Tõhususe tahud sõjandusterminoloogia näitel: ülediferentsimine või erinev tunnetusväärtus?

Q2 Arts and Humanities

Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat Pub Date : 2014-04-01 DOI:10.5128/ERYA10.07

Reet Hendrikson

{"title":"Tõhususe tahud sõjandusterminoloogia näitel: ülediferentsimine või erinev tunnetusväärtus?","authors":"Reet Hendrikson","doi":"10.5128/ERYA10.07","DOIUrl":null,"url":null,"abstract":"Artikkel kasitleb terminoloogilist eristamisvajadust: sojanduse tekstikatkete abil otsin vastust kusimusele, kust laheb piir ulediferentsimise ja erialase mottetapsuse huve teeniva eristamisvajaduse vahel. Klassikalise terminiteooria pohiseisukohti on, et erialakeele toimivuse ja uhemottelisuse tagab fikseeritud kood. Seetottu on igasugust varieerumist kas taunitud voi aktsepteeritud moondustega ning eeldatud, et moistete vahel on selged piirid. Tulemustest selgub, et spetsialistide arusaamad tunnetusvaartusest ja diferentsimisvajadusest erinevad vagagi, mistottu hagustuvad oskuskeelenahtuste piirid (nt piir sunonuumia, huponuumia ja poluseemia vahel), tekitades terminipuntraid. Keerukate moistesuhete puhul voib just vaste laenuandvas keeles olla spetsialistile voti moiste tuvastamisel, kuigi praktikas on laenuandva keele eeskuju siiani sageli taunitud. Diferentsimise ja ulediferentsimise piiri leidmist komplitseerivad termini kujunemislugu ja kaasnenud moistemuutused, samuti sotsiokultuurilised tegurid (nt voimusuhted). Uhene pole ka terminikorrastuse moju: korrastamise nimel langetatud otsused voivad otsuse leviku algfaasis segadust juurdegi tekitada. Analuusist jareldub, et diferentsimise ja ulediferentsimise piiri otsinguil on uldkehtivate reeglite paikapanek ebaotstarbekas. Pigem tuleks kusida, milliseid aspekte iga konkreetse otsuse puhul arvestada. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.07","PeriodicalId":35118,"journal":{"name":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","volume":"62 1","pages":"107-123"},"PeriodicalIF":0.0000,"publicationDate":"2014-04-01","publicationTypes":"Journal Article","fieldsOfStudy":null,"isOpenAccess":false,"openAccessPdf":"","citationCount":"0","resultStr":null,"platform":"Semanticscholar","paperid":null,"PeriodicalName":"Eesti Rakenduslingvistika Uhingu Aastaraamat","FirstCategoryId":"1085","ListUrlMain":"https://doi.org/10.5128/ERYA10.07","RegionNum":0,"RegionCategory":null,"ArticlePicture":[],"TitleCN":null,"AbstractTextCN":null,"PMCID":null,"EPubDate":"","PubModel":"","JCR":"Q2","JCRName":"Arts and Humanities","Score":null,"Total":0}

引用次数: 0

Abstract

Artikkel kasitleb terminoloogilist eristamisvajadust: sojanduse tekstikatkete abil otsin vastust kusimusele, kust laheb piir ulediferentsimise ja erialase mottetapsuse huve teeniva eristamisvajaduse vahel. Klassikalise terminiteooria pohiseisukohti on, et erialakeele toimivuse ja uhemottelisuse tagab fikseeritud kood. Seetottu on igasugust varieerumist kas taunitud voi aktsepteeritud moondustega ning eeldatud, et moistete vahel on selged piirid. Tulemustest selgub, et spetsialistide arusaamad tunnetusvaartusest ja diferentsimisvajadusest erinevad vagagi, mistottu hagustuvad oskuskeelenahtuste piirid (nt piir sunonuumia, huponuumia ja poluseemia vahel), tekitades terminipuntraid. Keerukate moistesuhete puhul voib just vaste laenuandvas keeles olla spetsialistile voti moiste tuvastamisel, kuigi praktikas on laenuandva keele eeskuju siiani sageli taunitud. Diferentsimise ja ulediferentsimise piiri leidmist komplitseerivad termini kujunemislugu ja kaasnenud moistemuutused, samuti sotsiokultuurilised tegurid (nt voimusuhted). Uhene pole ka terminikorrastuse moju: korrastamise nimel langetatud otsused voivad otsuse leviku algfaasis segadust juurdegi tekitada. Analuusist jareldub, et diferentsimise ja ulediferentsimise piiri otsinguil on uldkehtivate reeglite paikapanek ebaotstarbekas. Pigem tuleks kusida, milliseid aspekte iga konkreetse otsuse puhul arvestada. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa10.07

查看原文本刊更多论文

求助全文

约1分钟内获得全文求助全文

来源期刊