{"title":"翻译作为外语课堂多模态交际中生词的意义建构者","authors":"Eva Ingerpuu-Rümmel","doi":"10.5128/ERYA14.04","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"In the past twenty years, there has been growing interest in the role of translation in foreign language teaching. At the same time, throughout the world, language teaching is dominated by the communicative approach, which prefers to avoid translation during language classes. This means that when an unknown word appears, the teacher and students attempt to construct its meaning with the assistance of the foreign language only. Interaction in language classes is more than merely verbal expression. There are many ways of constructing meaning – in addition to words, meaning can be constructed with the help of gestures, as well as by using space and objects. There are still few studies on the meaning construction for new words in the multimodal communication of foreign language classrooms. The aim of this paper is to study the use of translation in the process of constructing word meaning in multimodal classroom interaction. The research is based on Estonian and French classes at a university in Estonia. The results draw on audiovisual material and the questionnaire responses of class participants. 110 communicative episodes have been chosen from video recordings and studied with the help of micro-level multimodal discourse analysis. The research results show that translation was used during the French classes on thirty occasions, but only once during the Estonian classes. Besides translation, target language and gestures are used to construct meaning for the new words. Translation is applied in communicative episodes in two ways: it is either the only resource that constructs meaning for a word or it presents itself in combination with other resources. *** Tolkimine kui tahenduse konstrueerija uuele sonale voorkeeletunni multimodaalses suhtluses Viimasel kahekumnel aastal on Laanes uuesti hakanud kasvama huvi tolkimise rolli vastu voorkeele opetamisel. Samal ajal on ule maailma valdav kommunikatiivne lahenemine, mis eelistab tolkimise valtimist keeletunnis. See tahendab, et kui esile kerkib opilastele tundmatu sona, siis puuavad opetaja ja opilased konstrueerida sonale tahendust uksnes opitava keele abiga. Keeletunnis suhtlemine on aga enam kui verbaalne valjendus. Inimestel on tahenduse loomiseks mitmeid vahendeid – lisaks sonadele naiteks žestid, kujutised, ruumi ja objektide kasutamine. Uutele sonadele tahenduse konstrueerimist voorkeeletunni multimodaalses suhtluses on senini veel vahe uuritud. Kaesoleva artikli eesmark on uurida tolkimise kasutamist sonadele tahenduse konstrueerimisel klassiruumi multimodaalses suhtluses. Uurimistoo aluseks on kaks eesti ja kaks prantsuse keele voorkeelena tundi Eesti ulikoolis. Materjali kogumiseks on kasutatud audiovisuaalset salvestamist ning osalejate taidetud ankeete. Videomaterjalist valitud 110 suhtlusepisoodile on rakendatud multimodaalse diskursuse analuusi mikrotasandil. Uurimistulemused naitavad, et prantsuse keele tundides esines tolkimist kolmekumnel ja eesti keele tundides uhel korral. Lisaks tolkimisele kasutatakse sonavarale tahenduse konstrueerimiseks ka opitavat keelt ja žeste. Tolkimine esi neb suhtlusepisoodides kahel viisil: ainsa tahendust konstrueeriva vahendina voi kombinatsioonis teiste vahenditega.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"10 1","pages":"59-76"},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2018-04-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"1","resultStr":"{\"title\":\"Translation as meaning constructor for new words in the multimodal communication of foreign language classrooms\",\"authors\":\"Eva Ingerpuu-Rümmel\",\"doi\":\"10.5128/ERYA14.04\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"In the past twenty years, there has been growing interest in the role of translation in foreign language teaching. At the same time, throughout the world, language teaching is dominated by the communicative approach, which prefers to avoid translation during language classes. This means that when an unknown word appears, the teacher and students attempt to construct its meaning with the assistance of the foreign language only. Interaction in language classes is more than merely verbal expression. There are many ways of constructing meaning – in addition to words, meaning can be constructed with the help of gestures, as well as by using space and objects. There are still few studies on the meaning construction for new words in the multimodal communication of foreign language classrooms. The aim of this paper is to study the use of translation in the process of constructing word meaning in multimodal classroom interaction. The research is based on Estonian and French classes at a university in Estonia. The results draw on audiovisual material and the questionnaire responses of class participants. 110 communicative episodes have been chosen from video recordings and studied with the help of micro-level multimodal discourse analysis. The research results show that translation was used during the French classes on thirty occasions, but only once during the Estonian classes. Besides translation, target language and gestures are used to construct meaning for the new words. Translation is applied in communicative episodes in two ways: it is either the only resource that constructs meaning for a word or it presents itself in combination with other resources. *** Tolkimine kui tahenduse konstrueerija uuele sonale voorkeeletunni multimodaalses suhtluses Viimasel kahekumnel aastal on Laanes uuesti hakanud kasvama huvi tolkimise rolli vastu voorkeele opetamisel. Samal ajal on ule maailma valdav kommunikatiivne lahenemine, mis eelistab tolkimise valtimist keeletunnis. See tahendab, et kui esile kerkib opilastele tundmatu sona, siis puuavad opetaja ja opilased konstrueerida sonale tahendust uksnes opitava keele abiga. Keeletunnis suhtlemine on aga enam kui verbaalne valjendus. Inimestel on tahenduse loomiseks mitmeid vahendeid – lisaks sonadele naiteks žestid, kujutised, ruumi ja objektide kasutamine. Uutele sonadele tahenduse konstrueerimist voorkeeletunni multimodaalses suhtluses on senini veel vahe uuritud. Kaesoleva artikli eesmark on uurida tolkimise kasutamist sonadele tahenduse konstrueerimisel klassiruumi multimodaalses suhtluses. Uurimistoo aluseks on kaks eesti ja kaks prantsuse keele voorkeelena tundi Eesti ulikoolis. Materjali kogumiseks on kasutatud audiovisuaalset salvestamist ning osalejate taidetud ankeete. Videomaterjalist valitud 110 suhtlusepisoodile on rakendatud multimodaalse diskursuse analuusi mikrotasandil. Uurimistulemused naitavad, et prantsuse keele tundides esines tolkimist kolmekumnel ja eesti keele tundides uhel korral. Lisaks tolkimisele kasutatakse sonavarale tahenduse konstrueerimiseks ka opitavat keelt ja žeste. Tolkimine esi neb suhtlusepisoodides kahel viisil: ainsa tahendust konstrueeriva vahendina voi kombinatsioonis teiste vahenditega.\",\"PeriodicalId\":35118,\"journal\":{\"name\":\"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat\",\"volume\":\"10 1\",\"pages\":\"59-76\"},\"PeriodicalIF\":0.0000,\"publicationDate\":\"2018-04-19\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"1\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.5128/ERYA14.04\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"Q2\",\"JCRName\":\"Arts and Humanities\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.5128/ERYA14.04","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}
引用次数: 1
摘要
在过去的二十年里,人们对翻译在外语教学中的作用越来越感兴趣。与此同时,在世界范围内,语言教学以交际法为主,在语言课堂上尽量避免翻译。这意味着,当一个未知的单词出现时,教师和学生试图仅借助外语来构建其意义。语言课堂上的互动不仅仅是口头表达。构建意义的方式有很多种——除了文字,还可以借助手势、空间和物体来构建意义。对外语课堂多模态交际中新词意义建构的研究尚不多见。本文的目的是研究在多模态课堂互动中,翻译在词义建构过程中的作用。这项研究是基于爱沙尼亚一所大学的爱沙尼亚语和法语课程。研究结果利用了视听资料和课堂参与者的问卷回答。本文采用微观层面的多模态语篇分析方法对110个交际片段进行了研究。研究结果表明,翻译在法语课上使用了30次,而在爱沙尼亚语课上只使用了一次。除了翻译之外,目的语和手势也被用来为新单词构建意义。翻译在交际事件中的作用有两种:一种是作为唯一的资源来构建一个词的意义,另一种是与其他资源结合在一起。*** Tolkimine kui - taenduse konstrueerija uele sonale voorkeeletunni multimodalses suhtluses Viimasel kahekumnel aastal on Laanes uesti hakanud kasvama huvi tolkimise rolli vastu voorkeelopetamisel。Samal ajal on ule maailma valdav communatiatineine,他是一名共产主义者。参见tahendab, et kui esile kerkib opilastele tundmatu sona, siis puavad opetaja ja opilased konstrueerida sonale tahendeses opitava keele abiga。龙舌兰属真菌的研究。本文研究了一种新的方法,即在不同的环境中使用不同的方法,如:使用不同的方法,使用不同的方法。uuelsona是一种基于多模态分析的多模态分析方法。对多模态多模态超声超声超声成像的实验研究。乌里米斯托(uurimstok)在他的眼睛上停留了几周,在他的眼睛上停留了几周,在他的眼睛上停留了几周。本论文主要探讨了音像学在音像学研究中的应用,以及音像学在音像学研究中的应用。视频物质学的有效性:110 .基于多模态数据的多模态数据分析。uurimistulleum使用了naitavad,而在kimist kolmekumnel中则使用了keleletundides,而在kimist kolmekumnel中则使用了keleletundides。Lisaks tolkimisele kasutatakse sonavarale taenduse konstrueerimiseks ka opitavat keelt ja žeste。托尔金是一名新出生的人,他的名字叫“我的孩子”,名字叫“我的孩子”,名字叫“我的孩子”。
Translation as meaning constructor for new words in the multimodal communication of foreign language classrooms
In the past twenty years, there has been growing interest in the role of translation in foreign language teaching. At the same time, throughout the world, language teaching is dominated by the communicative approach, which prefers to avoid translation during language classes. This means that when an unknown word appears, the teacher and students attempt to construct its meaning with the assistance of the foreign language only. Interaction in language classes is more than merely verbal expression. There are many ways of constructing meaning – in addition to words, meaning can be constructed with the help of gestures, as well as by using space and objects. There are still few studies on the meaning construction for new words in the multimodal communication of foreign language classrooms. The aim of this paper is to study the use of translation in the process of constructing word meaning in multimodal classroom interaction. The research is based on Estonian and French classes at a university in Estonia. The results draw on audiovisual material and the questionnaire responses of class participants. 110 communicative episodes have been chosen from video recordings and studied with the help of micro-level multimodal discourse analysis. The research results show that translation was used during the French classes on thirty occasions, but only once during the Estonian classes. Besides translation, target language and gestures are used to construct meaning for the new words. Translation is applied in communicative episodes in two ways: it is either the only resource that constructs meaning for a word or it presents itself in combination with other resources. *** Tolkimine kui tahenduse konstrueerija uuele sonale voorkeeletunni multimodaalses suhtluses Viimasel kahekumnel aastal on Laanes uuesti hakanud kasvama huvi tolkimise rolli vastu voorkeele opetamisel. Samal ajal on ule maailma valdav kommunikatiivne lahenemine, mis eelistab tolkimise valtimist keeletunnis. See tahendab, et kui esile kerkib opilastele tundmatu sona, siis puuavad opetaja ja opilased konstrueerida sonale tahendust uksnes opitava keele abiga. Keeletunnis suhtlemine on aga enam kui verbaalne valjendus. Inimestel on tahenduse loomiseks mitmeid vahendeid – lisaks sonadele naiteks žestid, kujutised, ruumi ja objektide kasutamine. Uutele sonadele tahenduse konstrueerimist voorkeeletunni multimodaalses suhtluses on senini veel vahe uuritud. Kaesoleva artikli eesmark on uurida tolkimise kasutamist sonadele tahenduse konstrueerimisel klassiruumi multimodaalses suhtluses. Uurimistoo aluseks on kaks eesti ja kaks prantsuse keele voorkeelena tundi Eesti ulikoolis. Materjali kogumiseks on kasutatud audiovisuaalset salvestamist ning osalejate taidetud ankeete. Videomaterjalist valitud 110 suhtlusepisoodile on rakendatud multimodaalse diskursuse analuusi mikrotasandil. Uurimistulemused naitavad, et prantsuse keele tundides esines tolkimist kolmekumnel ja eesti keele tundides uhel korral. Lisaks tolkimisele kasutatakse sonavarale tahenduse konstrueerimiseks ka opitavat keelt ja žeste. Tolkimine esi neb suhtlusepisoodides kahel viisil: ainsa tahendust konstrueeriva vahendina voi kombinatsioonis teiste vahenditega.