{"title":"爱沙尼亚保留地21。世纪","authors":"A. Põldvee, M. Seppel","doi":"10.3176/hist.2020.1.03","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Viimased veerandsada aastat on andnud Eesti ajalookirjutusele „varauusaja“ – selline periodiseeriv mää ratlus eestikeelsetes uurimustes enne 1990. aastaid puudus. Laias laastus hõlmab varauusaja ajalooperiood kolme sajandit (1500‒1800). 1990. aastatest alanud põlvkonnavahetuse esimeseks oluliseks tulemuseks võib pidada kolme mitmeköitelise üldkäsitluse ilmumist. Alates millenniumivahetusest on ajalooalaste doktoritööde arv, sh varauusajast (kokku üle 30), plahvatuslikult kasvanud. Käsikäes avastusliku ja uuen dusliku uurimistööga on käinud temaatiline avardumine ja jõudsalt laienenud allikaline baas. Lagunenud on distsipliine eraldavad barjäärid ning muutunud ka kirjutusviisid ja vaatlusnurgad. Viimase paarikümne aasta 16.‒18. sajandi uurimise teemavalikus ei domineeri enam poliitiline ajalugu, agraarajalugu ega ajalooline demograafia, vaid kultuuriajalugu, seda kõige laiemas tähenduses.","PeriodicalId":40943,"journal":{"name":"Acta Historica Tallinnensia","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.2000,"publicationDate":"2020-01-01","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":"{\"title\":\"EESTI VARAUUSAJA UURIMINE 21. SAJANDIL\",\"authors\":\"A. Põldvee, M. Seppel\",\"doi\":\"10.3176/hist.2020.1.03\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"Viimased veerandsada aastat on andnud Eesti ajalookirjutusele „varauusaja“ – selline periodiseeriv mää ratlus eestikeelsetes uurimustes enne 1990. aastaid puudus. Laias laastus hõlmab varauusaja ajalooperiood kolme sajandit (1500‒1800). 1990. aastatest alanud põlvkonnavahetuse esimeseks oluliseks tulemuseks võib pidada kolme mitmeköitelise üldkäsitluse ilmumist. Alates millenniumivahetusest on ajalooalaste doktoritööde arv, sh varauusajast (kokku üle 30), plahvatuslikult kasvanud. Käsikäes avastusliku ja uuen dusliku uurimistööga on käinud temaatiline avardumine ja jõudsalt laienenud allikaline baas. Lagunenud on distsipliine eraldavad barjäärid ning muutunud ka kirjutusviisid ja vaatlusnurgad. Viimase paarikümne aasta 16.‒18. sajandi uurimise teemavalikus ei domineeri enam poliitiline ajalugu, agraarajalugu ega ajalooline demograafia, vaid kultuuriajalugu, seda kõige laiemas tähenduses.\",\"PeriodicalId\":40943,\"journal\":{\"name\":\"Acta Historica Tallinnensia\",\"volume\":null,\"pages\":null},\"PeriodicalIF\":0.2000,\"publicationDate\":\"2020-01-01\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"0\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Acta Historica Tallinnensia\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.3176/hist.2020.1.03\",\"RegionNum\":4,\"RegionCategory\":\"历史学\",\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"Q2\",\"JCRName\":\"HISTORY\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Acta Historica Tallinnensia","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.3176/hist.2020.1.03","RegionNum":4,"RegionCategory":"历史学","ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"HISTORY","Score":null,"Total":0}
Viimased veerandsada aastat on andnud Eesti ajalookirjutusele „varauusaja“ – selline periodiseeriv mää ratlus eestikeelsetes uurimustes enne 1990. aastaid puudus. Laias laastus hõlmab varauusaja ajalooperiood kolme sajandit (1500‒1800). 1990. aastatest alanud põlvkonnavahetuse esimeseks oluliseks tulemuseks võib pidada kolme mitmeköitelise üldkäsitluse ilmumist. Alates millenniumivahetusest on ajalooalaste doktoritööde arv, sh varauusajast (kokku üle 30), plahvatuslikult kasvanud. Käsikäes avastusliku ja uuen dusliku uurimistööga on käinud temaatiline avardumine ja jõudsalt laienenud allikaline baas. Lagunenud on distsipliine eraldavad barjäärid ning muutunud ka kirjutusviisid ja vaatlusnurgad. Viimase paarikümne aasta 16.‒18. sajandi uurimise teemavalikus ei domineeri enam poliitiline ajalugu, agraarajalugu ega ajalooline demograafia, vaid kultuuriajalugu, seda kõige laiemas tähenduses.