{"title":"1990年至2000年期间,爱沙尼亚翻译文学的调解和接受,参考德国文学","authors":"Triin van Doorslaer","doi":"10.22601/pet.2021.06.03","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Artiklis võetakse vaatluse alla saksakeelse tõlkekirjanduse olu kord Eestis aastatel 1990–2000 ning püütakse arutleda selle üle, kui palju aitavad tõlkija, tõlke kommenteerija, kirjastaja, lugeja ja tõlke arvustaja kaasa tõlketeksti spetsiifika hoidmisele. Lisaks vaadeldakse, kuidas muu tus saksakeelse kirjanduse kirjastamine, vahendamine ja vastuvõtt Ees tis pärast taasiseseisvumist, kui riik pööras pilgu pigem angloameerika kultuuriruumi suunas.","PeriodicalId":52210,"journal":{"name":"Philologia Estonica Tallinnensis","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2021-01-01","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":"{\"title\":\"Tõlkekirjanduse vahendamisest ja vastuvõtust Eestis aastatel 1990–2000 saksakeelse kirjanduse näitel [Mediation and reception of translated literature in Estonia between 1990–2000 with reference to German literature]\",\"authors\":\"Triin van Doorslaer\",\"doi\":\"10.22601/pet.2021.06.03\",\"DOIUrl\":null,\"url\":null,\"abstract\":\"Artiklis võetakse vaatluse alla saksakeelse tõlkekirjanduse olu kord Eestis aastatel 1990–2000 ning püütakse arutleda selle üle, kui palju aitavad tõlkija, tõlke kommenteerija, kirjastaja, lugeja ja tõlke arvustaja kaasa tõlketeksti spetsiifika hoidmisele. Lisaks vaadeldakse, kuidas muu tus saksakeelse kirjanduse kirjastamine, vahendamine ja vastuvõtt Ees tis pärast taasiseseisvumist, kui riik pööras pilgu pigem angloameerika kultuuriruumi suunas.\",\"PeriodicalId\":52210,\"journal\":{\"name\":\"Philologia Estonica Tallinnensis\",\"volume\":null,\"pages\":null},\"PeriodicalIF\":0.0000,\"publicationDate\":\"2021-01-01\",\"publicationTypes\":\"Journal Article\",\"fieldsOfStudy\":null,\"isOpenAccess\":false,\"openAccessPdf\":\"\",\"citationCount\":\"0\",\"resultStr\":null,\"platform\":\"Semanticscholar\",\"paperid\":null,\"PeriodicalName\":\"Philologia Estonica Tallinnensis\",\"FirstCategoryId\":\"1085\",\"ListUrlMain\":\"https://doi.org/10.22601/pet.2021.06.03\",\"RegionNum\":0,\"RegionCategory\":null,\"ArticlePicture\":[],\"TitleCN\":null,\"AbstractTextCN\":null,\"PMCID\":null,\"EPubDate\":\"\",\"PubModel\":\"\",\"JCR\":\"Q2\",\"JCRName\":\"Arts and Humanities\",\"Score\":null,\"Total\":0}","platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Philologia Estonica Tallinnensis","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.22601/pet.2021.06.03","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}
Tõlkekirjanduse vahendamisest ja vastuvõtust Eestis aastatel 1990–2000 saksakeelse kirjanduse näitel [Mediation and reception of translated literature in Estonia between 1990–2000 with reference to German literature]
Artiklis võetakse vaatluse alla saksakeelse tõlkekirjanduse olu kord Eestis aastatel 1990–2000 ning püütakse arutleda selle üle, kui palju aitavad tõlkija, tõlke kommenteerija, kirjastaja, lugeja ja tõlke arvustaja kaasa tõlketeksti spetsiifika hoidmisele. Lisaks vaadeldakse, kuidas muu tus saksakeelse kirjanduse kirjastamine, vahendamine ja vastuvõtt Ees tis pärast taasiseseisvumist, kui riik pööras pilgu pigem angloameerika kultuuriruumi suunas.