{"title":"Sõjanduskeele ja kujundkeele ristteel ehk Kas kujund (oskus)keelt pigistab","authors":"Reet Hendrikson","doi":"10.5128/ERYA9.04","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Eesti terminoloogiatoo praktikas on seni piisava tahelepanuta jaanud moistetasandil avalduv kujundlikkus. Ka on suhtumine erialakeele kujundlikkusesse ambivalentne: kuigi terminiteoreetilistes kasitlustes kohtab uha enam kujundi kui tunnetusvahendi tahtsustamist, on praktikas suhtumine jatkuvalt pigem kohklev-torjuv. Samas on kujundliku taustaga termin sageli erialainimeste loomulik valik. Artikkel kasitlebki kujundlikkuse rolli oskuskeeles. Uurimisaineseks on magistrikursuse ohvitseride terminivalikud ja -pohjendused. Vaatlen, millal kalduvad ohvitserid eelistama kujundlikku terminit ja kuidas valikut pohjendatakse. Lahteks on tees, et funktsionaalse ja juurdumisvoimelise terminoloogia valjatootamine eeldab teadlikkust sihtgrupi vajadustest, terminieelistustest ja moistestusviisist. Sojanduses, nagu teistelgi erialadel, on kaibel kujundliku taustaga termineid, mida on traditsioonilises (oskus)keelekorralduses tavaks taunida kui toorlaene. Selgub, et taolised terminikujud omavad tihti erialainimeste eelistust ja on juurdunud. Ohvitseride terminivalikuid ja -pohjendusi jalgides tundub olevat vahemalt kaalumist vaart hupotees, et lisaks puhtkeelelisele matkimisele voib taoliste keelendite eelistatus tuleneda inimtunnetuse kalduvusest mo(is)testada teatavaid nahtusi kujundi abil. See omakorda seab teise valgusse nii monegi eesti (oskus)keelekorralduses seni kehtinud pohimotte. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.04","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"637 1","pages":"61-73"},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2013-01-01","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"1","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.5128/ERYA9.04","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}
引用次数: 1
Abstract
Eesti terminoloogiatoo praktikas on seni piisava tahelepanuta jaanud moistetasandil avalduv kujundlikkus. Ka on suhtumine erialakeele kujundlikkusesse ambivalentne: kuigi terminiteoreetilistes kasitlustes kohtab uha enam kujundi kui tunnetusvahendi tahtsustamist, on praktikas suhtumine jatkuvalt pigem kohklev-torjuv. Samas on kujundliku taustaga termin sageli erialainimeste loomulik valik. Artikkel kasitlebki kujundlikkuse rolli oskuskeeles. Uurimisaineseks on magistrikursuse ohvitseride terminivalikud ja -pohjendused. Vaatlen, millal kalduvad ohvitserid eelistama kujundlikku terminit ja kuidas valikut pohjendatakse. Lahteks on tees, et funktsionaalse ja juurdumisvoimelise terminoloogia valjatootamine eeldab teadlikkust sihtgrupi vajadustest, terminieelistustest ja moistestusviisist. Sojanduses, nagu teistelgi erialadel, on kaibel kujundliku taustaga termineid, mida on traditsioonilises (oskus)keelekorralduses tavaks taunida kui toorlaene. Selgub, et taolised terminikujud omavad tihti erialainimeste eelistust ja on juurdunud. Ohvitseride terminivalikuid ja -pohjendusi jalgides tundub olevat vahemalt kaalumist vaart hupotees, et lisaks puhtkeelelisele matkimisele voib taoliste keelendite eelistatus tuleneda inimtunnetuse kalduvusest mo(is)testada teatavaid nahtusi kujundi abil. See omakorda seab teise valgusse nii monegi eesti (oskus)keelekorralduses seni kehtinud pohimotte. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.04