Direktiivsed kõneaktid ning nende kasutamise dünaamika isa ja ema kõnes: juhtumiuuring

Abstract

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.10 Artikli eesmark on anda ulevaade direktiividest eesti lapsele suunatud kones. Vaatluse all on kaks sama pere kooliealist last ja nende dialoogid molema vanemaga eraldi. Meetodina on kasutatud pikiuuringut (uht last on lindistatud regulaarselt vanuses 7–10 eluaastat, teist vanuses 10–14 eluaastat), mis holmab 16 tunni jagu audiomaterjali. Vanemate kone direktiivsed lausungid on liigitatud otsesteks ja kaudseteks kaskudeks, keeldudeks, koneleja soovitud tegevuse valjendusteks, palveteks, soovideks, soovitusteks, ettepanekuteks, hoiatusteks ja kultuurinormi edastusteks. On vorreldud eri tuupi direktiivide kasutamist ema ja isa kones ning vaadeldud direktiivide kasutamise dunaamikat laste kasvades ning suhtlusolukorriti. Selgub, et ehkki direktiivide hulk hoidjakeeles aja jooksul vaheneb, kasutavad nii isa kui ema koige sagedamini siiski otseseid kaske.