{"title":"Grammatikakategooriate sekundaarsest kasutusest: vene ja eesti ajavormid","authors":"Sirje Kupp-Sazonov, Irina Külmoja","doi":"10.5128/ERYA10.11","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Tanapaeva keeleteaduses uha aktuaalsemad tupoloogia- ja kontrastiivuuringud vajavad uhtlustatud grammatikakategooriate susteeme ning uheselt moistetavat terminoloogiat. Eesti keele grammatiliste vormide pohitahendusi on uuritud pohjalikult, kuid sekundaartahendused vajavad veel tahelepanu. Artiklis korvutatakse moningate eesti ja vene keele grammatikakategooriate esinemist ulekantud tahenduses, et naidata selliste kasutusviiside olulisust keele uurimise, opetamise ning samuti tolketeooria ja -praktika seisukohast. Pohitahelepanu on ajavormidel. Artikli teises pooles uritatakse sekundaartahendusi tahistavaid oskuskeelendeid analuusides leida sobivaimaid variante eesti keele grammatika jaoks. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.11","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"13 3 1","pages":"177-192"},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2014-04-01","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.5128/ERYA10.11","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}
引用次数: 0
Abstract
Tanapaeva keeleteaduses uha aktuaalsemad tupoloogia- ja kontrastiivuuringud vajavad uhtlustatud grammatikakategooriate susteeme ning uheselt moistetavat terminoloogiat. Eesti keele grammatiliste vormide pohitahendusi on uuritud pohjalikult, kuid sekundaartahendused vajavad veel tahelepanu. Artiklis korvutatakse moningate eesti ja vene keele grammatikakategooriate esinemist ulekantud tahenduses, et naidata selliste kasutusviiside olulisust keele uurimise, opetamise ning samuti tolketeooria ja -praktika seisukohast. Pohitahelepanu on ajavormidel. Artikli teises pooles uritatakse sekundaartahendusi tahistavaid oskuskeelendeid analuusides leida sobivaimaid variante eesti keele grammatika jaoks. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.11