On Cultural Contacts and their Impact on Literature in Tallinn in the Early 17th Century [Kultuurikontaktidest ja nende mõjust Tallinna kirjandusväljale 17. sajandi alguses]

Abstract

The present paper describes the literary field in Tallinn in the early modern period, specifically the early 1630s. It was a time when several cultural innovations reached this region (via social carriers as well as via the book trade). Hereby, the professors of the newly founded gymnasium (1631) played a crucial role. Thanks to these scholars completely new genres (such as the autobiography) are documented. Furthermore, new core texts were introduced, which had a huge impact on further cultural developments in Tallinn and in Northern Estonia: the formation of German-language (occasional) poetry and the emergence of Estonian-language literary culture. Keywords: early modern era, 17th century, Tallinn gymnasium, Germanlanguage casual poetry, early Estonian-language literature, autobiography, Timotheus Polus, Reiner Brockmann, David Gallus -------- Kaesolev artikkel kasitleb kultuurimuudatusi Tallinna ja Pohja-Eesti kultuurivaljal varasel uusajal, tapsemalt 1630. aastate esimesel poolel. Kuigi majaduslikult pigem vilets, oli see aeg murranguline piirkonna kultuurielus. Nimelt saabus siia sel ajal hulgaliselt pogenikke peamiselt Pohja- Saksamaalt, kes pogenesid Euroopas mollava Kolmekumneaastase soja eest keeleliselt-kultuuriliselt lahedasse paika. Koos pogenikega saabusid ka uued, varsked ideed ning kultuurilised tuvitekstid, mis said maaravaks jargnevate aastate kultuuriliste arengute kujundamisel. Eraldi tuleks valja tuua 1631. aastal asutatud Tallinna Gumnaasiumi, mille professorid loid tanu hariduslikele uuendustele soodsa pinna moodsate ideede levikuks. Poeesiaprofessor ning tuntud luuletaja Paul Flemingi sober Timotheus Polus oli esimene, kes tutvustas Tallinnas Martin Opitzi poeetilist programmi, kasutas seda oma oppetoos ning pani seelabi aluse korgsaksakeelse kirjanduskeele tekkele ja levikule. Barokiaegse kirjanduse populaarsus ning olulisus ja tihedad kultuurilised sidemed Pohja-Saksamaaga kajastuvad ka Tallinna raamatukogudes, mis veel sada aastat hiljem sisaldasid hulgaliselt teoseid tollest perioodist (nt Paul Flemingi luulekogusid). Gumnaasiumi kantor David Gallus koostas teadaolevalt esimese autobiograafia siinses kultuuriruumis. Tanu kreeka keele professori Reiner Brockmanni aktiivsele tegevusele eestikeelsete kirikutekstide koostajana ning esimeste eestikeelsete juhuluuletuste loojana voime raakida sellest perioodist ka kui eestikeelse kirjanduse koidikust. Votmesonad: varane uusaeg, 17. sajand, Tallinna gumnaasium, saksakeelne juhuluule, varane eestikeelne kirjandus, autobiograafia, Timotheus Polus, Reiner Brockmann, David Gallus