将爱沙尼亚语在国外的母语教学重新定义为一种跨国现象

Q2 Arts and Humanities
Maarja Siiner
{"title":"将爱沙尼亚语在国外的母语教学重新定义为一种跨国现象","authors":"Maarja Siiner","doi":"10.5128/erya13.11","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"The governmental initiative called the Compatriots Programme, which supports language tuition in Estonian schools and societies abroad, reveals an increased interest in developing intergenerational language transmission in the growing Estonian diaspora. This transnational language political activity signals a new era in language policy, where nation states are increasingly decentralized by migration. The evaluation of the program furthermore reveals that organizing such schools requires a willingness to take language political agency, typically conducted by well-educated and well-integrated resourceful transnational multilingual parents. The present article outlines the results of an ethnographic study of the process of establishing the Estonian School in Copenhagen. This step has demanded a change in the mindset still prevailing in Estonia that language political activities, such as planning language acquisition, are solely the responsibility of the state. Since the prevailing language ideology in Denmark is not favorable towards multilingualism in migrant languages, intergenerational language transmission furthermore presupposes a feeling of ownership of the language and high language self-esteem.  \"Hargmaise keelepoliitika sund. Eesti keeleoppe korraldamise voimalikkusest valismaal Taani naitel\" Hargmaisus, kasvav valjarandajate arv ja sellega ka eesti keele raakijate hulk valismaal on jatnud oma jalje eesti keelepoliitikale. Kui varem uuriti peamiselt seda, kuidas eesti keel muukeelses kontekstis muutub, siis viimasel kumnendil on riik asunud aktiivselt toetama eesti keele jatkuvat kasutamist valismaal, rahastades rahvuskaaslaste programmi abil haridusprogramme. Kuid millised faktorid maaravad selle, kas uus eestlaste polvkond oskab ja tahab eesti keelt raakida? Artikkel hindab etnograafilises ja sotsiolingvistilises votmes Kopenhaagenis kolm aastat tegutsenud Eesti Kooli ja Lasteklubi naitel, millised on keelekasutust soodustava tegevuse reaalsed valjakutsed. Selle moistmiseks on vaja analuusida nii Eesti kui Taani keelehariduse poliitikat, aga ka seda, kuidas hargmaisus mojutab uute polvkondade suhet emakeelega.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"173 1","pages":"171-185"},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2017-04-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"2","resultStr":"{\"title\":\"Re-conceptualizing mother tongue tuition of Estonian abroad as a transnational phenomenon\",\"authors\":\"Maarja Siiner\",\"doi\":\"10.5128/erya13.11\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"The governmental initiative called the Compatriots Programme, which supports language tuition in Estonian schools and societies abroad, reveals an increased interest in developing intergenerational language transmission in the growing Estonian diaspora. This transnational language political activity signals a new era in language policy, where nation states are increasingly decentralized by migration. The evaluation of the program furthermore reveals that organizing such schools requires a willingness to take language political agency, typically conducted by well-educated and well-integrated resourceful transnational multilingual parents. The present article outlines the results of an ethnographic study of the process of establishing the Estonian School in Copenhagen. This step has demanded a change in the mindset still prevailing in Estonia that language political activities, such as planning language acquisition, are solely the responsibility of the state. Since the prevailing language ideology in Denmark is not favorable towards multilingualism in migrant languages, intergenerational language transmission furthermore presupposes a feeling of ownership of the language and high language self-esteem.  \\\"Hargmaise keelepoliitika sund. Eesti keeleoppe korraldamise voimalikkusest valismaal Taani naitel\\\" Hargmaisus, kasvav valjarandajate arv ja sellega ka eesti keele raakijate hulk valismaal on jatnud oma jalje eesti keelepoliitikale. Kui varem uuriti peamiselt seda, kuidas eesti keel muukeelses kontekstis muutub, siis viimasel kumnendil on riik asunud aktiivselt toetama eesti keele jatkuvat kasutamist valismaal, rahastades rahvuskaaslaste programmi abil haridusprogramme. Kuid millised faktorid maaravad selle, kas uus eestlaste polvkond oskab ja tahab eesti keelt raakida? Artikkel hindab etnograafilises ja sotsiolingvistilises votmes Kopenhaagenis kolm aastat tegutsenud Eesti Kooli ja Lasteklubi naitel, millised on keelekasutust soodustava tegevuse reaalsed valjakutsed. Selle moistmiseks on vaja analuusida nii Eesti kui Taani keelehariduse poliitikat, aga ka seda, kuidas hargmaisus mojutab uute polvkondade suhet emakeelega.\",\"PeriodicalId\":35118,\"journal\":{\"name\":\"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat\",\"volume\":\"173 1\",\"pages\":\"171-185\"},\"PeriodicalIF\":0.0000,\"publicationDate\":\"2017-04-19\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"2\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.5128/erya13.11\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"Q2\",\"JCRName\":\"Arts and Humanities\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.5128/erya13.11","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}
引用次数: 2

摘要

政府的“同胞方案”倡议支持爱沙尼亚学校和国外社团的语言教学,这表明越来越有兴趣在日益增长的爱沙尼亚侨民中发展代际语言传播。这种跨国语言政治活动标志着语言政策进入了一个新时代,在这个时代,民族国家因移民而日益分散。对该计划的评估进一步表明,组织这样的学校需要愿意采取语言政治机构,通常由受过良好教育和良好整合资源的跨国多语种父母进行。本文概述了在哥本哈根建立爱沙尼亚学校过程的人种学研究结果。这一步骤要求改变爱沙尼亚仍然普遍存在的一种观念,即语言政治活动,例如规划语言学习,完全是国家的责任。由于丹麦主流的语言意识形态不利于移民语言的多语化,因此代际语言传播的先决条件是对语言的所有权和高度的语言自尊。“Hargmaise keelepoliitika sound”。这句话的意思是:“我的意思是,我的意思是,我的意思是,我的意思是,我的意思是,我的意思是,我的意思是,我的意思是,我的意思是,我的意思是,我的意思是,我的意思是,我的意思是,我的意思是,我的意思是。”亏varem uuriti peamiselt seda、kuidas eesti龙骨muukeelses kontekstis muutub,他们viimasel kumnendil在riik asunud aktiivselt toetama eesti基尔jatkuvat kasutamist valismaal, rahastades rahvuskaaslaste programmi abil haridusprogramme。在数百万美元的假马甲销售中,我们看到了最受欢迎的波兰人,以及最受欢迎的波兰人。Artikkel hintnografilises和sotsiolingvisilises vovokhanhagenis kolm和teesti Kooli和lassteklubi naitel,在keelekkasutust上花费了大量的时间和金钱,以获得了大量的资金。卖湿,对vaja analuusida niestii, Taani keelehaiduse poliitikat, aga ka seda, kuidas hargmaisus mojutab, polvkondade甜,emakeelega。
本文章由计算机程序翻译,如有差异,请以英文原文为准。
Re-conceptualizing mother tongue tuition of Estonian abroad as a transnational phenomenon
The governmental initiative called the Compatriots Programme, which supports language tuition in Estonian schools and societies abroad, reveals an increased interest in developing intergenerational language transmission in the growing Estonian diaspora. This transnational language political activity signals a new era in language policy, where nation states are increasingly decentralized by migration. The evaluation of the program furthermore reveals that organizing such schools requires a willingness to take language political agency, typically conducted by well-educated and well-integrated resourceful transnational multilingual parents. The present article outlines the results of an ethnographic study of the process of establishing the Estonian School in Copenhagen. This step has demanded a change in the mindset still prevailing in Estonia that language political activities, such as planning language acquisition, are solely the responsibility of the state. Since the prevailing language ideology in Denmark is not favorable towards multilingualism in migrant languages, intergenerational language transmission furthermore presupposes a feeling of ownership of the language and high language self-esteem.  "Hargmaise keelepoliitika sund. Eesti keeleoppe korraldamise voimalikkusest valismaal Taani naitel" Hargmaisus, kasvav valjarandajate arv ja sellega ka eesti keele raakijate hulk valismaal on jatnud oma jalje eesti keelepoliitikale. Kui varem uuriti peamiselt seda, kuidas eesti keel muukeelses kontekstis muutub, siis viimasel kumnendil on riik asunud aktiivselt toetama eesti keele jatkuvat kasutamist valismaal, rahastades rahvuskaaslaste programmi abil haridusprogramme. Kuid millised faktorid maaravad selle, kas uus eestlaste polvkond oskab ja tahab eesti keelt raakida? Artikkel hindab etnograafilises ja sotsiolingvistilises votmes Kopenhaagenis kolm aastat tegutsenud Eesti Kooli ja Lasteklubi naitel, millised on keelekasutust soodustava tegevuse reaalsed valjakutsed. Selle moistmiseks on vaja analuusida nii Eesti kui Taani keelehariduse poliitikat, aga ka seda, kuidas hargmaisus mojutab uute polvkondade suhet emakeelega.
求助全文
通过发布文献求助,成功后即可免费获取论文全文。 去求助
来源期刊
Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat
Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat Arts and Humanities-Language and Linguistics
CiteScore
0.90
自引率
0.00%
发文量
19
审稿时长
28 weeks
×
引用
GB/T 7714-2015
复制
MLA
复制
APA
复制
导出至
BibTeX EndNote RefMan NoteFirst NoteExpress
×
提示
您的信息不完整,为了账户安全,请先补充。
现在去补充
×
提示
您因"违规操作"
具体请查看互助需知
我知道了
×
提示
确定
请完成安全验证×
copy
已复制链接
快去分享给好友吧!
我知道了
右上角分享
点击右上角分享
0
联系我们:info@booksci.cn Book学术提供免费学术资源搜索服务,方便国内外学者检索中英文文献。致力于提供最便捷和优质的服务体验。 Copyright © 2023 布克学术 All rights reserved.
京ICP备2023020795号-1
ghs 京公网安备 11010802042870号
Book学术文献互助
Book学术文献互助群
群 号:481959085
Book学术官方微信