{"title":"Implementing Content and Language Integrated Learning (CLIL) in Estonia: Subject and language teacher perspective","authors":"Anna Dvorjaninova, Ene Alas","doi":"10.5128/ERYA14.03","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"The article discusses a study exploring teacher concerns related to implementing the Content and Language Integrated Learning (CLIL) approach to subject teaching, using English as the medium of instruction. Responses to a questionnaire study conducted among English and geography teachers reveal a reluctance to apply the approach in their own classrooms. The reason is the widespread belief that the approach benefits the development of language skills rather than subject knowledge advancement, marginalising the latter and thus undermining the overall achievement of curricular goals. Coupled with the English teachers’ admitted lack of subject-specific content knowledge, the subject teachers’ generally low estimate of their English language proficiency renders the prospect of incorporating the approach in the mainstream classrooms quite challenging. The latter is enhanced by the perceived lack of appropriate teaching materials, the temporal concerns related to developing a new course with accompanying materials and insufficient command of the respective methodology. *** Loimitud aine- ja keeleoppe (LAK) rakendamise voimalikkusest aine- ja keeleopetaja vaatenurgast Artikkel kajastab keeleopetajate ja aineopetajate murekohti kaardistanud uurimust, mis vaatles loimitud aine- ja keeleoppe (LAK) kui metoodika voimalikku kasutamist ainetunnis, kus oppekeeleks on inglise keel. Ankeetuuringus osalenud inglise keele ja geograafia opetajad suhtusid voimalikku LAK-oppe rakendamisse oma praktikas kahtlevalt. Pohjuseks on laialt levinud arvamus, et LAK-metoodika teenib pigem keeleoppe kui aineteadmiste edendamist viimast marginaliseerides ning seega oppekava eesmarkide saavutamist takistades. Kui lisada inglise keele opetajate nimetatud piiratud ainetundmine ja aineopetajate hindamine oma inglise keele oskus madalaks, vastavate oppematerjalide vahesus ning vahene ajaressurss, mis oleks vajalik uue kursuse ja selleks vajalike materjalide valjatootamiseks, siis tundub LAK-oppe rakendamine paljudele markimisvaarse katsumusena.","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"40 1","pages":"41-57"},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2018-04-19","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"9","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.5128/ERYA14.03","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}
引用次数: 9
Abstract
The article discusses a study exploring teacher concerns related to implementing the Content and Language Integrated Learning (CLIL) approach to subject teaching, using English as the medium of instruction. Responses to a questionnaire study conducted among English and geography teachers reveal a reluctance to apply the approach in their own classrooms. The reason is the widespread belief that the approach benefits the development of language skills rather than subject knowledge advancement, marginalising the latter and thus undermining the overall achievement of curricular goals. Coupled with the English teachers’ admitted lack of subject-specific content knowledge, the subject teachers’ generally low estimate of their English language proficiency renders the prospect of incorporating the approach in the mainstream classrooms quite challenging. The latter is enhanced by the perceived lack of appropriate teaching materials, the temporal concerns related to developing a new course with accompanying materials and insufficient command of the respective methodology. *** Loimitud aine- ja keeleoppe (LAK) rakendamise voimalikkusest aine- ja keeleopetaja vaatenurgast Artikkel kajastab keeleopetajate ja aineopetajate murekohti kaardistanud uurimust, mis vaatles loimitud aine- ja keeleoppe (LAK) kui metoodika voimalikku kasutamist ainetunnis, kus oppekeeleks on inglise keel. Ankeetuuringus osalenud inglise keele ja geograafia opetajad suhtusid voimalikku LAK-oppe rakendamisse oma praktikas kahtlevalt. Pohjuseks on laialt levinud arvamus, et LAK-metoodika teenib pigem keeleoppe kui aineteadmiste edendamist viimast marginaliseerides ning seega oppekava eesmarkide saavutamist takistades. Kui lisada inglise keele opetajate nimetatud piiratud ainetundmine ja aineopetajate hindamine oma inglise keele oskus madalaks, vastavate oppematerjalide vahesus ning vahene ajaressurss, mis oleks vajalik uue kursuse ja selleks vajalike materjalide valjatootamiseks, siis tundub LAK-oppe rakendamine paljudele markimisvaarse katsumusena.