Sõnasemantika ja teksti mõistmine põhikooli esimeses ja teises kooliastmes

Q2 Arts and Humanities

Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat Pub Date : 2014-04-01 DOI:10.5128/ERYA10.20

Krista Uibu, Maile Timm

{"title":"Sõnasemantika ja teksti mõistmine põhikooli esimeses ja teises kooliastmes","authors":"Krista Uibu, Maile Timm","doi":"10.5128/ERYA10.20","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Sonasemantika ehk sona tahenduse tundmine on oluline tervikteksti sisu moistmisel. Kui sonade tahendus ei kinnistu, voib teksti moistmine kujuneda opilastele probleemiks koigis kooliastmetes. Kaesoleva pikiuurimuse eesmark oli valja selgitada, mil maaral muutub sonatahenduse tundmine ja teksti moistmine pohikooli esimeses ja teises kooliastmes. Artiklis analuusitakse 3.–5. klassi opilaste sonatahenduse ning kahe raskusastmega tekstimoistmise ulesannete sooritust. Uuringus osales 508 opilast (267 tudrukut ja 241 poissi) 30 Eesti uldhariduskoolist. Selgus, et teksti moistmine oli parem opilastel, kes tundsid paremini erinevate sonade tahendust. Soolises vordluses edestasid tudrukud poisse koigil kolmel aastal sonatahenduse tundmises ja teksti moistmise keerukamas ulesandes, mis eeldas head info integreerimise oskust. Tudrukud tundsid poistest paremini ka nende sonade tahendust, mida nad olid varem oppinud. Et toetada opilaste semantilist padevust ja teksti moistmist, on oluline arvestada nende arengulist eripara ning pakkuda lugemiseks voimetele ja huvidele vastavaid tekste. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.20","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"8 1","pages":"319-334"},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2014-04-01","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"2","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.5128/ERYA10.20","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}

引用次数: 2

Abstract

Sonasemantika ehk sona tahenduse tundmine on oluline tervikteksti sisu moistmisel. Kui sonade tahendus ei kinnistu, voib teksti moistmine kujuneda opilastele probleemiks koigis kooliastmetes. Kaesoleva pikiuurimuse eesmark oli valja selgitada, mil maaral muutub sonatahenduse tundmine ja teksti moistmine pohikooli esimeses ja teises kooliastmes. Artiklis analuusitakse 3.–5. klassi opilaste sonatahenduse ning kahe raskusastmega tekstimoistmise ulesannete sooritust. Uuringus osales 508 opilast (267 tudrukut ja 241 poissi) 30 Eesti uldhariduskoolist. Selgus, et teksti moistmine oli parem opilastel, kes tundsid paremini erinevate sonade tahendust. Soolises vordluses edestasid tudrukud poisse koigil kolmel aastal sonatahenduse tundmises ja teksti moistmise keerukamas ulesandes, mis eeldas head info integreerimise oskust. Tudrukud tundsid poistest paremini ka nende sonade tahendust, mida nad olid varem oppinud. Et toetada opilaste semantilist padevust ja teksti moistmist, on oluline arvestada nende arengulist eripara ning pakkuda lugemiseks voimetele ja huvidele vastavaid tekste. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.20

查看原文本刊更多论文

求助全文

约1分钟内获得全文求助全文

来源期刊