Eesti ja soome keele vastastikune mõistmine üksiksõna- ja tekstitasandil: lingvistilised tegurid, mõistmisprotsess ja sümmeetria

Abstract

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.04 Artiklis kasitletakse kirjaliku eesti ja soome keele vastastikust moistmist uksiksona- ja tekstitasandil. Eesmark on selgitada, kas ja kuidas eesti- ja soomekeelsed keelekasutajad moistavad oma emakeele pohjal lahedast sugulaskeelt ilma sihtkeele oppimis- ja kasutuskogemuseta ning mille poolest erineb uksiksonade moistmine tervikteksti moistmisest. Moistmistestide vastuste ja osalejate eneserefleksiooni analuusi keskmes on kahe sihtkeele moistmise voimalik summeetria ning moistmisprotsessi mojutavad tegurid. Tulemuste pohjal osutusid eestikeelsed keelekasutajad edukamaks uksiksonatestis, eriti eesti ja soome keeles samatahenduslike kirjapildilt sarnaste sonade ning laen- ja voorsonade moistmisel, soomekeelsed keelekasutajad tervikteksti moistmisel. Molema sihtkeele moistmisel on otsustav keeltevahelise sarnasuse tunnetamine: toetutakse esmajoones eesti ja soome, aga ka muude varem opitud keelte ja sihtkeele sarnasusele, seostades seda metalingvistiliste ja uldteadmistega ning kontrollides oletusi lause-, loigu- ja tekstikontekstis. Kontekst toimib omalaadse filtrina, mis selekteerib keelekasutaja oletusi neid aktsepteerides voi tagasi lukates. Moistmisprotsessi komponentide jaotus ja suund varieeruvad indiviiditi ja soltuvad paljuski osalejate varasematest teadmistest ja kogemustest.