Keelekorralduse mõju keelekasutusele eesti keele des-vormi kasutuse põhjal 20. sajandi algusest 1970. aastateni

Abstract

Artiklis naitan eesti keele konverbikonstruktsiooni pohjal, kas ja kuidas on keelekorraldus keelereeglite kaudu tegelikku keelekasutust mojutanud. Et keelekorralduses oli elavam diskussioon konverbikonstruktsiooni ule 1910.–1920. aastatel, mil koostati ka reeglid, mis jaid valitsema 1960.–1970. aastateni, siis on uurimuse aluseks korpusmaterjal 1900.–1970. aastatest. Selgub, et kunstlik keeleuuendus voetakse tarvitusse, kui seda toetab teise keeles juba olemasoleva konstruktsiooni analoogia. Nii on keelde joudnud eksplitsiitse tegevussubjektiga des -tarind ja minevikuline des -tarind, mille kasutussagedus on siiski madal vorreldes tuupilise implitsiitse ja olevikulise konverbikonstruktsiooniga. Marginaalsem on aga keelekorralduse moju juhul, kui kone all on keeles olemasoleva tarindi peensusteni minevate funktsioonide eristamine. "The impact of language planning on usage on the example of the Estonian -des form from the beginning of the 20th century to the 1970s" In the article, I show on the basis of the - des converb construction to what extent and how actual language usage has been influenced by language planning and introduced rules. As the converb construction was the subject of lively discussion among Estonian language planners in the 1910s and 1920s, when rules were established that would remain prominent until the 1960s–1970s, the study is based on corpus material from the 1900s–1970s.