Ilukirjanduskeelest uue pilguga

Q2 Arts and Humanities

Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat Pub Date : 2014-04-01 DOI:10.5128/ERYA10.18

Jekaterina Trainis, K. Allkivi

{"title":"Ilukirjanduskeelest uue pilguga","authors":"Jekaterina Trainis, K. Allkivi","doi":"10.5128/ERYA10.18","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Artiklis kirjeldatakse 20. sajandi teise poole eesti ilukirjanduskeele kasutusmustreid, mis naitavad, kuidas emakeelekoneleja eelistab oma motteid kirjalikult valjendada. Uurimisaines on saadud Tartu Ulikooli pindsuntaktiliselt margendatud ja uhtlustatud ilukirjanduskorpusest. Rakendatud on klasteranaluusi, mis toob tekstivalimis sageduse alusel esile uhesuguseid morfo- ja suntaksimargendite lineaarseid jargnevusi. Valitud on trigrammid, mis esinesid korpuses kaks ja enam korda. Keelekasutuse uldised mustrid on valja toodud trigrammide esikomponendi sonaliigilise kuuluvuse jargi. Nii tulevad esile morfoloogilised klassid ja alamklassid, mis moodustuvad uhise algus- ja lopukomponendiga sonaliigijarjenditest. Iga alamklass holmab morfoloogilisi klastreid, kuhu trigrammid koonduvad keskmise komponendi sonaliigi varieerumise alusel. Morfosuntaktilise trigrammi moodustavad sonajarjendid, mille komponendid kattuvad nii sonaliigi ja vormi kui ka suntaktilise funktsiooni poolest. Morfoloogiliste klasside, alamklasside, klastrite ja morfosuntaktiliste trigrammide hierarhia toob esile keelekasutuse uldised tendentsid ja morfosuntaktilise ning leksikaalse varieerumise piirid. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.18","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"69 1","pages":"283-306"},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2014-04-01","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.5128/ERYA10.18","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}

引用次数: 0

Abstract

Artiklis kirjeldatakse 20. sajandi teise poole eesti ilukirjanduskeele kasutusmustreid, mis naitavad, kuidas emakeelekoneleja eelistab oma motteid kirjalikult valjendada. Uurimisaines on saadud Tartu Ulikooli pindsuntaktiliselt margendatud ja uhtlustatud ilukirjanduskorpusest. Rakendatud on klasteranaluusi, mis toob tekstivalimis sageduse alusel esile uhesuguseid morfo- ja suntaksimargendite lineaarseid jargnevusi. Valitud on trigrammid, mis esinesid korpuses kaks ja enam korda. Keelekasutuse uldised mustrid on valja toodud trigrammide esikomponendi sonaliigilise kuuluvuse jargi. Nii tulevad esile morfoloogilised klassid ja alamklassid, mis moodustuvad uhise algus- ja lopukomponendiga sonaliigijarjenditest. Iga alamklass holmab morfoloogilisi klastreid, kuhu trigrammid koonduvad keskmise komponendi sonaliigi varieerumise alusel. Morfosuntaktilise trigrammi moodustavad sonajarjendid, mille komponendid kattuvad nii sonaliigi ja vormi kui ka suntaktilise funktsiooni poolest. Morfoloogiliste klasside, alamklasside, klastrite ja morfosuntaktiliste trigrammide hierarhia toob esile keelekasutuse uldised tendentsid ja morfosuntaktilise ning leksikaalse varieerumise piirid. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.18

查看原文本刊更多论文

求助全文

约1分钟内获得全文求助全文

来源期刊