advancement, marginalising the latter and thus undermining the overall achievement of curricular goals. Coupled with the English teachers’ admitted lack of subject-specific content knowledge, the subject teachers’ generally low estimate of their English language proficiency renders the prospect of incorporating the approach in the mainstream classrooms quite challenging. The latter is enhanced by the perceived lack of appropriate teaching materials, the temporal concerns related to developing a new course with accompanying materials and insufficient command of the respective methodology. *** Loimitud aine- ja keeleoppe (LAK) rakendamise voimalikkusest aine- ja keeleopetaja vaatenurgast Artikkel kajastab keeleopetajate ja aineopetajate murekohti kaardistanud uurimust, mis vaatles loimitud aine- ja keeleoppe (LAK) kui metoodika voimalikku kasutamist ainetunnis, kus oppekeeleks on inglise keel. Ankeetuuringus osalenud inglise keele ja geograafia opetajad suhtusid voimalikku LAK-oppe rakendamisse oma praktikas kahtlevalt. Pohjuseks on laialt levinud arvamus, et LAK-metoodika teenib pigem keeleoppe kui aineteadmiste edendamist viimast marginaliseerides ning seega oppekava eesmarkide saavutamist takistades. Kui lisada inglise keele opetajate nimetatud piiratud ainetundmine ja aineopetajate hindamine oma inglise keele oskus madalaks, vastavate oppematerjalide vahesus ning vahene ajaressurss, mis oleks vajalik uue kursuse ja selleks vajalike materjalide valjatootamiseks, siis tundub LAK-oppe rakendamine paljudele markimisvaarse katsumusena.\",\"PeriodicalId\":35118,\"journal\":{\"name\":\"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat\",\"volume\":\"40 1\",\"pages\":\"41-57\"},\"PeriodicalIF\":0.0000,\"publicationDate\":\"2018-04-19\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"9\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.5128/ERYA14.03\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"Q2\",\"JCRName\":\"Arts and Humanities\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.5128/ERYA14.03","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}
引用次数: 9
摘要
本文讨论了一项研究,探讨了教师在以英语为教学媒介的学科教学中实施内容与语言整合学习(CLIL)方法的相关问题。对英语和地理教师进行的问卷调查显示,他们不愿意在自己的课堂上应用这种方法。原因是人们普遍认为,这种方法有利于语言技能的发展,而不是学科知识的进步,使后者边缘化,从而破坏了课程目标的总体实现。再加上英语教师承认缺乏特定学科的内容知识,学科教师普遍对自己的英语语言能力估计较低,这使得将该方法纳入主流课堂的前景相当具有挑战性。由于缺乏适当的教学材料、开发一门新课程并提供相关材料的暂时问题以及对相应方法的掌握不足,因而加强了后者。*** *限定限定- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -Ankeetuuringus的翻译结果:Ankeetuuringus的翻译结果:Ankeetuuringus的翻译结果:Ankeetuuringus的翻译结果:在laialt Pohjuseks levinud arvamus等LAK-metoodika teenib pigem keeleoppe亏aineteadmiste edendamist viimast marginaliseerides ning seega oppekava eesmarkide saavutamist takistades。Kui - lisada inglise keele opetajate nimetatle piiratud ainetajate hindamine oma inglise keele oskus madalaks, vastavate opetajate valskus nimetatus, vastavate opetajate nimetatus, vastavate opetajate nimetatus, vasavate opetajate nimetatus, miseks vajalik uue kursusk selleks vajalik materialiide valjatootamisaks, hisisundub lakoperakendamine paljudele markimisvaarse katsumusena。
Implementing Content and Language Integrated Learning (CLIL) in Estonia: Subject and language teacher perspective
The article discusses a study exploring teacher concerns related to implementing the Content and Language Integrated Learning (CLIL) approach to subject teaching, using English as the medium of instruction. Responses to a questionnaire study conducted among English and geography teachers reveal a reluctance to apply the approach in their own classrooms. The reason is the widespread belief that the approach benefits the development of language skills rather than subject knowledge advancement, marginalising the latter and thus undermining the overall achievement of curricular goals. Coupled with the English teachers’ admitted lack of subject-specific content knowledge, the subject teachers’ generally low estimate of their English language proficiency renders the prospect of incorporating the approach in the mainstream classrooms quite challenging. The latter is enhanced by the perceived lack of appropriate teaching materials, the temporal concerns related to developing a new course with accompanying materials and insufficient command of the respective methodology. *** Loimitud aine- ja keeleoppe (LAK) rakendamise voimalikkusest aine- ja keeleopetaja vaatenurgast Artikkel kajastab keeleopetajate ja aineopetajate murekohti kaardistanud uurimust, mis vaatles loimitud aine- ja keeleoppe (LAK) kui metoodika voimalikku kasutamist ainetunnis, kus oppekeeleks on inglise keel. Ankeetuuringus osalenud inglise keele ja geograafia opetajad suhtusid voimalikku LAK-oppe rakendamisse oma praktikas kahtlevalt. Pohjuseks on laialt levinud arvamus, et LAK-metoodika teenib pigem keeleoppe kui aineteadmiste edendamist viimast marginaliseerides ning seega oppekava eesmarkide saavutamist takistades. Kui lisada inglise keele opetajate nimetatud piiratud ainetundmine ja aineopetajate hindamine oma inglise keele oskus madalaks, vastavate oppematerjalide vahesus ning vahene ajaressurss, mis oleks vajalik uue kursuse ja selleks vajalike materjalide valjatootamiseks, siis tundub LAK-oppe rakendamine paljudele markimisvaarse katsumusena.