Acquisition of epistemic marking in Estonian and Russian

Abstract

The article compares the acquisition of epistemic modality in typologically different languages, Estonian and Russian. The longitudinal data of 4 children was used to analyse the first emergence and the further development of lexical markers expressing certainty and uncertainty. Developmental analysis of micro fields of epistemic modality has shown that in both languages the semantics of uncertainty starts to be acquired slightly earlier than certainty. The main tendencies in the usage of epistemic markers in utterances are similar in our corpora. Since the acquisition of epistemic modality is similar in the two languages, it would be reasonable to assume that some categories, like epistemic modality, rely more on general cognitive development than others.  Episteemilise modaalsuse markerite omandamine eesti ja vene keeles Artiklis kirjeldatakse episteemilise modaalsuse markerite omandamist eesti ja vene keeles. Kuigi tegemist ei ole sugulaskeeltega ning igale uksikule episteemilisuse markerile uksuhest tolkevastet leida ei ole voimalik, on toenaosushinnangu valjendusvahendite jaotumine skaalal vahe toenaoline – tosikindel kahes keeles usna sarnane. Nelja lapse (kaks vene ja kaks eesti keelt omandavat last) pikiuuringu andmete pohjal kirjeldatakse artiklis esimeste episteemilise modaalsuse markerite ilmumist laste keelekasutusse ning toenaosust ja ebatoenaosust valjendavate markerite edasist arengut. Analuusist selgus, et molemas keeles hakkavad lapsed kasutama vahest toenaosust valjendavaid markereid pisut varem kui tosikindlust valjendavaid. Samuti on sarnased markerite kasutamise strateegiad: laste kones on pisut suurem valik ebatoenaosust valjendavaid markereid kui toenaosust valjendavaid, samuti moodustavad molemas keeles ebatoenaosuse valjendusvahendid koikidest episteemilise modaalsuse markeritest kaks kolmandikku. Episteemilise modaalsuse markerite kasutamise areng toimub kognitiivselt lihtsamatest situat- sioonidest keerukamateni: esialgu kasutavad lapsed markereid kolmanda isiku tegevusi voi mingit uldist olukorda kirjeldavates lausetes, seejarel oskavad nad neid kasutada enda tegevuse ehk selle toenaosuse kirjeldamiseks ning alles seejarel vestluspartneri (nn sina-lausetes) tegevuste voi kavatsuste toenaosuse kirjeldamiseks. Lapsele suunatud kone analuus naitas, et markerid, mis on lapsele suunatud kones sagedased, ilmusid varakult ka laste keelde ja olid nendegi keeles sagedased. Taiskasvanutele suunatud kones esinevad aga episteemilise modaalsuse markerid monevorra teistsuguse sagedusega ja nii voib vaita, et lapsele suunatud kone on justkui taiskasvanutele suunatud kone ja laste enda kone vahevariant. Kahe keele episteemilise modaalsuse markerite omandamises olulisi erinevusi ei olnud. Ainukese erinevusena voib markida seda, et markerid minu arvates ja minu meelest olid eesti lastele suunatud kones usna harvad ning eesti laste keeles esines minu meelest vaid kahel korral, markeri vaste po-moemu vene lastele suunatud keeles aga oli usna sage. Kahe vaadeldud keele episteemilise modaalsuse markerite omandamisprotsessis on kindlasti poimunud mitu olulist tegurit: 1) omandamiskaik voib olla keeltes sarnane seetottu, et kategooria ise, st leksikaalsete vahendite paigutumine toenaosuse–ebatoenaosuse skaalal on usna sarnane; 2) omandamise vanus on seotud nii uldise kognitiivse arenguga (nt voime tabada ja valjendada vestluspartneri kavatsusi areneb valja suhteliselt hilja); 3) omandamine on seotud uldisema grammatika arenguga (esimesed episteemilise modaalsuse markerid ilmuvad laste keelde siis, kui nende uhes lausungis on keskmiselt juba ule kolme sona); 4) episteemilise modaalsuse valjendusvahendite omandamist mojutab ka lapsele suunatud kone, st et markerite omandamise jarjekord soltub nende sagedusest sisendkeeles.