KEELE KESTLIKKUSE JA KAO KONSTRUEERIMINE POOLAVALIKES DISKURSUSTES

Q2 Arts and Humanities

Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat Pub Date : 2013-04-01 DOI:10.5128/ERYA9.09

K. Koreinik, Kristiina Praakli

{"title":"KEELE KESTLIKKUSE JA KAO KONSTRUEERIMINE POOLAVALIKES DISKURSUSTES","authors":"K. Koreinik, Kristiina Praakli","doi":"10.5128/ERYA9.09","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Artikli peaeesmark on analuusida keele kestlikkuse ja kao diskursiivset konstrueerimist Saksamaa ja Soome eestlaste ning setu ja voru keele kasutajate poolstruktureeritud intervjuude naitel. Intervjuuandmestik parineb koostooprojektist European Language Diversity for All (ELDIA), mille keskmes on vaikese konelejaskonnaga soome-ugri keeled tanapaeva mitmekeelsetes uhiskondades. Saksamaal ja Soomes elavad eestlased esindavad allohtoonseid keeleruhmi; setu- ja vorukeelsed moodustavad autohtoonsed Eesti keelekogukonnad, mille piiritlemine pole probleemitu. Koigi nimetatud kogukondade puhul on tegu mitmekeelsete eestlastega, kes on suuremal voi vahemal maaral sailitanud oma vahemuskeele enamuskeelses, vastavalt saksa-, soome- ja eestikeelses keeleruumis. Diskursusanaluusi korval vaadeldakse pogusalt, kuidas hindavad oma keeleoskust erinevas vanuses inimesed. Kogu keelekestlikkuse ja -kao diskursus on vaadeldav legitimatsioonidiskursusena, kus osalised argumenteerivad vahemuskeelte funktsioonide ja tuleviku ule. Uhe pohitulemusena voib esile tuua, et koik vaadeldud keelekogukonnad pusivad keelelise voi kultuurilise rikastamise diskursiivses raamistikus. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.09","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"21 1","pages":"131-148"},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2013-04-01","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"3","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.5128/ERYA9.09","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}

引用次数: 3

Abstract

Artikli peaeesmark on analuusida keele kestlikkuse ja kao diskursiivset konstrueerimist Saksamaa ja Soome eestlaste ning setu ja voru keele kasutajate poolstruktureeritud intervjuude naitel. Intervjuuandmestik parineb koostooprojektist European Language Diversity for All (ELDIA), mille keskmes on vaikese konelejaskonnaga soome-ugri keeled tanapaeva mitmekeelsetes uhiskondades. Saksamaal ja Soomes elavad eestlased esindavad allohtoonseid keeleruhmi; setu- ja vorukeelsed moodustavad autohtoonsed Eesti keelekogukonnad, mille piiritlemine pole probleemitu. Koigi nimetatud kogukondade puhul on tegu mitmekeelsete eestlastega, kes on suuremal voi vahemal maaral sailitanud oma vahemuskeele enamuskeelses, vastavalt saksa-, soome- ja eestikeelses keeleruumis. Diskursusanaluusi korval vaadeldakse pogusalt, kuidas hindavad oma keeleoskust erinevas vanuses inimesed. Kogu keelekestlikkuse ja -kao diskursus on vaadeldav legitimatsioonidiskursusena, kus osalised argumenteerivad vahemuskeelte funktsioonide ja tuleviku ule. Uhe pohitulemusena voib esile tuua, et koik vaadeldud keelekogukonnad pusivad keelelise voi kultuurilise rikastamise diskursiivses raamistikus. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.09

查看原文本刊更多论文

求助全文

约1分钟内获得全文求助全文

来源期刊