{"title":"A miks sa torusse ei räägi? Miks-küsilausetega tehtavad suhtlustegevused argitelefonivestlustes","authors":"K. Laanesoo","doi":"10.5128/ERYA13.06","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Artiklis kasitletakse eesti telefonivestlustes esinevaid kusisonaga miks moodustatud kusilauseid ja nendega tehtavaid suhtlustegevusi. Kui uldiselt maaratletakse miks -kusilauseid kui pohjuse jarele kusivaid erikusimusi, siis selle uurimuse materjali analuus naitab, et miks -kusilaused on funktsionaalselt vaga mitmekihilised ja nendega tehakse igapaevases suhtluses erinevaid suhtlustegevusi, millest kusimused moodustavad ainult marginaalse osa. Uurimuse tulemused naitavad, et miks -kusilauseid kasutatakse jargmiste suhtlustegevuste labiviimiseks: kusimus, etteheide, kask, nouanne, kaeblemine, vaidlustus. Miks -kusilausetele eelneb suhtluses teatud sotsiaalsest normist korvalekaldumine voi koneleja jaoks muu vastuolu, mis tuuakse esile just miks -kusilausega. \"Social actions conducted by why-interrogatives in Estonian everyday telephone conversations\" This paper analyses interrogatives formed with the why pronoun in Estonian everyday telephone conversations. Why -interrogatives are regularly defined as questions asking for reasons for or accounts of actions. This paper, however, demonstrates that only a small fraction of why -interrogatives are actually used for questioning. The data come from the Corpus of Spoken Estonian of the University of Tartu. Altogether 41 why -interrogatives were analysed using the approach of interactional linguistics. The primary social actions conducted by why -interrogatives are the following: question, reproach, command, suggestion, complaint and challenge. The study reveals that why -interrogatives are multifunctional, used to carry out several social actions concurrently. The question form makes it possible for the recipients to interpret why -interrogatives as questions (by giving a neutral answer) or as some socially dispreferred actions, such as reproaches, challenges etc (by justifying themselves). Why -interrogatives demonstrate the speaker’s negative stance towards a preceding action.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"1986 1","pages":"89-105"},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2017-04-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"3","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.5128/ERYA13.06","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}
引用次数: 3
Abstract
Artiklis kasitletakse eesti telefonivestlustes esinevaid kusisonaga miks moodustatud kusilauseid ja nendega tehtavaid suhtlustegevusi. Kui uldiselt maaratletakse miks -kusilauseid kui pohjuse jarele kusivaid erikusimusi, siis selle uurimuse materjali analuus naitab, et miks -kusilaused on funktsionaalselt vaga mitmekihilised ja nendega tehakse igapaevases suhtluses erinevaid suhtlustegevusi, millest kusimused moodustavad ainult marginaalse osa. Uurimuse tulemused naitavad, et miks -kusilauseid kasutatakse jargmiste suhtlustegevuste labiviimiseks: kusimus, etteheide, kask, nouanne, kaeblemine, vaidlustus. Miks -kusilausetele eelneb suhtluses teatud sotsiaalsest normist korvalekaldumine voi koneleja jaoks muu vastuolu, mis tuuakse esile just miks -kusilausega. "Social actions conducted by why-interrogatives in Estonian everyday telephone conversations" This paper analyses interrogatives formed with the why pronoun in Estonian everyday telephone conversations. Why -interrogatives are regularly defined as questions asking for reasons for or accounts of actions. This paper, however, demonstrates that only a small fraction of why -interrogatives are actually used for questioning. The data come from the Corpus of Spoken Estonian of the University of Tartu. Altogether 41 why -interrogatives were analysed using the approach of interactional linguistics. The primary social actions conducted by why -interrogatives are the following: question, reproach, command, suggestion, complaint and challenge. The study reveals that why -interrogatives are multifunctional, used to carry out several social actions concurrently. The question form makes it possible for the recipients to interpret why -interrogatives as questions (by giving a neutral answer) or as some socially dispreferred actions, such as reproaches, challenges etc (by justifying themselves). Why -interrogatives demonstrate the speaker’s negative stance towards a preceding action.