The Forests of Naissaare Island in 1297–1698 in relation to the development of the City of Tallinn, Estonia

Q4 Agricultural and Biological Sciences
H. Sander, T. Meikar
{"title":"The Forests of Naissaare Island in 1297–1698 in relation to the development of the City of Tallinn, Estonia","authors":"H. Sander, T. Meikar","doi":"10.2478/fsmu-2021-0002","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Abstract The article explores the development of the North Estonian city of Tallinn and the history of the forests on Naissaar, the greatest of the four offshore islands, in the 13th–17th century. In 1219, the northern part of Estonia was conquered by King of Denmark Waldemar II, who built a new stone citadel on the site of the former Estonian stronghold on the hill of Toompea. Under the sovereign rule of the King of Denmark, North Estonia became the Duchy of Estonia. Subsequently, the citadel developed into the settlement of Toompea, the seat of the governor and state authority, and the surrounding areas into the settlement of Tallinn. In 1248, Tallinn gained Lübeck city rights. King of Denmark Erik VI Menved’s law of 1297 granted the city of Tallinn and Toompea, i.e., the state, joint use of the insular forests. The law came to be interpreted as the beginning of nature conservation in Estonia, as it was the first law regulating forest use and users. Naissaare forest also served as a landmark for sea vessels. As the state did not interfere with the city’s affairs, the latter saw itself as the sole owner of Naissaare Island. Over the next four centuries, Tallinn exploited the Naissaare forests for various purposes. The city managed the forests with relative economy, but not without conflicts, as the provincial government also contended for the use of Naissaare. In 1689, the state asserted its rule over the islands by reduction. The city of Tallinn was forced to terminate the use of Naissaare forests, with the right of forest use reserved to the state. Kokkuvõte Siinses artiklis käsitletakse Tallinna (Põhja -Eesti) linna arengut ning Tallinna neljast lähisaarest suurima, Naissaare metsade ajalugu 13.–17. sajandil. 1219. aastal hõlmas Põhja-Eesti Taani kuningas Valdemar II, kes ehitas Toompea kõrgendikule kivikindlustuse. Põhja-Eestist sai Taani kuninga suveräänse võimu all Eesti hertsogkond, kus keskus ja ametkond paiknesid Toompeal. Kivilinnus arenes hiljem Toompea ja Vanalinna asulaks, esimene sai kuberneri ja riigivõimu residentsiks, teine kujunes välja kõrgendikku ümbritseval alal. 1248. aastal sai Tallinn Lübecki linnaõigused. Taani kuninga Erik VI Menvedi 1297. aasta seadus andis saarte metsade ühiskasutuse Tallinna linnale ja Toompeale (st riigile). Valdavalt mändidega, väiksemal määral kuuskedega kaetud Naissaare kõrgete puudega mets oli ka meremärk. 1297. aasta seadust on hakatud käsitlema kui looduskaitse algust Eestis, sest see oli esimene metsakasutust ja kasutajate ringi reguleeriv seadus. Kuna riik ei sekkunud linna asjadesse, pidas viimane ennast Naissaare ainuomanikuks. Järgneva nelja sajandi jooksul saigi Tallinn kasutada Naissaare (ka teiste lähissaarte) metsi, mille puitu kasutati väga mitmesugusel otsatarbel. Linn oli metsamajandamisel suhteliselt ökonoomne. Kuid esines ka konflikte, nii taotles Eestimaa kuberner 1642. aastal raelt dokumentaalset kinnitust Naissaare kuuluvust linnale. Küsimuse lahendamiseks moodustati komisjon, kes ei suutnud lahendit pakkuda. Seda kasutas ära Eestimaa kuberner, kes 1645. aastal lasi hankida Naissaarelt rohkesti puitu, mis põhjustas linna pahameele. Seetõttu pidi sekkuma Rootsi kuninganna (1632–1654) Kristiina, kes 1653. aasta resolutsiooniga astus saarte metsade kuritarvitamise vastu, toetades metsade kaitsmisel Tallinna linna. Kubermangu valitsus, tundes oma kaasaomandi õigust saartele, hakkas Naissaare metsi rohkem kasutama, eelkõige fortifikatsioonitöödeks. See põhjustas linnas proteste ja vastumeetmeid, nii saatis raad 1686. aastal Naissaarele spetsiaalse vahtkonna, kes pidi jälgima, et rae tarbeks varutava ehituspuidu raiumisega ei mindaks liiale. Kui Rootsi riik viis 1689. aastal läbi mõisate reduktsiooni, siis riigistati peaaegu kogu linnasaras saartega. Kui muus osas sai linn oma endisi valdusi edasi kasutada, siis saared võeti riigi valitseda ja linnal keelati igasugune majanduslik tegevus, sealhulgas ka puude raie. 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi algul nõudsid mitmesugused linnarajatised rohkesti puitu ja seda tarbiti ka Naissaarelt. Aastast 1700 on pärit Naissaare metsade kaart, kust nähtub, et suurema osa metsadest moodustas noor männimets loodusliku uuendusega, puudus aga korralik palgimets.","PeriodicalId":35353,"journal":{"name":"Forestry Studies","volume":null,"pages":null},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2021-12-01","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Forestry Studies","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.2478/fsmu-2021-0002","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q4","JCRName":"Agricultural and Biological Sciences","Score":null,"Total":0}
引用次数: 0

Abstract

Abstract The article explores the development of the North Estonian city of Tallinn and the history of the forests on Naissaar, the greatest of the four offshore islands, in the 13th–17th century. In 1219, the northern part of Estonia was conquered by King of Denmark Waldemar II, who built a new stone citadel on the site of the former Estonian stronghold on the hill of Toompea. Under the sovereign rule of the King of Denmark, North Estonia became the Duchy of Estonia. Subsequently, the citadel developed into the settlement of Toompea, the seat of the governor and state authority, and the surrounding areas into the settlement of Tallinn. In 1248, Tallinn gained Lübeck city rights. King of Denmark Erik VI Menved’s law of 1297 granted the city of Tallinn and Toompea, i.e., the state, joint use of the insular forests. The law came to be interpreted as the beginning of nature conservation in Estonia, as it was the first law regulating forest use and users. Naissaare forest also served as a landmark for sea vessels. As the state did not interfere with the city’s affairs, the latter saw itself as the sole owner of Naissaare Island. Over the next four centuries, Tallinn exploited the Naissaare forests for various purposes. The city managed the forests with relative economy, but not without conflicts, as the provincial government also contended for the use of Naissaare. In 1689, the state asserted its rule over the islands by reduction. The city of Tallinn was forced to terminate the use of Naissaare forests, with the right of forest use reserved to the state. Kokkuvõte Siinses artiklis käsitletakse Tallinna (Põhja -Eesti) linna arengut ning Tallinna neljast lähisaarest suurima, Naissaare metsade ajalugu 13.–17. sajandil. 1219. aastal hõlmas Põhja-Eesti Taani kuningas Valdemar II, kes ehitas Toompea kõrgendikule kivikindlustuse. Põhja-Eestist sai Taani kuninga suveräänse võimu all Eesti hertsogkond, kus keskus ja ametkond paiknesid Toompeal. Kivilinnus arenes hiljem Toompea ja Vanalinna asulaks, esimene sai kuberneri ja riigivõimu residentsiks, teine kujunes välja kõrgendikku ümbritseval alal. 1248. aastal sai Tallinn Lübecki linnaõigused. Taani kuninga Erik VI Menvedi 1297. aasta seadus andis saarte metsade ühiskasutuse Tallinna linnale ja Toompeale (st riigile). Valdavalt mändidega, väiksemal määral kuuskedega kaetud Naissaare kõrgete puudega mets oli ka meremärk. 1297. aasta seadust on hakatud käsitlema kui looduskaitse algust Eestis, sest see oli esimene metsakasutust ja kasutajate ringi reguleeriv seadus. Kuna riik ei sekkunud linna asjadesse, pidas viimane ennast Naissaare ainuomanikuks. Järgneva nelja sajandi jooksul saigi Tallinn kasutada Naissaare (ka teiste lähissaarte) metsi, mille puitu kasutati väga mitmesugusel otsatarbel. Linn oli metsamajandamisel suhteliselt ökonoomne. Kuid esines ka konflikte, nii taotles Eestimaa kuberner 1642. aastal raelt dokumentaalset kinnitust Naissaare kuuluvust linnale. Küsimuse lahendamiseks moodustati komisjon, kes ei suutnud lahendit pakkuda. Seda kasutas ära Eestimaa kuberner, kes 1645. aastal lasi hankida Naissaarelt rohkesti puitu, mis põhjustas linna pahameele. Seetõttu pidi sekkuma Rootsi kuninganna (1632–1654) Kristiina, kes 1653. aasta resolutsiooniga astus saarte metsade kuritarvitamise vastu, toetades metsade kaitsmisel Tallinna linna. Kubermangu valitsus, tundes oma kaasaomandi õigust saartele, hakkas Naissaare metsi rohkem kasutama, eelkõige fortifikatsioonitöödeks. See põhjustas linnas proteste ja vastumeetmeid, nii saatis raad 1686. aastal Naissaarele spetsiaalse vahtkonna, kes pidi jälgima, et rae tarbeks varutava ehituspuidu raiumisega ei mindaks liiale. Kui Rootsi riik viis 1689. aastal läbi mõisate reduktsiooni, siis riigistati peaaegu kogu linnasaras saartega. Kui muus osas sai linn oma endisi valdusi edasi kasutada, siis saared võeti riigi valitseda ja linnal keelati igasugune majanduslik tegevus, sealhulgas ka puude raie. 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi algul nõudsid mitmesugused linnarajatised rohkesti puitu ja seda tarbiti ka Naissaarelt. Aastast 1700 on pärit Naissaare metsade kaart, kust nähtub, et suurema osa metsadest moodustas noor männimets loodusliku uuendusega, puudus aga korralik palgimets.
1297-1698年奈萨尔岛的森林与爱沙尼亚塔林市的发展有关
本文探讨了爱沙尼亚北部塔林市的发展,以及13 - 17世纪四个近海岛屿中最大的奈萨尔岛上森林的历史。1219年,丹麦国王瓦尔德马尔二世征服了爱沙尼亚北部,他在Toompea山上的前爱沙尼亚要塞遗址上建造了一座新的石头城堡。在丹麦国王的主权统治下,北爱沙尼亚成为爱沙尼亚公国。随后,城堡发展成为Toompea定居点,州长和国家权力机构的所在地,周围地区发展成为塔林定居点。1248年,塔林获得了l贝克市权。丹麦国王埃里克六世·门维德于1297年颁布法律,授予塔林市和托姆皮亚市,即国家,共同使用岛屿森林。这项法律被解释为爱沙尼亚自然保护的开端,因为它是第一部规范森林使用和使用者的法律。奈萨雷森林也被用作海上船只的地标。由于国家不干涉城市事务,后者认为自己是奈萨雷岛的唯一所有者。在接下来的四个世纪里,塔林为了各种目的开发了奈萨雷森林。城市以相对经济的方式管理森林,但也不是没有冲突,因为省政府也在争夺奈萨尔的使用权。1689年,国家通过缩减对这些岛屿的统治。塔林市被迫终止对奈萨雷森林的使用,森林的使用权保留给国家。Kokkuvõte sinses artiklis käsitletakse Tallinna (Põhja -Eesti) linna arengut ning Tallinna neljast lähisaarest suurima, Naissaare metsade ajalugu 13 - 17。sajandil。1219. aastal hõlmas Põhja-Eesti Taani kuningas Valdemar II, kes ehitas Toompea kõrgendikule kivikindlustuse。Taani kuninga说:Põhja-Eestist suveräänse võimu所有的Eesti hertsokond, kuskeskus和paekkus都是来自日本的竞争对手。kivilinus arenes hiljem Toompea ja Vanalinna asulaks, esimene sai kuberneri ja riigivõimu居民siks, teine kujunes välja kõrgendikku mbritseval alal。1248. 阿斯塔尔说,塔林贝基linnaõigused。塔尼·库宁加,埃里克六世,门维迪,1297。这是一个很好的例子,它是一个很好的例子,它是一个很好的例子,它是一个很好的例子。Valdavalt mändidega, väiksemal määral kuuskedega kaetud naiissaare kõrgete pupudega mets oli ka meremärk。1297. 在hakatud上的astastseadus käsitlema kui looduskaitse just Eestis, see oli esimene metsakasutust ja kasutajate ringi regulerevseadus。Kuna riik ei sekkunud linna asadesse, pidas viimane enist Naissaare ainumanikks。Järgneva nelja sajandi jooksul saigi Tallinn kasutada Naissaare (ka teiste lähissaarte) metsi, mille puitu kasutati väga mitmesugusel otsatarbel。Linn oli metsamajandamisel suhteliselt ökonoomne。Kuid esines ka konflikte, nii taotteres (Eestimaa kuberner 1642)。有一篇文献介绍了一种新的研究方法,那就是建立一种新的研究方法。ksimuse lahendamiseks moodustati komisjon, kes ei suutnud lahendit pakkuda。Seda kasutas ära Eestimaa kuberner, kes 1645。aastal lasi hankida naissaaret rohkesti puitu, mis põhjustas linna pahameele。Seetõttu pidi sekkuma Rootsi kuninganna(1632-1654)克里斯蒂娜,生于1653年。这是一种解决方案,它的主要成分是维生素c、维生素c、维生素c、维生素c和维生素c。Kubermangu valitsus, tundes oma kaasaomandi õigust saartele,客家Naissaare metsi rohkem kasutama, eelkõige fortifikatsioonitöödeks。参见põhjustas linnas在vastumeetmeid的抗议活动,包括1686年的抗议活动。aastal Naissaarele special aalse vahtkonna, kes piidi jälgima, et raraks varutava ehituspuidu raiumisega ei mindaks iliks。奎鲁特里克(1689年)Aastal läbi mõisate reduktsiooni, siis riigistati peaeggu linnasaras saartega。Kui muus osas说linin oma endisi valdusi edasi kasutada, siis sasaas võeti riigi valitseda ja linnal keelati igasugune majanduslik tegevus, sealhulgas ka pupuderae。17. Sajandi lõpul ja 18。sajandi algul nõudsid mitmesused linnarajatised rokesti puitja seda tarbiti ka naissaaret。从1700年开始,在pärit Naissaare metsade kaart, kust nähtub, et suurema, metsadest moodustas noor männimets loodusliku uendusega, puudus aga korralik palgimets。
本文章由计算机程序翻译,如有差异,请以英文原文为准。
求助全文
约1分钟内获得全文 求助全文
来源期刊
Forestry Studies
Forestry Studies Agricultural and Biological Sciences-Forestry
CiteScore
0.70
自引率
0.00%
发文量
0
×
引用
GB/T 7714-2015
复制
MLA
复制
APA
复制
导出至
BibTeX EndNote RefMan NoteFirst NoteExpress
×
提示
您的信息不完整,为了账户安全,请先补充。
现在去补充
×
提示
您因"违规操作"
具体请查看互助需知
我知道了
×
提示
确定
请完成安全验证×
copy
已复制链接
快去分享给好友吧!
我知道了
右上角分享
点击右上角分享
0
联系我们:info@booksci.cn Book学术提供免费学术资源搜索服务,方便国内外学者检索中英文文献。致力于提供最便捷和优质的服务体验。 Copyright © 2023 布克学术 All rights reserved.
京ICP备2023020795号-1
ghs 京公网安备 11010802042870号
Book学术文献互助
Book学术文献互助群
群 号:481959085
Book学术官方微信