Milleks mulle eesti keel? Riigikeele oskuse vajalikkusest vene koolinoorte pilgu läbi

Abstract

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.07 Artikli eesmark on analuusida vene oppekeelega uldharidus-koolide 9. klasside opilaste hoiakuid riigikeele oskuse vajalikkuse suhtes. Opilastega labi viidud poolstruktureeritud ruhmaintervjuud toovad riigikeele oppe senistesse diskussioonidesse keeleoppija, st 15–16-aastase vene koolinoore haale. Ainestiku diskursiivne analuus naitab, et koolinoorte hoiakutes riigikeele oppimise ja oskuse suhtes tousevad esile arusaamad eesti keele vaiksusest, piiratud kasutusvoimalused lahikeskkonnas, eri keelte roll tooturul, aga ka opilaste rahvuslik ja keeleline enesemaaratlemine. Uhe pohitulemusena voib valja tuua, et 9. klassi koolinoore silmis on eesti keelel peamiselt vaid instrumentaalne vaartus, st keelt nahakse vahendina eneseteostuse saavutamisel. Vene koolinoor ei nae eesti keelt oma identiteedi uhe komponendina ning seab vordluses maailma suurkeeltega eesti keele jatkusuutlikkuse (ning seelabi eesti keele oppimise otstarbekuse) kahtluse alla.