{"title":"开发c测试来衡量语言能力,作为技能测试的替代方案","authors":"Ingrid Sarapuu, Ene Alas","doi":"10.5128/ERYA12.14","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"The article investigates the properties of a c-test and its ability to measure test-takers’ overall English language proficiency in the Estonian context. For this purpose, prior research concerning c-test validity and reliability are consulted, and the c- test’s assets with relation to a skills-based proficiency evaluation instrument are sought. The article then discusses the process of developing a c-test following the procedure recommended by Grotjahn (1987) and Raatz and Klein-Braley (2002), and piloting it among Estonian gymnasium students who simultaneously took the skills-based national examination in the English language. Statistical analysis displays very strong correlations between the c-test results and those of the national examination, as well as with teacher evaluation of the test subjects’ proficiency, substantiating c-test’s viability as an economical language ability measure in contexts where quick appraisal of the respective ability is required. The study disclosed implications for language proficiency assessment practices as well as for the process of c-test development. C-test keeleoskuse mootmiseks osaoskustesti alternatiivina Artiklis vaadeldakse keelepadevust kui konstrukti ja naidatakse, kuidas konstrukti erinev defineerimine on viinud keeleoskuse testide erineva ulesehituseni, lahtudes sellest, kas keelt nahakse osaoskuste kogumina voi uhtse jagamatu oskusena. Vaadeldes keelt jagamatu oskusena on osaoskustel pohinevate testide korvale tekkinud teisi alternatiivseid testi-tuupe, millest uheks on c-test. Artiklis analuusitakse c-testi omadusi ning puutakse selgusele jouda, kas sellist testituupi on voimalik kasutada uldise inglise keele padevuse hindamiseks Eesti kontekstis. Lahtudes Grotjahni (1987) ning Raatzi ja Klein-Braley (2002) mudelist, vaadeldakse koigepealt c-testi koostamise ja administreerimise protsessi gumnaasiumi kontekstis paralleelselt riigieksamiga. C-testi katsetamise tulemusi vorreldakse seejarel samade gumnaasiumiopilaste poolt sooritatud osaoskustel pohineva keelepadevustesti tulemustega ning opilaste opetajapoolsete padevushinnangutega. Uurimusest selgub, et kuigi c-testil on olulisi puudusi, on c-testi korrelatsiooniindeksid nii osaoskustel pohineva padevustestiga kui ka opetajapoolsete hinnangutega vaga korged, lubades pidada c-testi usaldusvaarseks keeleoskuse hindamise instrumendiks, mille peamisteks eelisteks on testi koostamise suhteline kiirus ja madal administreerimiskulu.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"348 1","pages":"237-252"},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2016-05-06","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"1","resultStr":"{\"title\":\"Developing a c-test to measure language ability as an alternative to a skills-based test\",\"authors\":\"Ingrid Sarapuu, Ene Alas\",\"doi\":\"10.5128/ERYA12.14\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"The article investigates the properties of a c-test and its ability to measure test-takers’ overall English language proficiency in the Estonian context. For this purpose, prior research concerning c-test validity and reliability are consulted, and the c- test’s assets with relation to a skills-based proficiency evaluation instrument are sought. The article then discusses the process of developing a c-test following the procedure recommended by Grotjahn (1987) and Raatz and Klein-Braley (2002), and piloting it among Estonian gymnasium students who simultaneously took the skills-based national examination in the English language. Statistical analysis displays very strong correlations between the c-test results and those of the national examination, as well as with teacher evaluation of the test subjects’ proficiency, substantiating c-test’s viability as an economical language ability measure in contexts where quick appraisal of the respective ability is required. The study disclosed implications for language proficiency assessment practices as well as for the process of c-test development. C-test keeleoskuse mootmiseks osaoskustesti alternatiivina Artiklis vaadeldakse keelepadevust kui konstrukti ja naidatakse, kuidas konstrukti erinev defineerimine on viinud keeleoskuse testide erineva ulesehituseni, lahtudes sellest, kas keelt nahakse osaoskuste kogumina voi uhtse jagamatu oskusena. Vaadeldes keelt jagamatu oskusena on osaoskustel pohinevate testide korvale tekkinud teisi alternatiivseid testi-tuupe, millest uheks on c-test. Artiklis analuusitakse c-testi omadusi ning puutakse selgusele jouda, kas sellist testituupi on voimalik kasutada uldise inglise keele padevuse hindamiseks Eesti kontekstis. Lahtudes Grotjahni (1987) ning Raatzi ja Klein-Braley (2002) mudelist, vaadeldakse koigepealt c-testi koostamise ja administreerimise protsessi gumnaasiumi kontekstis paralleelselt riigieksamiga. C-testi katsetamise tulemusi vorreldakse seejarel samade gumnaasiumiopilaste poolt sooritatud osaoskustel pohineva keelepadevustesti tulemustega ning opilaste opetajapoolsete padevushinnangutega. Uurimusest selgub, et kuigi c-testil on olulisi puudusi, on c-testi korrelatsiooniindeksid nii osaoskustel pohineva padevustestiga kui ka opetajapoolsete hinnangutega vaga korged, lubades pidada c-testi usaldusvaarseks keeleoskuse hindamise instrumendiks, mille peamisteks eelisteks on testi koostamise suhteline kiirus ja madal administreerimiskulu.\",\"PeriodicalId\":35118,\"journal\":{\"name\":\"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat\",\"volume\":\"348 1\",\"pages\":\"237-252\"},\"PeriodicalIF\":0.0000,\"publicationDate\":\"2016-05-06\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"1\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.5128/ERYA12.14\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"Q2\",\"JCRName\":\"Arts and Humanities\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.5128/ERYA12.14","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}
引用次数: 1
摘要
本文调查了c测试的性质及其在爱沙尼亚上下文中衡量考生整体英语语言能力的能力。为此,我们参考了前人关于c测试效度和信度的研究,并寻求c测试与基于技能的能力评估工具相关的资产。然后,本文讨论了按照Grotjahn(1987)和Raatz和Klein-Braley(2002)推荐的程序开发c测试的过程,并在同时参加英语技能国家考试的爱沙尼亚体育馆学生中进行试点。统计分析显示,c-test成绩与国家考试成绩之间以及与教师对测试对象熟练程度的评价之间存在很强的相关性,这证实了c-test在需要快速评估各自能力的环境中作为一种经济的语言能力测量方法的可行性。该研究揭示了对语言能力评估实践以及c-test开发过程的启示。C-test keeleoskuse mootmiseks osaoskustestei alternatikis Artiklis vaadeldakse keeleoskuse kui konstrukti ja naidatakse, kuidas konstrukti erinev定义erineme on viviud keeleoskuse testest erineva uesehituseni, lahtudes selest, kas keelet nahakse osaoskusste kogumina voi uhtse jagamatu oskusena。在c-test中,最小周长为1周,最小周长为1周。Artiklis analuusitaki - testaki - omadusi - testaki - selgusele - jouda,如卖方testaki - testaki - voimalik - kasutada,如卖方testaki - testaki - contekstis。Lahtudes Grotjahni (1987) ning Raatzi ja Klein-Braley(2002)的经济学家,vaadeldakse koigepetal - kostamise ja administrative prosessi gumnaasiumi kontekstis paralleelself riigieksamiga。C-testi katsetamise tulemusi vorreldakse seejarel samade gumnaasumiopilaste poolt sooritatud osaoskustel pohineva keelepadevustesti tulemustega ning opilaste opetajapolsete padevushinangutega。在olulisi Uurimusest selgub等kuigi c-testil puudusi,在c-testi korrelatsiooniindeksid nii osaoskustel pohineva padevustestiga亏ka opetajapoolsete hinnangutega vaga korged, lubades pidada c-testi usaldusvaarseks keeleoskuse hindamise instrumendiks,千peamisteks eelisteks在包括koostamise suhteline kiirus ja马达尔administreerimiskulu。
Developing a c-test to measure language ability as an alternative to a skills-based test
The article investigates the properties of a c-test and its ability to measure test-takers’ overall English language proficiency in the Estonian context. For this purpose, prior research concerning c-test validity and reliability are consulted, and the c- test’s assets with relation to a skills-based proficiency evaluation instrument are sought. The article then discusses the process of developing a c-test following the procedure recommended by Grotjahn (1987) and Raatz and Klein-Braley (2002), and piloting it among Estonian gymnasium students who simultaneously took the skills-based national examination in the English language. Statistical analysis displays very strong correlations between the c-test results and those of the national examination, as well as with teacher evaluation of the test subjects’ proficiency, substantiating c-test’s viability as an economical language ability measure in contexts where quick appraisal of the respective ability is required. The study disclosed implications for language proficiency assessment practices as well as for the process of c-test development. C-test keeleoskuse mootmiseks osaoskustesti alternatiivina Artiklis vaadeldakse keelepadevust kui konstrukti ja naidatakse, kuidas konstrukti erinev defineerimine on viinud keeleoskuse testide erineva ulesehituseni, lahtudes sellest, kas keelt nahakse osaoskuste kogumina voi uhtse jagamatu oskusena. Vaadeldes keelt jagamatu oskusena on osaoskustel pohinevate testide korvale tekkinud teisi alternatiivseid testi-tuupe, millest uheks on c-test. Artiklis analuusitakse c-testi omadusi ning puutakse selgusele jouda, kas sellist testituupi on voimalik kasutada uldise inglise keele padevuse hindamiseks Eesti kontekstis. Lahtudes Grotjahni (1987) ning Raatzi ja Klein-Braley (2002) mudelist, vaadeldakse koigepealt c-testi koostamise ja administreerimise protsessi gumnaasiumi kontekstis paralleelselt riigieksamiga. C-testi katsetamise tulemusi vorreldakse seejarel samade gumnaasiumiopilaste poolt sooritatud osaoskustel pohineva keelepadevustesti tulemustega ning opilaste opetajapoolsete padevushinnangutega. Uurimusest selgub, et kuigi c-testil on olulisi puudusi, on c-testi korrelatsiooniindeksid nii osaoskustel pohineva padevustestiga kui ka opetajapoolsete hinnangutega vaga korged, lubades pidada c-testi usaldusvaarseks keeleoskuse hindamise instrumendiks, mille peamisteks eelisteks on testi koostamise suhteline kiirus ja madal administreerimiskulu.